Jaan-Eik Tulve teatas Prantsusmaalt kolme esimese kontserdi järel: „Kõik esimesed esinemised on läinud täismajadele ja möödunud väga sooja vastuvõtuga. Arvo Pärdi ettekandel vajame suuremat koosseisu just naislauljate osas, ja me ansambel esineb nüüd juba 16-liikmelisena...“

Kõikjal, nii ka kaheksal kontserdil 1. kuni 5. veebruarini Nantes'is, lauldakse Jaan-Eik Tulve käe all iga päev sama kava: Cyrillus Kreegi vaimuliku rahvalaulu seadena õhtuse jumalateenistuse alguslaul „Kiida mu hing Issandat“, seejärel kõlamas kaks õigeusuhümni „Svete tihhi“. Kava põhiosa moodustavad aga kuus osa Arvo Pärdi suurteosest „Kanon Pokajanen“, mis tervikuna kestab vähemalt poolteist tundi ega mahuks ettenähtud programmi raamesse.

Arvo Pärdi „Kanon Pokajaneni“ (1996) õigeusu patukahetsuskaanonite kirikuslaavi tekstidel põhinevast suuroopusest on ettekandel kolm oodi – „Ode I“, „Ode III“ ja „Ode VI“, seejärel „Kontakion“, „Ikos“ ning lõpupalve „Prayer after the Canon“.

Suurel rahvusvahelisel festivalil „La Folle Journée“ Nantes'is on tänavu põhiteemaks „Le Sacre Russe“, s.o vene vaimulik, aga mitte ainult vaimulik muusika, ja nii on sellele häälestatud ka Vox Clamantise kava. See on üks suuremaid festivale kogu Prantsusmaal, kus viie päeva jooksul toimub üle 200 kontserdi ja loengu ning kuulajaid tuleb umbes 200 tuhat juba palju kaugemaltki kui Prantsusmaalt.

Tänavustel pidustustel on keskseteks vene muusika suurkujud, kelle „büstid“ ka kõikjal seekordsetes reklaamides nähtavad: Rimski-Korsakov, Tšaikovski, Rahmaninov, Stravinski, Prokofjev ja Šostakovitš ning kavades veel paljud-paljud teised. Peab tunnistama, et nii võimast vene muusika väljapanekut pole ma varem ka Venemaal endal kohanud.

Nantes´is on kontserdipaikadeks põnevad eri suurusega ja kuulsate vaimuinimeste nimesid kandvad saalid siinses imposantses kongressilinnakus Cité Internationale des Congrès. Kontserdid ise on üheosalised ja peavad kestma vähem kui tunni. Festivali asutas 1995. aastal selle kunstiline juht René Martin, kes juba 1981. aastal oli algatanud praegu ka maailma ühe mainekama pianistide festivali La Roque d'Anthéronis.

Kõige suurem saal on 1900-kohaline Auditorium Pouchkine, kus kolmapäeval alustab avakontserdiga kl 17.15 austava tähelepanu osaliseks saanud Sinfonia Lahti Okko Kamu käe all, mängides Tšaikovski Sümfoonia nr 5. Orkestri tšellorühmas mängib kaasa ka Teet Järvi. Samas saalis toimub õhtuni veel kolm orkestrikontserti. Suuruselt järgmine on 800-kohaline Salle Dostoïevski, kus alustatakse kino-kontserdiga Prokofjevi „Petjast ja hundist“. Siis 450-kohaline Salle Tolstoï, kus avatakse Etsuko Hirose klaveriõhtuga Prokofjevi ja Balakirevi loomingust. Osa kontserte lähevad otseülekandele TV-kanalis Arte. Kontsertide kõrval toimub ka rida teemakohaseid loenguid.

300-kohalises Salle Pasternak'is annab oma esimese kontserdi 1. veebruaril kell 20 ka Vox Clamantis. Nende järgmisedki esinemised toimuvad peamiselt selles saalis, aga reedel lauldakse hommikul juba ka 200-kohalises Salle Gogol'is. Ei jõuaks üles lugeda kõiki nimekaid esinejaid, kellest on mitmeid kollektiive, ansambleid ja soliste ka Venemaalt.

Väärib meenutamist, et jaanuarikuu algul esines Vox Clamantis „Euroopa jõulufestivalil“ Moskvas roomakatoliku kiriku katedraalis koos organist Aare-Paul Lattikuga, esitades siis Arvo Pärdi teose „And One of the Pharisees...“ ja mõni päev hiljem mängis Aare-Paul samal festivalil Tšeljabinskis Pärdi oreliteose „Trivium“.

Päris värskelt on saabunud rõõmustav teade, et nii Jaan-Eik Tulve kui helilooja Helena Tulve on teenete eest prantsuse kultuuri ja muusika tutvustamisel väärinud Prantsusmaa kõrge autasu, kunstide ja kirjanduse ordeni Ordre des Arts et des Lettres.

„La Folle Journée“ korraldab oma kontserdisarju ka teistes riikides, eeskätt Jaapanis, aga ka nt Poolas, Hispaanias jm. Vox Clamantise esialgu plaanitud kontserdid selle kavaga Hispaanias ei saa riigi majandusraskuste tõttu toimuma, küll aga loodetakse aprillikuul sõita festivalile Jaapanisse, ikka laulma sama kava. Eelmisel aastal dirigeeris Nantes'is ka Neeme Järvi, Vox Clamantis esines rea kontsertidega aga Ferenc Liszti aasta puhul, esitades tema suure vaimuliku teose „Via crucis“.