Israel: võin küll ässade kõrvale trügida

Märt Israel teeb pärast luhtaläinud hooaega uue katse sekkuda tiitlivõistlustel kettaheitjate medalikonkurentsi.

••Märt, mullu said MM-il neljanda koha, tänavu jäid nii olümpial kui ka EM-il lõppvõistluselt välja ega parandanud isiklikku rekordit. Tulemus annab sportlasele hinnangu. Mis mõõdupuud saad veel kasutada?

Tegin palju tööd, aga oodatud tulemust ei tulnud. Samas õppisin hooajast väga palju. Eelmisel aastal otsisime treener Vésteinn Hafsteinssoniga mulle sobivamat tehnikat, aga selle väljatuleku tõenäosus oli fifty-fifty. Medaliheitlusse sekkumiseks on vaja heita 67–68 meetrit, selle saavutamiseks tuli tehnikat muuta. Läksin entusiastlikuks, tegin ise lisamuudatusi, kuid siis läksid uus ja vana segamini.

Tundsin alles olümpiaeelses laagris Inglismaal tänavu esimest korda, et võin kaugele heita. Tegin seal kolm nädalat tehnikadrilli, mis aitasid leida õiget tunnetust. Kontrollvõistlusel ületasin 65 meetrit, jäi ka varu. Nüüd tean mudelit, mille järgi pean heitma ja missuguseid harjutusi tehnika kinnistamiseks tegema.

••Oled öelnud, et saavutasid suveks elu parima kehalise vormi. Kas liialdasid jõutreeningutega?

Kevadel pärast raske treeningutsükli lõppu puhkasin kolm päeva ja läksin Hispaaniasse laagrisse. Treener soovitas seal harjutada keskmise koormusega. Kuid tundsin end hästi ja läksin kangitreeningul abiharjutustega liiale. Järgnes treeningulaager USA-s, kus püstitasin kangitreeningul mitu isiklikku rekordit.

USA-st sõitsin Teemantliiga esimesele etapile Katarisse. Kuus tundi lendu San Diegost New Yorki, sealt kaksteist tundi Dohasse. Võistlusel olin nagu zombi. Lootsin, et puhkan teatud aja jooksul end välja, aga ilmselt olin juba läinud üle piiri. Enesetunne kõikus üles-alla, tulemused samamoodi.