Tegelikult ma olen varasematel hooaegadel täiskasvanute klassis ka juba medaleid saanud, MK-etappidelt, samuti pääsesin OM-kvalifikatsiooniturniirile. Nii et sedasi ma ennast ei tundnud, et mul ei ole lootust. Kuid just sellel hooajal tabas mind suur langus. Kaks korda ei pääsenud ma MK-etapil isegi 64 hulka. Siis hakkasin küll mõtlema, et äkki ma teen midagi valesti, äkki tuleb ala vahetada. Aga siiski leidsin endas jõudu ja tahet jätkata. Siinkohal tahaksingi väga tänada oma treenereid Igor Tšikinjovi ja isa Viktor Kirput, kes on minuga palju tööd teinud ja mind alati toetanud.

Loe edasi, mida Erika Kirpu vehklemise juures kõige raskemaks peab ja millised olid tema jaoks selle MM-i kaks kõige ilusamat hetke.