79-aastane nooruslik matikangelane suusatab maratoni
Sügisel 80-aastaseks saav Vesterby manööverdas Stockholmi kesklinnas autoga nobedalt. “Olen kogu aeg elanud kiiret elu, pole mahti end vanana tunda,” ütles Läänemaalt Riguldi rannast pärit rannarootslane. “Sport ja sportlikud eluviisid hoiavad mind värskena. Mitmedki koondisekaaslased on läinud, aga mina tunnen end noorena.”
Aastakümneid keset maadlussporti olnud mees üllatas mõni aeg tagasi kõrvalhüppega teise ala juurde. Uskumatu, ent tõsi – viis aastat tagasi otsustas Vesterby esmakordselt võtta ette Vasaloppeti 90 km pikkuse suusamaratoni. 74-aastaseid debütante ei kohta maratonil just sageli.
“Ega ma üksi poleks vist suusatama hakanud, aga poeg Benny rääkis nõusse,” lausus Vesterby. “Vahepeal olid Stockholmis head talved, sain piisavalt treenida.”
Suusamaraton osutus maadlusveteranile siiski parajaks katsumuseks. “Üle kümne tunni rassisin rajal, kuid lõpetasin,” lausus mees uhkelt.
Vesterby on osalenud veel kolmel Vasaloppetil, ent tänavuse otsustas vahele jätta. Küll mitte sellepärast, et kaheksakümnes eluaasta jalal.
“Talv oli väga vilets, Stockholmi ümbruses peaaegu polnudki lund ja treenida ei saanud. Aga treenimata ei tahtnud maratonile minna. Võib-olla tuleval aastal on kõik teisiti,” lausus ta.
Suved veedab Eestis
Maadlusmati on Vesterby ammu priiks jätnud, kuigi tänu heale kehalisele vormile võiks ta vist edukalt veteranide klassis kaasa lüüa.
“Ei, see pole enam minu jaoks,” lausus Vesterby. “Maadlus on ikka noorte meeste, mitte veteranide ala. Mind on küll korduvalt võistlema kutsutud, aga ma ei taha minna. Kui vahel lähengi kohale, siis vaid vanade sõpradega kohtumiseks ja nendega vestlemiseks. Maadelda enam ei taha.”
Küllap sai 17 korda kuningriigi meistriks tulnud mehel tippaastatel isu täis maadeldud. Seda enam, et kunagi oli temagi üks Orjapidajaks kutsutud Robert Oksa õpilasi, kes unenägudes soovisid treeneri surma.
“Kord pärast kümnepäevast treeninguperioodi olid lihased nii tulist valu täis, et õhtul voodis vasardas peas ainult üks mõte: “Oh, oleks treener surnud!” Seepärast teeniski Oks hüüdnime Orjapidaja. Aga kes tema mahvile vastu pidasid, nendest said suurvõistluste medalimehed,” meenutas Vesterby.
1924. aastal Eesti maadluse edule aluse pannud Robert Oks järgis põhimõtet: hea maadleja peab suutma süüa madudest keedetud suppi. “Seda suppi oli ta ise varmas oma õpilastele keetma,” ütles Vesterby. “Oli hirmus treener, ei andnud kellelegi armu. Kui sa tema käsku ei täitnud, võis ta su kohe koju saata.”
1956. aastal Melbourne’i olümpial Rootsile võidetud hõbemedali kohta armastab spordikuulsus öelda, et pool sellest autasust kuulub Eestile, pool Rootsile. “Olen kogu aeg pidanud oma olümpiamedalit osalt Eestile kuuluvaks, kuigi juriidiliselt ei ole see muidugi korrektne,” lausus ta.
Kevade künnisel vaatab Vesterby taas Eesti suunas. Kunagises kodukülas Riguldis asub mehel nägus elamine ja juba üle tosina aasta on ta suved veetnud sealses rannas.
“Eestis on hea ja rahulik. Saab omi asju toimetada ning natuke sportigi teha. Olen iseenda peremees ja treener,” ütles vana matihunt.
Tänavu kavatseb Vesterby Eestisse tulla ka sügisel oma sünnipäeva paiku. “Rootsis läheb elu siis ehk liiga kirjuks, see mulle ei meeldi. Pigem tahan rahu ning tulen maapakku,” lausus ta.
Vesterby andis siiski mõista, et vaevalt laseb tema koduklubi Djurgården I.F. maadluskuulsuse juubeli vaikselt mööda
Eluloolist
Edvin Vesterby
Sündinud 23. oktoobril 1927. aastal Läänemaal Riguldi vallas
Emigreerus 1944. aastal Rootsi
Sportima hakkas 1946. aastal Stockholmis
Saavutused.
OM: hõbe kreeka-rooma maadluse kärbeskaalus 1956 Melbourne’is, neljas koht vabamaadluse kärbeskaalus 1952 Helsingis, neljas koht kreeka-rooma maadluse kärbeskaalus 1960 Roomas.
MM: neljas koht vabamaadluse kärbeskaalus 1951, neljas koht kreeka-rooma maadluse kärbeskaalus 1955, viies koht kreeka-rooma maadluse kärbeskaalus 1958, kuues koht vabamaadluse kärbeskaalus 1962. 17-kordne Rootsi meister.
Töötas kümme aastat Rootsi juunioride koondise treenerina.
