Esilekerkinu loobub valitseja troonist
“Võite sain mullu tõepoolest teistest enam, kuid ega ma end seepärast veel kuningana tunne,” jäi Lõuna–Prantsusmaal hooajaks särtsu koguv Jaan Kirsipuu Internetis omistatud aust kuuldes tagasihoidlikuks. “Esikohad on spordis vaid üks indikaator. Mulle endale on teinekord hoopis tähtsam, kui suudan mõne raske võistluse lõpetada. Või suurel võidusõidul tegijate hulgas püsida. Kõrvaltvaatajad ei pane niisuguseid edusamme sageli tähelegi.”
Võrdlus Marco Pantani ja Michele Bartoliga Kirsipuu edevusenärve ei kõdita. “Neil jõuproovidel, kus nemad mullu võitsid, ei tule mina kunagi esimeseks,” naeris ta.
“Oleme hoopis erinevad ratturid. Pantani ja Bartoli kuuluvad mägedemeeste kilda, mina olen sprinterina kunagi ehk võimeline võitma siledamaid MKetappe.”
1998. aasta Paris-Toursi osavõistluse eel rivistasidki jalgrattaajakirjad võimalike võitjate edetabelis Kirsipuu esinumbriks.
“Grupifinishi ma ka võitsin,” jäi 3. koha saanud casinolane rahule. “Kuid kaks meest olid eest ära.
Mullune hooaeg kujunes üldse erakordseks. Olen aastatega aina tugevamaks saanud, ka õnn soosis.
Casino meeskonna fantastiline üksmeel andis edu saavutamiseks tohutu panuse.
Tore, kui tulemust kunagi korrata suudaksin. Samas, võimatu see poleusutavasti arenen edasi.”
