Tiina Loki sõnul võiks Szabó loomingust kokku panna eraldi festivali programmi. Foto: Andres Putting

Teie film „Mefisto” tekitas Eestis 30 aastat tagasi sensatsiooni kui üks väheseid Oscari-filme, mida eestlane üldse näha sai. Tollal imestati, kuidas oli Moskvale alluvas Ungaris võimalik teha nii totalitarismivastane film. Mida te selle kohta nüüd ütlete?

Ungari ei olnud siiski sama mis Nõukogude Liit. Meie olukord oli teine.

Aga kes lubas sellise filmi teha? Milline ametnik võttis vastutuse?

Ma ei tea seda. Ma lihtsalt tegin filmi.

Mida tegi tollal Ungariski kehtinud tsensuur?

Tsensuur ei puudutanud sõnagi.

Ungaris on inimesi, kes suhtuvad János Kádári aegsesse nn guljašisotsialismi suure nostalgiaga. Mida teie sellest arvate?

Ma ei oska sellele vastata. Ma ei taha poliitilistele küsimustele vastata. Ma ei ole poliitik. Olen ikkagi eelkõige filmilavastaja ja võin rääkida filmikunstist.

Olete teinud mitu filmi võrratu Austria näitleja Klaus Maria Brandaueriga. Kas käite temaga seniajani läbi?
Me oleme sõbrad.

Kuidas tal läheb, kas ta mängib endiselt kuulsas Burg-theateris?

Mängib, tulemas on Shakespeare’i „Kuningas Leari” lavastus, kus ta teeb nimirolli.

Kas te räägite ka tulevasest ühisest tööst?

Tema räägib. Ta arvab, et me võiksime veel midagi koos teha.

Kas ta on midagi välja pakkunud?

Ei ole. Ma ei usu, et me enam midagi üheskoos teeme.

Olete teinud palju ajalugu puudutavaid filme. Mida te ajalooga seotud kunstiteoste tegemisest arvate?

Ungaris võib praegu täheldada katseid muuta suhtumist ajaloosündmustesse. Seda ka kunstiteoste kaudu.

Eestlased tunnevad halvasti oma ajalugu ja kunst tuleb siin vahel appi. Kas Ungari kunstis on teie arvates piisavalt ajalooteemasid?

Ma arvan, et oleviku jaoks vajame me teadmisi minevikust. Ungaris on ilmunud huvitavaid ajalooainelisi kirjandusteoseid – leidub nii jõulist proosat kui ka luulet.

Olete saanud küllaga auhindu, nüüd tuli üks Eestist veel juurde. Mida see teile tähendab?

Auhind tähendab au. Minu jaoks on oluline, et auhind võib aidata inimestel minu teoste juurde jõuda. Kunstnikule on tähtis, et tema teoseid näeks võimalikult palju inimesi. Kui keegi tänu mu auhinnale mu filmi vaatab, siis on mul põhjust olla õnnelik.

Pärast rohkem kui 20 aasta eest toimunud ühiskondlikku pööret tõrjuti Eesti filmitegijate vanem põlvkond kõrvale. Teil on hästi läinud, on õnnestunud teha huvitavaid töid nii 1990. aastatel kui ka sellel sajandil. Mis aitas teil nii kaua jätkata?

Ausalt öeldes pole ma sellele mõelnud. Me tulime filmi tugeva põlvkonnana, mul on palju kolleege, kellel on olnud õnnestumisi. Paljud neist on teinud filme ka hiljuti, paljud on surnud. Nüüd on noored peale tulnud.

Teil on väga suur rahvusvaheliste filmide tegemise kogemus. Kas Eesti filmitegijatel oleks võimalik ungarlastega koostööfilme teha?

Ma ei tahaks sel teemal eriti spekuleerida. Meie rahvuste ajaloos on sarnaseid jooni, nii et ei ole välistatud leida lugu, mis oleks mõlemale poolele oluline.

Eestisse jõuab viimasel ajal väga vähe Ungari filme, ainult mõni üksik PÖFF-ile. Kuidas seda annaks parandada?

Viimastel aastatel polegi Ungaris palju filme tehtud. Neid ongi olnud ainult paar-kolm. Ungari on väike maa. Tegemist on olnud majandusprobleemidega ja ka sellega, et Ungari filmivaldkond on läbi teinud põhjaliku reorganiseerimise. Nüüdseks on muudatused tehtud ja valmima peaks hakkama rohkem filme. Juurde on tulnud noori inimesi, kes tahavad filmi teha.

Kuidas te toimunud muutusi hindate? Millised on tulemused?

Praegu on veel raske öelda, mis juhtub. Eks me näe.


Kes ta on?

István Szabó

Ungari filmirežissöör, stsenarist ja ooperilavastaja

sündinud 18. veebruaril 1938

Eluloolisi fakte:

- Astus pärast kooli teatri- ja filmiinstituuti ning lõpetas selle Félix Máriássy õpilasena.

- On teinud ligi 40 filmi. On mänginud kõrvalosi enda ja teiste filmides.

- 27. jaanuaril 2006 ilmus ajalehes Élet és Irodalom (Elu ja Kirjandus) kirjutis „Agendi identifitseerimine”. Selle järgi tegi István Szabó koostööd kommunistliku Ungari julgeolekuasutustega, kirjutades neile oma kolleegide kohta ettekandeid. Szabó ei eitanud esitatud väiteid. Puhkes üleriigiline diskussioon, muu hulgas kirjutasid ligi sada tuntud kultuuritegelast Szabót toetava kirja.

- Pärast julgeolekukoostöö ilmsiks tulekut on Szabó tuntuimas töös, Brandaueri pearollidega Saksa-ainelises triloogias „Mefisto”, „Ooberst Redl” ja „Hanussen” hakatud nägema autobiograafilisi jooni.