Aprillikuu parimad: Niit, Talts ja Lehis
Marek NiitKuu parim sportlane purustas rekordi
Märtsi viimasel päeval 100 m jooksus uue Eesti rekordi püstitanud Marek Niit jätkas lammutamist ka aprillis.
USA-s Fayetteville’is toimunud võistlustel õnnestus edukalt hooaega alustanud sprinteril murda koguni ligi 22 aastat püsinud Eesti tippmark 400 m jooksus. Uueks rekordiks püstitas Niit 45,91. Nüüd on tema nimel kolm Eesti staadionijooksu rekordit – peale 400 meetri ka 100 (10,19) ja 200 meetris (20,43).
400 meetri jooksu võttis Niit tõsisemalt käsile möödunud talvel ja ka Londoni olümpial sooviks ta just sel distantsil võistelda. Praegu on tal aga täidetud olümpianormid just 100 ja 200 meetri jooksus, 400 meetri olümpia B-normist (45,90) on puudu vaid kröömike.
Peale olümpia tahab Niit sel suvel edukalt võistelda ka juunikuisel EM-il Helsingis. „Midagi otseselt ei sega, tihe graafik võib valede otsuste puhul karmisti kätte maksta,” ütles ta intervjuus Eesti Päevalehele aprilli alguses.
Juuni alguses peetakse USA-s üliõpilaste meistrivõistlused, kus Niidu peamiseks alaks on 200 meetri jooks. „Nüüd on kõige keerukam, kuidas jõuvaru jagada NCAA välishooajaks ja olümpiaks valmistumiseks. Suvine eesmärk on olla edukas ka tiitlijooksudes, eks EM ole esimene proovikivi ja siis juba OM.”
Kes veel kandideerisid?
Olümpiapääsme võitnud ja edukalt ujunud Triin Aljand, sulgpalli EM-il 9. koha saanud Raul Must, võrkpalli meistritiitli võitnud Tartu Pere Leib.Evelin TaltsKuu suurim tõusja jooksis olümpiale
Evelin Talts, neiupõlvenimega Kärner, ei ole tegelikult sportlasena naine metsast. Ta on aastaid osalenud rahvajooksudel, ka suusavõistlustel, juhendanud tuhandeid naisi aeroobikatrennides, mullu võitis ta alati elevust tekitava stiletojooksu, kus naised peavad liduma vähemalt kümnesentimeetrilistel kontsadel. Kuid tippsportlane ja olümplane Evelin Talts on igal juhul üllatus ja sõõm värsket õhku Londonisse sõitjate nimekirjas.
Taltsi kõrval kandideeris sel kuul suurima tõusja tiitlile ka maadleja Ardo Arusaar, kes pistis samuti olümpiapileti tasku. Valik langes Evelinile seetõttu, et ta spordib olümpiavääriliselt perekonna ja kaheksa-aastase poja Tristani kõrvalt. Lisaks jättis ta jooksu vahepeal kümneks aastaks, kuid tõusis nüüd taas esile. Ardo on noor mees, tema jõuab kindlasti oma karjääri alles ehitada.
Eeloleval kevadel ja suvel võistleb Evelin, kes sel talvel käis esimest korda elus välislaagris, nii, nagu on mõistlik, et olla Londonis kõige paremas vormis. Rõõmustame, et ühe visa sportlase unistus viiest olümpiarõngast on taas täitunud.
Kes veel kandideerisid?
Olümpiapääsme lunastanud maadlejad Ardo Arusaar ja Heiki Nabi, ujumises Eesti rekordid püstitanud ja olümpia B-normi täitnud Andres Olvik.Katrina LehisKuu parim noor vehkles välja pronksmedali
Teist kuud järjest on parim noorsportlane vehkleja. Märtsis tunnustasime MK-etapil kolmanda koha saanud Erika Kirput. Aprillis võitis Haapsalu tüdruk Katrina Lehis juunioride MM-il pronksmedali, naiskonnavõistluses pidi Eesti koos Lehisega napilt poodiumilt kõrvale jääma.
Katrina saavutust tuleb seda enam hinnata, et tema treener Helen Priinits tunnistas enne turniiri, et hoolealune ei ole kõige teravamas vormis. Ometi suutis 17-aastane Katrina end kokku võtta ja võita medali juunioride MM-il kohe esimesel aastal, kui ta seal osales. Vehklemismaailmas Lehis uus nimi ei ole, umbes aasta tagasi võitis ta kadettide EM-il samuti medali, siis hõbedase. Loodetavasti kuuleme temast veel aastaid.
Kes veel kandideerisid?
Piimameister Otto/Rapla korvpallimeeskonna liider Janar Soo, tõstmise EM-il isikliku rekordi püstitanud Leho Pent.Kaks kollast = üks punane Kuusmaa ja kohtunikudAprilli alguses korvpalli põhiturniiri viimases kohtumises Tartu Ülikoolile napilt kaotanud Kalev/Cramo peatreener Aivar Kuusmaa ei suutnud keelt hammaste taga hoida. Ta sõitles vilemehi erakordselt „kehva ja ühepoolse vilepartii” eest ja lubas oma õiguste eest võitlemisel „lõpuni välja minna”. Korvpalliliit karistas Kuusmaad ühemängulise juhendamiskeeluga, kuigi oleks võinud ka karmima karistuse väänata – kohtunike töö arvustamine ja nendega mängu ajal vaidlemine ei tee kahtlemata ühele treenerile au.
Teisalt ei saa Kuusmaad üheselt hukka mõista, kuna korvpallikohtunike nõrga taseme ja ebaühtlaste vilepartiide üle kaebavad ka teised treenerid. Kus suitsu, seal tuld!
Eesti Päevaleht peab paslikuks konflikti mõlemaid osapooli kollase kaardiga hoiatada. EPL tõstab iga kuu lõpus esile tublima saavutusega hiilanud sportlasi, aga ka juhtumeid, mida poleks tahtnud näha või kuulda. Spordikuu kollane särk läheb üldvõitjale, mummuline edukaimale tõusjale, valge särgi teenib parim noorsportlane. Rumaluste tegijad saavad punase kaardi.
