Kõige spordisõbralikum õpetaja: präänikuks pole enam ei pallimäng ega hea hinne
31 aastat kehalise kasvatuse õpetajana töötanud Mehis Merilaine (52) arvates aitab pelgast jutust, et lapsed on väheaktiivsed ja ülekaalulised. Olukorra muutmiseks on vaja otsuseid ja tegusid.
Eesti koolispordi liit andis seitsmendat korda välja aasta spordisõbralikema õpetaja tiitli, sedapuhku pälvis selle Pärnu ühisgümnaasiumi õpetaja Mehis Merilaine. Pärnakatele ja võrkpallirahvale pole vaja teda pikemalt tutvustada, teistele olgu öeldud, et tegu on 1993. aastal Pärnu Jardi ridades Eesti võrkpallimeistriks kroonitud mehega, kes on asendamatu organisaator, hinnatud kohtunik ja lobeda jutuga telekommentaator. Merilainet iseloomustavad kõva hääl, sõbralik olek ja hea huumorimeel.
Ühtpidi on igati loogiline, et Merilaine tiitli sai. Ammu võinuks! Kuid see paneb mõtlema, et kahjuks on ikka pagana palju neid, kes ajavad visalt ja isuga oma spordivagu, aga ei saa väärilist tunnustust kunagi. Õnneks saab igaüks kas või lihtsalt oma hea sõnaga seda ülekohut leevendada.
Uurisime 1988. aastast Pärnu hansagümnaasiumis ja hiljem Pärnu ühisgümnaasiumis töötanud ning ka väga rasketes oludes hakkama saanud („Kemplus käis selle nimel, kes annab tundi kitsas, kes laias koridoris.”) õpetaja suhtumist. Kui palju lapsed on aja jooksul muutunud? Kuidas panna sportima noor, kes lihtsalt ei taha? Mida teha, et pilt paraneks?
Värvika jutuga Merilaine end tagasi ei hoidnud ja tulistas nii, nagu asi on.