Ise proovime aga eranditult aastakäigu- ehk vintage-šampanjasid.

Kuula joogisaate “Vala välja!” 25. saadet šampanjast siit:

1x
00:00

Mis vahe on vintage ja non-vintage šampanjadel? Jällegi: lähemalt kuulete juba saates. Maitseme järgnevaid jooke: Champagne Lallier Brut Grand Cru 2010, Cossy Cuvée Vieilles Vignes-Montagne de Reims Millésimé 2009 ja Cossy Cuvée Sophistiquée-Montagne de Reims Millésime 2009. Arutame, kuidas maitsevad ja kas on oma hinda väärt. Veel vihjeid: stuudios on laual nii dekanter (Jah, selgus, et sedagi võib šampanjat juues vaja minna. Olime igati üllatunud.), Cossy kui Lehmanni šampanjaklaasid (kas päriselt on mingi vahe, millise kujuga klaasist juua?).

Sellel, miks sel korral maitsmiseks just aastakäigušampanja valisime, on aga selge põhjus. Võib muidugi juba maitsmata kahtlustada, et tegemist on väga maitsva joogiga, aga üks põhjus on meil veel. Nimelt tsiteerib veiniajakirjanik Lettie Teague raamatus “Educating Peter: How I Taught a Famous Movie Critic the Difference Between Cabernet and Merlot Or How Anybody Can Become an (Almost) Instant Wine Expert” tuntud veinikriitik Robert M. Parkerit, kes teatanud Teague’ile, et kõik non-vintage šampanjad tuleks juua ära “15 minuti jooksul alates veini lahkumisest sellest kohast, kus ta valmistatud on”. Teague ise leidis, et tõde on ilmselt kuskil Parkeri pakutud 15 minuti ja kuue aasta vahel. Uurime saates Igor Söödilt järele, kellel tema hinnangul õigus on (vihje: Sööt arvab, et kui Parker seda väitis, oli ta veel poisike).

Šampanja
Igor Söödi enese veinilugu algas umbes 15 aastat tagasi, mil ta veinidest veel suuremat lugu pidada ei osanud. 2006. aastal tutvus ta aga Lõuna-Prantsusmaal rosé veiniga (ja leiab, et see ongi kõige lihtsam tee veinide juurde) ning peagi tõi ta neid juba ise Eestisse. Šampanja-armastuseni läks aga veel veidi aega. “Pidasin seda hapuks solgiks,” tunnistab Sööt. Nüüd leiab ta, et ehk polnud tookord juhuslikult kätte sattunud ka kõige paremad tootjad ja kohe kindlasti mitte vintage šampanjad. 2010. aastal asus ta aga sommeljeeks õppima ja pärast seda oli ta veinide osas lõplikult müüdud. Selleks, et saada aimdust, kui palju on eri stiile, maitseid ja lõhnu, ei ole muud varianti, kui maitsta, maitsta, maitsta, ütleb Sööt.

Nagu juba korduvalt vihjatud, kõigest põhjalikumalt saates, kus on juttu šampanjade valmistamisest ja sellest, mida üldse tähendab šampanja-meetod; mis on blanc de blancs ja blanc de noirs; kuidas kujuneb šampanjade hind; tänu kellele šampanjad populaarseks muutusid ja mida iga kell juua võiks soovitada? Kuidas on omavahel seotud šampanja ja sisuturundus?

Siinkohal aga lugejatele šampanja-maailma ABC

Šampanja tootenime tohib kasutada ainult Kirde-Prantsusmaal Champagne’i maakonnas traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinide puhul. Aga milline on selle joogi ajalugu?

Siiani levib lugu, kus vahuveini n-ö leiutajaks peetakse benediktiini munka Dom Perignoni, ent päris tõele see ei vasta. Ehkki Dom Perignonil on šampanja arendamisel oluline osa. Küll aga tegutsesid mõned aastakümned varem Lõuna-Prantsusmaal tänastel Languedoci aladel Limoux’s veinide kallal hoogsalt dominikaani mungad ja just neilt pärineb esimene dateeritud prantsuse vahuvein. Aastaks oli siis 1531.

Mungad ei olnud algusaegadel seejuures sugugi ülemäära suured vahuveini-fännid. Esiteks oli mullide tekkimine veinide sisse pigem soovimatu kõrvalnähtus, mis seotud jahedate ilmade puhul peatuvate ja hiljem uuesti algavate protsessidega. Lisaks olid veinipudelid algusaegadel oluliselt hapramad ja vahuveinikeldris käimine meenutas sestap kohati lahinguvälja ning võis vigastuse või hullemal juhul surmaga lõppeda.

Ja veel olulisi fakte:

Tänapäeval tehakse šampanjasid peamiselt kolmest viinamarjasordist: Pinot Noir, (Pinot) Meunier (tõlkes mölder) ja Chardonnay. Muid Champagne piirkonnas lubatud viinamarjasorte leiab 0,4% toodangust. Suurimad ja tuntumad tootjad on Moët & Chandon, Mumm, Bollinger, Deutz, Krug, Piper-Heidsieck, Pommery, Ruinart, Taittinger.

Aastakäiguta (ehk non-vintage) šampanja veinid on tavapäraselt segatud marjadest, mis on korjatud erinevatel aastatel. Segud aitavad tagada stabiilset majastiili, sõltumata sellest, kui hea oli konkreetne aastakäik. Enamik šampanjadest (umbes neli viiendikku) on aastakäiguta. Aastakäigu- (ehk vintage) šampanja on segatud ühe konkreetse suurepärase aastakäigu baasveinidest. Neid laagerdatakse tavaliselt pudelis kauem ja nende valimisel on silmas peetud kõrgemaid kvaliteedistandardeid.

Šampanjade magususastmed kuivemast magusama suunas: extra brut, brut, extra sec, sec, demi sec ja doux.

Milliste majade šampanjat “Vala välja” saates degusteeriti?

Šampanja
F. Cossy šampanjamaja asub Montagne de Reimsi südames Juiy de Reimsi väikeses külas, Premier Cru piirkonnas. Cossy šampanjamaja veab tänapäeval korduvalt Eestiski käinud Sophie Cossy, kes võttis 26aastaselt isa surma järel veinitegemise üle. Cossy toodab vaid 60 000 pudelit aastas (näiteks Moët & Chandoni aastase 28 miljoni pudeli kõrval on see vaid kübe) Eestis müüakse Cossy šampanjasid alates 2014. aastast.

Maitsesime: Cossy Cuvée Vieilles Vignes-Montagne de Reims Millésimé 2009 (Goldbergeri hind: 43.44 eur, poodides rohkem) ja Cossy Cuvée Sophistiquée-Montagne de Reims Millésime 2009 (Goldbergeri hind: 52.80 eur)

Šampanja

Lallieri šampanjamaja ajalugu ulatub 1906. aastasse, mil selle rajas René Lallier. 2004. aastal sai Lallieri šampanjamaja omanikuks Francis Tribault, kes tuleb samuti šampanjatootjate perekonnast ja on olnud konsultandiks erinevatele šampanjatootjatele.

Maitsesime: Champagne Lallier Brut Grand Cru 2010 (hind Rein Kasela veinitoas: 71 eurot)

Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palun saata meile aadressil vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi Facebookis: www.facebook.com/valavalja ja Instagramis: www.instagram.com/vala_valja_podcast