Energiline mees tegi Tartu vallast spordimeka
“Spordibaaside ehitamine on parim investeering,” lausus Soop. “Nagu ka spordivaimsuse hoidmine. Kui on aktiivseid tegijaid, nagu meil Tartu vallas, siis mis saab mul selle vastu olla. Tuleb kaasa aidata.” võtab Soop lihtsalt kokku edu valemi. Ta lisab, et paljud asjad võiksid sujuda lihtsamalt, kui suur poliitika ei segaks.
Sportimiseks aega ei jää
Kolmteist aastat Tartu valda juhtinud Soop tunnistas, et sport on talle elu aeg meeldinud. “Olin mitme ala tegija, EPA meistrivõistlustel tulin isegi tõstmises kolmandaks. Võitis meistersportlane Sulev Tarros, aga kui palju võistlejaid oli, seda ei maksa küsida,” ennetas ta küsijat.
Samas toonitas ta, et talle meeldisid üksikalad – tahad ja lähed harjutad. Meeskonnaalad ei istunud. “Ei meeldi, kui higised mehed üksteist nühivad,” ütles ta.
Kui Soop EPA koolis agronoomiat õppis, kutsus ta peaaegu terve kursuse 1986. aasta Tartu suusamaratonile, kui lõpetas rekordarv osavõtjaid – 9868.
Viiel aastal tegi Soop läbi Tartu kolmikürituse. “Oma sportimise teel kahetsen vaid seda, et Tartu-Otepää maraton jäi jooksmata. Valmistusin selleks, kuid miski tuli vahele. Järgmisel aastal olin aga juba tööl,” ütles ta.
Soobi sporditegemine lõppes Ülenurmesse tööle minnes. 365 tööpäeva esimesel aastal ei jätnud spordile enam aega. Nii on tal läinud ka vallavanema ametis.
“Hommikul pool kaheksa lähen tööle ja ega ma enne üheksat-kümmet õhtul koju jõua. Sportimiseks enam aega ei jää,” lausus ta.
1992. aasta sügisel pidi Soop Tartumaa Avangardi kolhoosi aseesimehena vastu võtma majandi lõpparve. Ta jäi töötuks.
“Pidin põllumeheoskused kasutusele võtma: kündsin, külvasin, müüsin Leningradi turgudel saaki,” vaatas Soop tagasi uskumatuna näivale lähiminevikule. “Siis lollitati rahvast taludega. Ütlesin vastu: hoopis mõisaid tuleks teha, aga siis seda ei usutud. Nüüd just nii ongi.”
Järgmisel aastal hakkas Soop valda juhtima ja siis algas valla elav spordielu. 1994. aastal soovitas Tartu maaspordijuht Lembit Toru, et tuleks taastada Emajõe mängud. “See oli Tartu valla moraalne kohus,” lausus Soop. “Et olen halb “ei” ütleja, võtsime asja käsile.”
1994. aastal debüteeris vald talimängudel, sealt alates pole nad esikohta ühelgi aastal loovutanud. 1999. aasta valdade suvemängudel algas samuti nende katkematu võiduseeria.
Soop ütles, et edu taga on meeskonnatöö ja üksteise usaldamine aitab meeskonda koos hoida. Vello Sulakatko, Raul Edela, Heino Sepp, Margus Pärsik, Rein Lellep – loetles ta valla spordi võtmeisikuid. Spordikooli direktor Rein Lellep lisas, et meeskonnatöö algab vallavanema hoolivusest.
“Kaks korda aastas peetakse meeles valla paremaid sportlasi, kunagi ei unustata kedagi märkimast,” ütles Lellep. “Inimesed vajavad moraalset tunnustamist, selles osas on Aivar äärmiselt tähelepanelik ja põhjalik. Küsimus pole rahas, vaid meelespidamises ja tunnustamises, millest kõige enam puudust tuntakse.”
Lellepi sõnul pole spordikoolis töötavad linna treenerid niisugust tunnustamist varem kogenud.
Lähte spordihoone
Kui Soop uue sajandi alguses Lähtele spordihoonet kavandas, laitis mõtte maha nii Tartu linn kui ka ajakirjandus. Et selline hoone ei tasuvat maal ära ja linnast ei lähe sinna keegi sportima. Sellise “lobitöö” tagajärjel ei saanud Tartu vald riigilt ka esialgsele kahele miljonile kroonile lisa.
“Siis olime küll keerulises olukorras,” meenutas Soop. “Vaidlesime volikogus ägedalt, kuid lõpuks võtsime vastu väga targa otsuse: “Paneme ehituse käima ja vald võtab selleks pangalaenu.””
2001. aasta detsembris avas maapiirkondade suurim, 15 miljonit krooni maksnud spordihoone uksed. 31. detsembril saab vallal spordihoone laen tasutud.
Päeva esimesel poolel Lähte gümnaasiumi ja spordikooli kasutuses olev spordihoone teenib õhtutundidel saaliaega ettevõtetele üürides majandamiskulud tagasi.
“Niisuguse valemiga võiks ükskõik millise spordirajatise püsti panna,” lausus Soop. “Inimestele, kes siis otsusega nõustusid, võiks spordihoone seinale tahvlid panna.”
Mullu sügisel avas vallavanem Lähtel valla spordikooli, et noortel oleks avaramad sportimisvõimalused ja spordihoonel rohkem kasutajaid. Esimesel õppeaastal oli 130 õpilast, tänavu juba 168. Töötab kaheksa kõrgharidusega treenerit.
“Valla kahes koolis õpib kokku ligi 630 last, seega harjutab spordikoolis neist ligi kolmandik. Enamat takistab transpordi puudumine, sest osa valla õpilastest elab spordikoolist liiga kaugel. Ometi olen esimese aastaga väga rahul,” nentis Soop.
Eelmisel aastal valmisid ka suusa- ja maadlusmaja. Peagi hakatakse ehitama ujulat.
Valla spordipark tuleb Raadile
Optimismist ja plaanidest tulvil Tartu vallavanem Aivar Soop kavandab Tartu linna serva Raadile ligi sajale hektarile spordiparki.
Esimeses järjekorras ehitavad nad halli, mis on mõeldud jalgpalluritele, kergejõustiklastele, aga samuti kontsertide ja näituste korraldamiseks. “Seemneraha on olemas, järgmisel aastal peaks halli püsti saama. Kogumaksumus peaks tulema 40 miljonit krooni,” ütles vallajuht.
Soop näeb Raadile kerkimas ka jäähalli, veekeskust ja golfiväljakut. Lisaks tahetakse teha suusa- ja jooksurajad ning rattateed. “Vana-Narva maantee äärsed teelaiendused teenivad eesmärki teenindada tulevikus spordiparki suunduvat rahvast,” lausus ta.
