----

Üldiselt polnud tabelit sugugi raske koostada, kuid esikoha valik ostutus päris keeruliseks. Kaks suursoosikut, Peeter Kümmel ja Eveli Saue, teenisid ajakirjanike korraldatud sisehääletusel mõlemad kaks esikohta ja kaks teist kohta. Nii Saue kui ka Kümmel sõitsid välja elu parima koha tiitlivõistlustel, tõsi, Kümmeli kuues koht oli kõrgem kui Saue 12. koht. Ent samas oli Saue hooaeg märksa stabiilsem, ta jõudis kahel korral esikümnesse ka MK-sarjas ja lõpetas üldkokkuvõttes 30 parema seas. Samuti täitis Saue oma realistlikud eesmärgid, mida ta hooaja eel julgelt välja käis. Nii otsustasimegi juuspeene eduga anda seekord esikoha Sauele.

1. koht

Eveli Saue

Sündinud 13. veebruaril 1984

Laskesuusataja

MM-i tipptulemus

12. koht individuaaldistantsil

MK-etappide kolm paremat kohta

9. koht, sprint, Anterselva (Itaalia)

10. koht, sprint, Hochfilzen, (Austria)

13. koht, ühisstart, Anterselva (Itaalia)

MK-sarja hooaja kokkuvõttes

28. koht 333 punktiga

Muutus võrreldes

möödunud hooajaga

Möödunud hooaeg kulges vigastuste ja haiguste tähe all, MK-sarjas Saue esitosinasse ei mahtunud, olümpiamängudel Vancouveris jäi parimaks 42. koht individuaaldistantsil.

Enne lõppenud hooaega ütles peamiselt Asko Nuutineni käe all harjutav Saue: „Eesmärgiks on teha elu parim MM ning murda mõnel MK-etapil esikümnesse. Olen seda neljal aastal suutnud, mis näitab, et võimed on eesmärgi täitmiseks piisavad. Tuleb kiiresti suusatada ja hästi lasta.”

Koondise liider ei söönud oma sõnu: MM-ilt tuligi tiitlivõistluste elu parim koht, kahel korral jõudis ta ka MK-etapil esikümnesse. Teisisõnu, Saue kerkis aastase pausi järel nende naiste sekka, kelle koht tippseltskonnas pole üllatuseks. Ka MK-üldkokkuvõttes oli ta talialadel ainuke eestlane, kes jõudis 30 parema sekka. 

2. koht

Peeter Kümmel

Sündinud 11. aprillil 1982

Murdmaasuusataja

MM-i tipptulemus:

6. koht sprindis

MK-etappide kolm paremat kohta:

9. koht, sprint, Rõbinsk (Venemaa)

14. koht, sprint, Otepää (Eesti)

21. koht, sprint, Kuusamo (Soome)

MK-sarja hooaja kokkuvõttes

79. koht 62 punktiga

Muutus võrreldes

möödunud hooajaga

Kümmel on hooaja suurim võitja just seetõttu, et ta sõitis elu parima tulemuse välja MM-il, jõudes finaali, maailma kuue kiirema suusataja sekka. Ka MK-etappidel näitas ta paremaid tulemusi kui mullu.

Kümmel tähistab nädala aja pärast 29-ndat sünnipäeva, ent teada on seegi, et enamik suuri eestlastest medalivõitjaid ongi tippvormis 30-nda eluaasta läheduses. Pärast edukat MM-i ütles Kümmel: „Esikolmikumehed olid täiesti ekstraklassist ja suutsid teha eriti valusaid kiirendusi, minu lagi olnuks eriti suure õnne korral neljas koht. Aga ka kuues koht on kõigi nende aastate eest, mil olen suusatamisega tegelenud, igati vääriline tasu. Ent süües kasvab isu. Loodan väga, et vanus ei hakka mind tulevikus piirama ja jõuan tiitlivõistlustel veel ka mõne parema tulemuse ära oodata. Mul tuleb vaid oma liistude ja põhimõtete juurde jääda.”


3. koht

Kaarel Nurmsalu

Sündinud 30. aprillil 1991

Kahevõistleja

MM-i tipptulemus:

31. koht tavavõistlusel

Juunioride MM-i tipptulemus:

Pronksmedal nii kahevõistluse sprindis kui ka tavarajal, lisaks suusahüpete individuaalvõistlusel.

