Sophia Luisa Aland Foto: Külli Tedre

Ratsaspordiga tegelemist alustatakse erinevas vanuses ja erineva spordikogemusega. Statistika näitab, et Eestis alustatakse ratsutamist enamasti 12–14-aastaselt. Enne 11-aastaseks saamist alustab harrastajatest vaid viiendik. Kasvamas on ka täiskasvanueas ratsutamaõppijate arv.

Ratsaliidu üheks suuremaks eesmärgiks on viia ratsasport kümne populaarsema spordiala hulka. Sinna jõudmiseks on oluline nii tugev kandepind kui ka piisav hulk motiveeritud ja võimekaid sportlasi. Seetõttu on oluline nii treenerite, lapsevanemate kui tulevaste sportlaste mõistmine, millele on parima tulemuse saavutamiseks vaja teatud arenguetapil rohkem tähelepanu pöörata.

Käesolev arengumudel püüab näidata teekonda algtasemest tippsporti, arvestades igal arenguetapil sportlase füüsiliste ja psühholoogiliste vajadustega. Sarnased arengumudelid on välja töötatud ja tulemuslikult rakendatud mitmetes suurtes ratsaspordimaades.

Antud mudel on loodud Kanada sarnase mudeli näitel ning see on mõeldud ratsaspordihuvilistele, treeneritele ja lapsevanematele abivahendina ratsasportlase pikaajaliste arenguvajaduste mõistmisel. Kindlasti ei asenda mudel individuaalset lähenemist, sest igaühel on oma eesmärgid: üks soovib jõuda tippu, teise jaoks on ratsutamine hoopis mõnus harrastus, mis kuulub tervisliku elustiili juurde.

Mudel on jagatud iga spordala lõikes erinevateks tasemeteks: ratsutamisega alustamine, ratsutama õppimine, harrastussport, saavutussport, eliitsport ja tippsport. Igal tasemel on välja toodud soovitused treeningute korraldamise, sisu ja sageduse ning võistlemise kohta.

Antud mudeli tutvustamiseks on ratsaliidul lähiajal plaanis korraldada ka seminar.

Mudeli väljatöötamist toetas Eesti Olümpiakomitee projekti „Emad ja tütred ratsaspordis: füüsilist ja psühholoogilist arengut arvestatava treeningmudeli väljatöötamine” raames.