Andres Sõber sada päeva enne EM-i: ei teagi, kuidas kaotama hakkame
••Noorte peatreener Andres Sõber, kui palju sa praegu ise suvisele EM-ile mõtled? Kas sul on juba väike närv sees?
Ei ole, mul tuleb see tunne peale siis, kui asi on juba päris lähedal. Muidugi ma ootan seda turniiri, sest see on tore pidupäev. Mängida EM-il ja veel kodus. Minusuguse hullu puhul ei teagi, kuidas me seal üldse kaotama hakkame. Mõni ütleks selle peale muidugi jälle, et Sõber ülbitseb. Ma tean, mida Itaalia ja Prantsusmaa endast kujutavad, Randogi [Rando Maamägi – Rakvere Tarva mänedžer] prindib mulle siin roster’eid välja. Aga ootan seda turniiri huviga ja läheme kohe ja hakkame panema. Praegu on minu ülesanne tagada, et parimad poisid saaksid koondisse, ja kui hommikuti ujumisringi teen, siis need nimed läbivad kogu aeg pead.
••Paljud koondisekandidaadid paraku koduses meistriliigas pidevalt suure mänguajaga kiidelda ei saa. Kui murelikuks see sind teeb?
See ei tee mind murelikuks. Tuletan meelde kahe aasta tagust U-20 koondist. Mida tegi seal Janar Soo, kes oli just pikalt vigastuspausilt tagasi tulnud? Meistriliiga tasemel olid seal koondises tegijad mehed Rain Veideman, Sven Kaldre, Rannar Raap ja ehk ka Martin Dorbek. Lisaks olid seal Joonas Vaino ja Raul Liivrand, kes polnud üldse mänginud ja tulid ja panid, nii et koliseb. Nüüdki on head vennad koos ja meil on kaks-kolm nädalat aega valmistuda. Peamine on, et nad terved püsiksid.
••Kui tähtis on sinu jaoks, et meeskonnas oleks liider?
Ma ei ole seda meelt, et kindlasti peab igas võistkonnas olema à la Tanel Tein. Tänapäeva korvpall on läinud nii kiireks, et kurat, mis liidrist me siin räägime – kõik peavad tegema! Minu asi on kõik paika lükata ja teha nii, et mehed oleksid näljased ja annaksid endast iga vastase vastu 120%. See on minu rida, aga ega see kerge ei ole, eriti kodupubliku ees. Ja siis tekivadki meestele „vibrad” peale. Peamegi oskama selleks valmistuda ja saame enne neist asjadest rääkida, et nad tunneksid ennast 4000–5000 inimese ees kui kalad vees.
••Pakun välja teooria, et U-20 vanuseklassi juhendajaks saamine on sinu puhul mõnes mõttes juurte juurde tagasiminek. Pean silmas, et omal ajal alustasid ju lastetreenerina. Muidugi on selge, et U-20 vanuseklassi näol ei ole siiski enam tegemist lastega.
Ma ei oskagi öelda. Praegugi on mul [Rakvere Tarva] trennis 17–18-aastased kutid. Aga minu jaoks ei ole vahet – nad on kõik juba korvpallurid ja mehed. Vahe on lihtsalt selles, et nooremad võtavad asja rohkem südamega, vanemad mõistusega. Räägin, et teeme kõike südamest ja kui ei, siis võite minema minna.
••Kuidas sa võtaksid kokku selle turniiri tähtsuse Eesti jaoks?
See on korvpalli pidu ja seda tuleb nautida. Meie peame poistega mängima täiega ja südamest, et inimesed tuleksid saali vaatama ja saaksid nautida. Lisaks, kui näiteks eelmise aasta vutiga [Eestis toimunud U-19 EM-finaalturniir] võrrelda, siis nemad said sinna wild-card’iga. Meie oleme tõusnud poistega aga A-divisjoni – vinge värk, kuidas olime 2011. aasta suvel 22 komanda seas teised. Eelmisel aastal teised mängisid 1992. aasta poistega, meil olid põhimehed suuresti 1993 sündinud ja sai nende poistega hea katsumus tehtud.
••Milline näeb välja U-20 koondise suve tegevuskava?
Alustame 10. juunil Rakveres. Esimese nädala võtame rahulikult ja lasen poisid nädalavahetuseks ka koju. Jaanipäeva saavad nad ka vabaks. Kolmandal nädalal on plaanis paar kontrollmängu pidada. Mingil hetkel tundsid meiega mängimise vastu huvi nii Prantsusmaa kui ka Hispaania, aga nüüd on see vaibunud. Küll on Leedu andnud märku, et sooviks 4. või 5. juulil meiega mängida. Võib-olla saab ka Läti siia tulla, sest hea meelega väldiks ise välismaale sõitmist. Kokku on enne EM-i kavas pidada neli-viis kontrollmängu.
••Kui palju sa koondisekandidaatidega praegu suhtled?
Ega ma ei tahagi neid praegu tüüdata. Igaüks ise teab, mis tulemas on. Aga küll mingil hetkel väikesed telefonikõned tulevad ja pärast meistriliiga lõppu teeme ka võib-olla kokkusaamise. Lisaks käisin Tartus [Janari] Jõesaarega kokku saamas, kui ta vahepeal Eestis oli.