MK-etappide kolm paremat kohta:

30. koht, Kuusamo (Soome)

34. koht, Lahti (Soome), Lilleham­mer (Norra) ja Kuusamo (Soome)

MK-sarja hooaja kokkuvõttes:

56. koht 1 punktiga

Muutus võrreldes

möödunud hooajaga

Omavanuste seas kerkis Nurmsalu maailma tippu nii kahevõistluses kui ka suusahüpetes. Kodusel Otepääl peetud juunioride MM-ilt võitis eestlane küllap endagi üllatuseks lausa kolm pronksmedalit. Kauneid ja pikki õhulende näitas Nurmsalu ka täiskasvanute tippkonkurentsis, ent suusarajal noormees kustus. Nii seisiski Nurmsalu hooaja järel valiku ees: kas teha kõvasti suusatrenni ja saada paremaks murdmaarajal või oleks mõistlik viis-kuus kilo alla võtta ja hoopiski hüppajana kuulsust koguda. „Agasid” jätkus, sest suusahüpped on märksa kallim spordiala kui kahevõistlus, kolmekordsel medalimehel sponsoreid just ülemäära palju ei ole.

Viimased uudised räägivad siiski seda keelt, et Nurmsalu on otsustanud suusahüpete kasuks.


4. koht

Jaak Mae

Sündinud 25. veebruaril 1972

Murdmaasuusataja

MM-i tipptulemus:

14. koht 15 km kl

MK-etappide kolm paremat kohta:

21. koht, 20 km, Val di Fiemme, Tour de Ski

25. koht, 15 km kl, Drammen (Norra)

27. koht, Tour de Ski,

Saksamaa–Itaalia

MK-sarja hooaja kokkuvõttes:

101. koht 34 punktiga

Muutus võrreldes

möödunud hooajaga

Viimasel tiitlivõistlusel käinud Maele pole midagi ette heita: 14. kohaga sõitis ta meie tulevikulootused taas kord üle. Maed vaevas pikalt seljavigastus, kuid sellele vaatamata hoidis suusasangar tuju üleval. Mullu Vancouveris peetud olümpiamängudel oli Mae 30. kohal, MK-sarjas oli ta paarkümmend kohta eespool kui tänavu. Tänavu oli ta vigastustele vaatamata päris palju stardis, tehes kaasa viieteistkümnel sõidul, sealhulgas Tour de Skil. Ega keegi oodanudki 39-aastaselt vanameistrilt säravat hooaega, tippvõistlusel sai ta aga korralikult hakkama.

Nädala eest peetud Eesti meistrivõistluste 50 km sõidus sai Mae kahe sprinteri, Andres Kollo ja Anti Saarepuu järel pronksi. Kuid päris lõpetamist ta veel ei kinnitanud. „Niikaua, kui suudan medalil püsida, tekib ikka kiusatus kaasa sõita,” sõnas Mae. 


5. koht

Andrus Veerpalu

Sündinud 8. veebruaril 1971

Murdmaasuusataja

MK-etappide kolm paremat kohta

5. koht, 15 km kl, Otepää (Eesti)

29. koht, 15 km kl, Davos (Šveits)

29. koht, 10 km kl, Kuusamo (Soome)

MK-sarja hooaja kokkuvõttes:

86. koht 49 punktiga

Muutus võrreldes

möödunud hooajaga

Veerpalu viimase hooaja tippsaavutuseks jäi koduse MK-etapi viies koht. Võistlusi valis ta hoolikalt, katsetades vormi peamiselt vaid lühikestel klassikadistantsidel. Möödunud hooajaga võrdlus ei ole päris adekvaatne: lõpetas ju Veerpalu olümpiamaratoni kuuenda kohaga, tänavu ta Oslos peetud MM-il ei startinud. Viimastel nädalatel levinud jutud Veerpalust ja dopingust ei ole seni kinnitust leidnud ning seetõttu ei kavatse me ka kedagi enne süü tõendamist süüdi mõista. Viies koht MK-etapil annab kahekordsele olümpiavõitjale ja kahekordsele maailmameistrile tänavuses edetabelis viienda koha.   


6. koht

Gerli Liinamäe

Sündinud 21. märtsil 1995

Iluuisutaja

EM-i tulemus

13. koht

Juunioride MM-i tulemus

15. koht

Juunioride GP-etappidel:

9. koht Dresden

10. koht Courchevel

Muutus võrreldes

möödunud hooajaga

Edasiminek oli väga suur. Kui möödunud hooajal uisutas Liinamäe vaid noortevõistlusel, siis tänavu tuli ta esmalt täiskasvanute Eesti meistriks ning võitis EM-il igati tubli 13. koha. Seejuures näitas 15-aastane neiu kõva närvi ja väga head tehnikat. Liinamäe tähistas hooaja lõpus oma 16-aastast sünnipäeva, seega on neiul piisavalt aega, et ennast Euroopa ja siis ehk ka maailma tippkonkurentsis tõestada. Kogenud treeneri Tiiu Valgemäe käe all harjutav Liinamäe küsib nõu ka teistelt oma ala spetsialistidelt. Järgmisel aastal on esimeseks eesmärgiks kahtlemata Eesti esiuisutaja tiitli kaitsmine, millega viiekordne Eesti meister Jelena Glebova kindlasti nõus ei ole. Naiste iluuisutamises on tekkinud kodumaine konkurents, mis kõigile tüdrukutele vaid kasuks tuleb. Kui möödunud hooajal oli Liinamäe üllataja, siis sügisest lasuvad temal juba lootused.


