Kuigi Eesti rahvale on ette heidetud vähest kehalist liikuvust ja huvipuudust spordiharrastuse vastu, kinnitavad mitme maakonna omavalitsuse- ja spordiliidrid, et rahva sportlik aktiivsus kasvab.

Seda soodustavad uued baasid, suurenev rahahulk ja eeskuju pakkuvad spordiprojektid.

“Sport kui liikumisharrastus on rahva seas taas populaarsemaks muutunud. Järjest enam tuleb juurde uusi aktiivseid inimesi. Nii tegijatena kui ka sportlikke eluviise toetavate ettevõtjatena,” kinnitab  Põlvamaa spordiliidu president Peeter Sibul.

Ka Paikuse vallavanem Kuno Erkman ütleb, et inimeste soov liikumisharrastuse kaudu enda tervist tugevdada kasvab. “Järjest enam näeb jooksmas, jalgrattaga sõitmas või kepikõndi tegemas inimesi, kes varem pole ise sportinud. Tervise eest on hakatud rohkem hoolt kandma.”

Oma mõju olla üldpildi muutumises ka ligi kaks aastat kestnud maakondlikel tervisespordi ettevõtmistel.

Koostöö toimib

Läinud aasta algul lükkas Eesti olümpiakomitee käima maakondlikud tervisespordi koostööprojektid, kuhu kaasati eri institutsioone konkreetsest maakonnast ja riigist. Põlva maakond oli oma ettevõtmistega liikumisharrastuse valdkonnas silma paistnud juba varemgi. 1991. aastal algatas orienteerumisklubi Kobras väikelinnas liikumisürituse “Tund tervisele”, kus kõik soovijad said kindlal tunnil kõndida või joosta Põlva staadionil. Varsti tõi see populaarseks saanud üritus korraga tervisesporti harrastama üle tuhande inimese. Pea iga viienda Põlva elaniku. 

Polnud siis juhus, et esimene maakondlik tervisespordi koostööleppe ühiste kavatsuste protokoll sõlmiti 7. jaanuaril 2005 just Põlvas. “See oli selge märk vajadusest pakkuda rahvale uusi võimalusi aktiivsemaks tegelemiseks liikumisspordiga, mis meil niigi au sees on olnud,” ütleb Peeter Sibul. “Põlva haaras EOK pakutud projektist esimese maakonnana kinni, sest tegelikult oli see meile juba siis tuttav asi.”

Sibul kinnitab täie veendumusega, et koostöölepinguid ei ole tehtud “linnukese” pärast. Nendeks on olnud eluline vajadus ja aeg on nende otsuste õigsust kinnitanud.

“Julgen seda alati kinnitada: projekt toimib ja pole paberile jäänud. Sõlmitud koostööleping on aidanud meil spordi juurde tuua uusi jõude. Seeläbi on aga paranenud tingimused tervisespordiks.”

Pärnumaal Paikuse vallas on ehitatud ja renoveeritud spordibaase omal jõul. Nüüd oodatakse abi ühe uue spordisaali rajamiseks, sest vallas asuva maakonna suurima põhikooli (411 õpilast)  jaoks jäävad praegused saaliruumid kitsaks.

“Uut saali on vaja ka valla ettevõtete töötajate tarvis, kuigi meie prioriteet on eelkõige lapsed. Nemad vajavad normaalseid sportimistingimusi eelkõige,” räägib vallavanem Erkman.

Paikuse vald on ise ehitanud staadioni ja võtnud tööle kergejõustikutreeneri, Marge Nõmme. Erkmani sõnul vajab Pärnumaal tuge iga omavalitsus, et parandada sporditingimusi.

“Kõige enam oleks omavalitsusele vaja investeeringute ülalpidamise tuge. Praegu ei ole ühegi Eesti omavalitsuse tulubaasis seda olemas ja vallad maksavad ise kinni spordibaaside amortisatsiooni, kindlustuse ja valvega seotud kulutused.”

Erkman arutleb, et kui üks staadion maksab 4–5 miljonit krooni, siis ei ole kahju seda ehitada ka nelja-viie lapse pärast. Samas teades, et riik kulutab ühele narkomaanile miljon krooni.

“Spordile ja lastele kulutatud raha on asja ette läinud. Lapsed kujundavad seeläbi oma tulevikku ja on terved. Kui võimalused on olemas, hakatakse enne sportima, kui väärale teele satutakse.”

Mõlemad mehed peavad oluliseks tervisespordi edendamisel vahetute eeskujude kaasamist. “Pärast seda, kui president Arnold Rüütel Põlvas koos rahvaga kepikõndi tegi, muutus see ala korraga massiliseks. Olen juba ise toonud Põlvasse vastavalt tellimustele ligi paarsada kepipaari,” toob Sibul näite.

Ka Erkman toonitab, et kõiki võimalusi tervisespordiks, mida kohapeal on võimalik pakkuda, püütakse järjest usinamalt kasutada. “Vajadus hoolitseda oma tervise eest jõuab iga inimese arusaamadesse.”

Valdadesse rajatakse uusi spordibaase

Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Tõnu Seil hindab omavalitsuste sportimisvõimalusi päris heaks. “Eelmisel aastal rahastati omavalitsuste sportlikku tegevust ja investeeringuid kokku ligi 800 miljoni krooniga. Kui liikuda Eestimaal ringi, siis võib igast vallast leida kas või ühe uue spordiobjekti. Viimasel neljal-viiel aastal on spordibaaside rajamine kasvanud valdades kaks kuni kolm korda,” hindab Seil olukorda positiivseks.

“Üldpilt läheb aina paremaks ja oma osa on selles ka liikumisharrastuse maakondlikel koostööprojektidel.”

Tema sõnul on projektid aja jooksul aina paremaks läinud. Maakondade spordiinimesed on nendel teemadel aktiiivselt suhelnud ja üksteist toimunust informeerinud. Nii on ka koostöölepingute kvaliteet paranenud.

“Nende lepete suurima kasutegurina näen uute jõudude ja struktuuride kaasamist liikumisharrastuse arendamiseks. See on toonud maakondades spordile juurde lisajõudusid ja -ressursse,” ütleb Seil.