Toomas Uba alustas spordireporterina 1962. aastal Eesti Raadios, 1972. aastast kuni surmani oli ta Eesti Televisiooni spordisaadete juht.

Uba kajastas paljusid olümpiamänge ja maailmameistrivõistlusi kohapeal, viimased olid talle Sydney olümpiamängud sel sügisel.

Olümpiakomitee elutöö auhinda käis spordiaasta lõpetamisel vastu võtmas juba Uba poeg Margus, Toomas Uba seda ise enam ei näinudki.

Tema isa Reginald Uba osales 1936.aasta olümpiamängudel Berliinis, spordi kõikehaarav ja kasvatav roll köitis Toomas Uba koolipoisist peale, seisab nekroloogis.

"Tallinna 21. keskkooli 10. klassi poisina vahendas ta spordiuudiseid Eesti Raadios ja spordikommentaatori töö peale jäigi. Kõrgkoolis,Tartu Ülikoolis õppides valis ta kitsamaks erialaks spordireportaaþi, kavatsedes sel teemal ka väitekirja kaitsta," märkisid Uba sõbrad ja tööandjad ühises nekroloogis.

"Oma vahedate kommentaaridega tõi ta meieni sündmused 11-lt olümpiamängudelt. Omaette julgustükk oli tuua 1974. aastal suusatamise MM-võistlused Falunist otseülekannetena ja koguni eestikeelsete kommentaaridega meie ekraanile. Sellest ajast peale on suusatamise suurvõistluste otseülekanded saanud Eesti telekultuuri lahutamatuks osaks," seisab nekroloogis.

See, et Eesti Televisioon esmakordselt olümpiamängude ajaloos 1980. aastal purjetamisvõistlusi elektroonselt maailmale edastas, on suuresti Toomas Uba kui ühe eestvedaja teene.

Eesti Televisooni spordikommentaatorina sai Toomas Uba paljude kohalike võistluste algatajaks ja eestvedajaks.

"Lahkus mees, kes kuni viimase hetkeni mõtles tööle. Elupõline optimism ja piiritu tahtejõud jäid karmile reaalsusele lõpuks alla," seisab nekroloogis.

Toomas Uba on kommenteerinud olümpiamänge 1980. aastal Moskvas, 1992. aastal Barcelonas, 1996. aastal Atlantas ja 2000. aastal Sydneys.

Uba oli reporter ka taliolümpiamängudel 1976. aastal Innsbruckis, 1980. aastal Lake Placidis, 1984. aastal Sarajevos, 1988. aastal Calgaris, 1992. aastal Albertville'is, 1994. aastal Lillehammeris ja 1998. aastal Naganos.