Rauno Nurger
••Audentese spordigümnaasiumis õppiva Rapla meeskonna keskmängija selle hooaja meistriliiga keskmised näitajad on 11 minutit, 3,65 punkti ja 2,58 lauapalli. „Ta on kogenematu kutt, aga minu stiiliga harjus ta eelmisel aastal jõle kiiresti. Tal on hea nina blokkide peale ja näengi tema rolli just eriti kaitses, samas on tal üllatavalt hea viskekäsi,” iseloomustas Sõber 208 cm pikkust mängumeest.
Kristo Mangelsoo
••Kuigi 206 cm pikkune Mangelsoo kuulub valitseva Eesti meistri Kalev/Cramo ridadesse, ei saa ta mäguajaga just kiidelda. Platsile on ta saanud vaid kaheksas kohtumises ja siiski keskmiselt veidi vähem kui tosinaks minutiks. „Okei, mänguaega ei ole ta tõesti saanud, aga ma olen seda meelt, et kui sa treenid koos Bamba Falli ja Frank Elegariga, siis see annab kõva kogemuse juurde, kui sa ise õige mees oled, ja minu meelest Kristo seda on,” sõnas Sõber.
Janari Jõesaar
••„Kui Tartus kokku saime ja ta püsti tõusis ning käe pihku pani, kallerdus silme ees justkui väike Martin [Müürsepp],” iseloomustas Sõber koondise üht võtmemängijat. Muidu mängib Jõesaar suure lombi taga, kus ta tänavu ka keskkooli lõpetab ja sihib seejärel juba kõrgemat lendu USA ülikoolide meistrivõistlustel NCAA-s.
Martin Paasoja
••„Füüsiliselt on ta väga kõva – nagu jänkid räägivad, great athlete. See aasta on ta Raplas ka rünnakul kõvasti enesekindlust juurde saanud,” rääkis Sõber 191 cm pikkusest tagamängijast. Koondises peabki treener meistriliigas kohtumises keskmiselt üle 23 minuti mängivat Paasojat Eesti üheks peamiseks viskekahuriks. Eelmiselgi aastal oli ta koondise resultatiivseim, visates Sloveenias toimunud EM-il keskmiselt 11,7 punkti mängus.
Oliver Metsalu
••Metsalu lihvib oma korvpallioskusi pidevalt Sõbra käe all. „Oll on läbimineja, vise tal nii hea ei ole. Küll suudab ta kaitses hästi mehi võtta,” iseloomustas juhendaja. Metsalu on selle hooaja meistriliiga kohtumistes mänginud keskmiselt 18 minutit, visanud 4,6 punkti ja sooritanud 0,95 vaheltlõiget.
Rait-Riivo Laane
••Rapla meeskonna 179 cm pikkune pallur on üks U-20 koondise raudvarasid. Eelmisel aastal mängis ta EM-il keskmiselt 34 minutit, pea sama palju koguneb talle praktikat ka Raplas. „Eelmisel aastal ootasin temalt natuke rohkem agressiivsust ja julgemat tegutsemist, et kui koht on, siis pane. Nüüd on tal Raplas hea hooaeg käimas ja ta on kindlasti parem mängija kui eelmisel aastal,” ütles Sõber Laane kohta, kes meistriliigas kostitab vastaseid keskmiselt tosina punktiga.
Sander Saare
••KK HITO palluri tänavusele hooajale on pitseri vajutanud tervisehädad. Siiski on 184 cm pikkune mängumees HITO ridades pidanud 16 meistriliiga mängu ja visanud keskmiselt 11,69 punkti. „See on kõva poiss. Mängisime Sloveenias Montenegroga ja mul on siiani meeles, kuidas Sander vastaste play-maker’i [mängujuht] täiesti rajalt maha võttis,” meenutas Sõber.
Mihkel Schleicher
••Schleicher harjutab sarnaselt Metsaluga pidevalt Sõbra käe all. Tarva värvides on 204 cm pikkune mehemürakas mänginud keskmiselt tosin minutit, visanud 2,46 punkti ja võtnud 2,79 lauapalli. „Ta on füüsiliselt tugev ja võin ta rahulikult 210 cm pikkuse mehe taha kaitset mängima panna. Väga kõva lauavõitleja ta ei ole, aga viskekäsi on tal olemas,” kinnitas Sõber.
Ülejäänud kandidaadid
••Martin Jurtom (199 cm, TYCO Rapla), Mario Kirsimaa (206 cm, KK HITO), Taavi Leok (194 cm, Valga Maks ja Moorits), Andri Metsaru (181 cm, Rakvere Tarvas), Fredi Parker (199, Valga Maks ja Moorits), Artur Saariste (197 cm, KK HITO), Tiit Talumaa (200 cm, TTÜ), Georg Tambre (196 cm, KK HITO), Kaarel Traumann (191 cm, TYCO Rapla), Kent-Kaarel Vene (190 cm, Kaunase Žalgirise noortesüsteem)
