Sadama nõukogus esitletigi Asmeri toetamise pikaajalist kava kui äriprojekti. Kuigi sadam ei maksnud mullu Asmeri toetuseks sentigi, kandis esimese eestlasena Briti vormel-3 sarja jõudnud noormees oma kiivril endiselt nende logo. Tänavu on see sealt läinud, kuid riigifirmal on endiselt broneeritud koht kiivril juhuks, kui ta maailma mainekamasse vormel-1 sarja pääseb. Arvestades Marko tänavusi tulemusi Briti vormel kolmes, polegi see võimatu.

Rosberg teenis hiigeltulu

Vormelisõitja isa Toivo Asmeri sõnul võib õigesse sõitjasse investeerimine tuua kaasa hiigeltulu. “Eksmaailmameister Keke Rosberg paigutas noorde Mika Häkkineni tema Briti vormel-3 sõitmise ajal kolm miljonit USA dollarit,” ütles Asmer. “Tingimus oli, et juhul, kui Mika vormel ühte pääseb, saab Keke kümne aasta jooksul 40 protsenti tema kõikidest tuludest. Laias laastus on need õiged numbrid.”

Hiljem maailmameistriks tulnud Häkkise aastatulu küündis sadade miljonite kroonideni. Rosbergi investeering tasus end kuhjaga ära. Samamoodi seisab soomlane Rosberg Mika Salo, Jyrki Järvilehto ja Oliver Panise vormel ühte jõudmise taga.

“Seal sarjas on piloodi keskmine aastapalk 100-150 miljonit krooni ja investeeringu pealt võimalik teenida kolossaalset vaheltkasu,” ütleb Asmer.

Samal põhimõttel üritab edasi pürgida Marko Asmer. Poja karjääri edendamiseks on isa koguni üle kahe miljoni krooni laenu võtnud. Asmeri koguinvesteeringust on see väike osa. Ainuüksi tänavune hooaeg Briti F3-s nõuab eestlaselt rohkem kui 12 miljonit krooni.

Toivo Asmer on veendunud, et investeeringud poega tasuvad ära. “Kui oled hea piloot, siis päris ilma pole võimalik jääda. On olemas veel Indycar, Saksa turismiautode sari ja LeMans, kus palgad samuti suhteliselt kõrged,” ütleb ta. “Häkkineni palk seal on minimaalselt 60-70 miljonit krooni aastas.”

Enamik Asmeri rahast tuleb välismaalt, kus võetaksegi toetust investeeringuna. Seetõttu ei nõua välismaised rahastajad enda eksponeerimist sõitja kombinesoonil või kiivril. Ainsana ilustab neist Marko Asmeri võidusõidukiivrit tuntud motospordi fotograafi James Bearne logo. “Läbirääkimisel öeldakse, et ok, me toetame, kuid jäägu see vaid meie vahele,” ütleb Toivo Asmer.

Eesti toetajatega on teine lugu. Kuna pikaajalisi rahastamisprojekte suudavad planeerida vähesed, lepib enamik logode avaldamisega. Asmeri võistluskombinesoonil ilutsevad kümmekonna toetaja logod. Neist suuremaid on Mercedese autode müügiga tegelev Silberauto, kes andis Asmeri tiimi kasutusse aastaks kaks autot – M-klassi džiibi ja E-klassi sõiduauto.

Väiketoetajatest tuleb loobuda

Toivo Asmeri sõnul on neil kodumaal pooldajaid, kes annaksid Markole 50 000 krooni. “Ma ei saa neid petta, sest sisuliselt ei saaks nad reklaami,” ütleb Asmer. “Kuhu ma need logod paigutaksin. Marko kombinesoonil oleks siis sadakond mõne sentimeetri suurust kirja.”

Seetõttu algavad summad, mille puhul Asmeri tiim sponsorlusest räägib, poolest miljonist kroonist. Eesti mastaapides tähendab see hirmsuurt raha. Mootorispordiarmastajad soomlased keelduvad aga rahvusliku uhkuse tõttu eestlast toetamast. Neil endalgi talente palju.

Leping Red Bulliga läks kaotsi

•• Mõned aastad tagasi pidi Asmeri võidusõidutiim sõlmima suursponsori lepingu rahvusvahelise energiajoogi Red Bull tootjaga.

•• “Kõik oli juba nagu korras. Nad leidsid, et Marko on piisavalt andekas ja võib vormelimaailmas kaugele jõuda,” rääkis Toivo Asmer. “Enne lepingu sõlmimist vaatasid nad aga Eesti turu suurust ja kohkusid ära. Ütlesid, et kuulge, teil pole seal ju üldse mingeid müüginumbreid.”

•• Kuigi Asmeri tiim üritas end rehabiliteerida jutuga Baltikumi turust, pööras RedBull oma pilgu Saksamaa ja Austria suunale.