Eesti naiste tennis koduturniiril vaekausil
Tallinnas peetaval ITF-i profiturniiril pudenes üleeile konkurentsist viimane eestlanna. Margit Rüütli laeks jäi pääs teise ringi, mis neiu edetabelikohta arvestades oli kiiduväärne.
Rüütel jõudis põhiturniirile valikvõistluse kaudu. Ülejäänud piigad, kes said turniirile vaba-pääsmega, lõpetasid võistluse sisuliselt samal hetkel, kui alustasid. Kõik kaotasid oma esimese mängu, konkurents osutus
25 000-dollarilise auhinnafondiga turniiril neile liiga rängaks.
Nii tugevat ITF-i profiturniiri pole Eestis varem peetudki. Ka 2001. aasta naiste Sampo Openil oli auhinnafond 25 000 dollarit, ent tänavune turniir kujunes esinduslikumaks. Mitu siin mängivat neidu läheb US Openi valikturniirile, mis tingis ka väljakukatte valiku Tallinnas – mängitakse Rocca al Mares kõval kattel.
Turniiri direktor Rene Busch tunnistab, et kõva turniiri ellukutsumisel oli tagamõte ka. „Aprillis, kui Tallinki omanik Enn Pant andis jaa-sõna turniiri toetamiseks, asus Kaia Kanepi WTA edetabeli teises sajas. Oli tõe-näoline, et kui uus tõus viibib, mängib ta Tallinnas kaasa,” väitis Busch. Ent Kanepi sai karjäärile uue hoo sisse Tallinna turniiri abita. Koju ei õnnestunud mängima meelitada ka Eesti teist reketit Maret Ani.
Kontaveit vajab aega
Asjadega vähem kursis olev spordisõber võiks küsida: miks kiitlevad tenniseringkonnad Eesti naiskonna jõudmisega Föderatsiooni karikasarja Maailmaliigasse, kui sugugi mitte kõige tugevamal ITF-i turniiril – pealegi omas kodus! – jäävad tulemused väheütlevaiks?
Lühim vastus küsimusele oleks niisugune. Koorekiht Eesti naiste tennisel on väga õhuke, baseerudes vaid kahe tipu, Kanepi ja Ani mängul. Vaadelgem lähemalt. 2007. aastal sai Eesti FedCupi naiskond Plovdivis esiliiga turniiril lakki ja pudenes teise liigasse. Kanepi ja Ani puudumisel ei võitnud Rüütel ja Anett Schutting alagrupis settigi.
Kuni tänavul kevadel Maailmaliigas Belgialt saadud 2:3 kaotuseni võitis Eesti kolme aasta jooksul teises, esimeses ja Maailmaliigas üheksa matši järjest, kõik vajalikud võidupunktid tõid nimelt Kanepi ja Ani.
Sestap on vaidlemine selle üle, kas kahe viimase aasta Eesti meister 14-aastane Anett Kontaveit tuleks edutada FedCupi naiskonda, puhtalt asendustegevus. Meil pole praegu naismängijaid, kes võiksid mitte ainult täita naiskonnas neljanda numbri kohta, vaid mängida seal konkurentsivõimeliselt.
Kontaveit on Eesti noorte tennise peamine tulevikulootus, kuid pole praegu veel sellest klassist, et mängida naistega nagu võrdne võrdsega. Tallinna turniir oli Kontaveitile alles elu teine ITF-i turniir.
„Naised löövad nii kõvasti. Nende mängutempo on hoopis teine kui minuvanustel tüdrukutel, kellega olen harjunud mängima. Aga sain Tallinnas nii vajaliku tugeva mängu,” võttis Kontaveit turniiri kokku.
Kui Eesti FedCup naiskond peaks lähemail aastail taas liidriteta välja minema, siis – vabandage otseütlemise pärast! – saame jälle kolkida. Kontaveit ja teised vajavad veel aega, et tõusta Kanepi või Ani tasemele.
