Jaanus Kriisk: ettevõtlus ja tippsport on kaks identset inimelu vormi

Ettevõtja ja kergejõustikutreener Jaanus Kriisk muretseb sageli südant Eesti spordisüsteemi ja eeskätt oma lemmikala kergejõustiku pärast.

Jaanus, sa armastad võrrelda sporti ettevõtlusega. Miks?

Ettevõtlus ja tippsport on kaks identset inimelu vormi. Mõlemas on tugev ja halastamatu konkurents. NSV Liidus põhines ettevõtlus plaanimajandusel ja sport järkudel. Esimesel kümnel iseseisvusaastal olid kõik ise targad, tegid, mida õigeks arvasid – nii ettevõtluses kui ka spordis. Ettevõtetest, mis registreeriti 1990-ndate alguses, on alles alla ühe protsendi. Ka spordielu oli lühinägelik ja projektipõhine, nii mõnigi organisatsioon püsis vaid ühel sportlasel. Alaliidud, mis olid uuendusmeelsed, on praegu paremas seisus. Ettevõtted, kes julgesid maailmast nõu küsida, on samuti elus. Sealhulgas minu oma.

Oled öelnud, et Eesti sportlased ja treenerid jäävad esimese edu puhul ennast imetlema ega analüüsi põhjalikult, mil moel edu tuli ja kas see metoodika on jätkusuutlik.

Kriitikast on spordis suur puudus. Minul on alati olnud kõrval inimene, kes tegemisi hindab ja kritiseerib. Treeneritöös algul Sven Andresoo, hiljem Valter Külvet, praegu Tarmo Jallai ja minu vanem poeg Veiko. Ettevõtjana aga olen pikalt suhelnud ühe Ameerika miljonäriga, kes on elanud üle viis majanduslangust. 2005. aastal soovitas ta näiteks kõik laenud tagasi maksta. Maksin tagasi, hiljem tänasin hea nõu eest. Spordis on meil infomonopol: kui hetke liider räägib, siis see on tavaliselt absoluutne tõde.