7. koht

Indrek Tobreluts

Sündinud 5. aprillil 1976

Laskesuusataja

MM-i tipptulemus:

24. koht individuaaldistantsil

MK-etappide kolm paremat kohta:

35. koht, sprint, Ruhpolding (Saksamaa)

51. koht, tagaajamine, Östersund (Rootsi)

52. koht, sprint, Östersund (Rootsi)

MK-sarja hooaja kokkuvõttes: 84. koht 27 punktiga

Muutus võrreldes

möödunud hooajaga

Tobreluts jäi Vancouveri olümpiasprindis esimesena 30 seast välja, MK-sarja lõpetas ta viis kohta kõrgemal kui äsja lõppenud hooajal. Kuid samas, tänavusel MM-il näitas ta meeslaskesuusatajatest kõige teravamat vormi: tavadistantsil püsis Tobreluts väga kõrges mängus kuni viimase tiiruni, ent seal eksis ta kahel korral ja finišeeris 24. kohal. Pärast seda said kõik kiibitsejad arvutada: oleks homme 35-ndat sünnipäeva tähistav Tobreluts ka viimasest tiirust puhaste paberitega väljunud, oleks olnud esikuuikukoht taskus. Tobreluts ise selliseid heietusi väga ei armasta: „Maailmas on 80 laskesuusatajat, kes jõudnud kümne sekka, ja neist veel 60, kes teavad, mis tunne on jõuda pjedestaalile, kõik nad võivad distantsi lõpus „olekseid” vaagida.” Näis, mis juhtub järgmisel aastal ja kas Tobreluts leiab motivatsiooni sportlasteed edasi käia.


8. koht

Algo Kärp

Sündinud 13. aprillil 1985

Murdmaasuusataja

MM-i tipptulemus:

23. koht 15 m kl

MK-etappide kolm paremat kohta:

26. koht, 15 km kl, Davos (Šveits)

27. koht, 15 km kl, Otepää (Eesti)

35. koht, 15 km kl, Drammen (Norra)

MK-sarja hooaja kokkuvõttes:

149. koht 9 punktiga

Muutus võrreldes

möödunud hooajaga

Väikese sammu astus Kärp edasi, seda eelkõige MM-il 15 km klassikasõidus ehk siis meie alal saavutatud 23. koha tuules. Küll aga võiks nuriseda selle üle, et Kärp osales vaid neljal MK-etapil. Kui suurmeistrid võivad endale sellist luksust lubada, siis noored mehed peaksid rohkem startima. Järgmisel aastal, kui tiitlivõistlust kavas ei ole, on MK-sarjal näidatud tulemused veelgi olulisemad. 

9. koht

Karel Tammjärv

Sündinud 25. mail 1989

Murdmaasuusataja

MM-i tipptulemus:

26. koht 15 km kl

Juunioride MM-i tipptulemus:

5. koht sprindis

MK-etappide kolm paremat kohta:

22. koht, sprint, Otepää (Eesti)

31. koht, 15 km kl, Drammen (Norra)

54. koht, 10+10 km, Lahti (Soome)

MK-sarja hooaja kokkuvõttes:

146. koht 9 punktiga

Muutus võrreldes

möödunud hooajaga

Tammjärv astus jõulise sammu edasi: ta jõudis tiitlivõistlusel 30 parema sekka ning noppis MK-sarjast punktegi. Omavanuste MM-il sai ta viienda ja üheksanda koha.


10. koht

Roland Lessing

Sündinud 14. aprillil 1978

Laskesuusataja

MM-i tipptulemus:

41. koht individuaaldistantsil

MK-etappide kolm paremat kohta:

25. koht, sprint, Hochfilzen (Austria)

25. koht, tagaajamine, Östersund (Rootsi)

29. koht, sprint, Oberhof (Saksamaa)

MK-sarja hooaja kokkuvõttes: 67. koht 61 punktiga

Muutus võrreldes

möödunud hooajaga

Sellist üllatust kui mullu, mil Lessing jõudis Pokljuka MK-etapil pjedestaalile, tänavu ei sündinud, kuid samas sõitis ta end kolmel korral esikolmekümnesse. MM-i ajal sündis laskesuusataja perre teine laps, see rõõmus uudis jättis Lessingu MM-i algu­ses individuaaldistantsidest kõrvale ja nii jäigi paremaks tavadistantsi 41. koht.