Peets ise ütleb, et aediku tegi lagedaks spordikoolide sulgemine. „Spordikoolid olid piisavalt efektiivsed. Miks need kinni pandi?” küsib juubilar, kes on oma täpse arvepidamise järgi käinud seitsmetel olümpiamängudel ja 51 riigis. Ta oli oma ala nimekaim treener Eestis ning oli ratsutamist pidi seotud ka NSV Liidu koondisega.

Ent vähesed teavad, et Vene ajal oli Peets esimene Eesti tree­ner, kes palgati võõrriigi koondise peatreeneriks. Peets oli Soo­me moodsa viievõistluse koondise peatreener küll ainult kuu aega, ent talle usaldati põh­janaabrite olümpiameeskonna viimane peenhäälestus enne Müncheni olümpiamänge 1972. aastal.

Soome võitis Münchenis meeskondliku pronksi, lüües ainult 12 punktiga USA-d. „Eespool olid viievõistluse suurvõimud NSV Liit ja Ungari. Soomlased olid õigusega väga uhked ja on mulle siiamaani tänulikud,” hindab Peets. „See minek oli nurgatagune ettevõtmine. Võimumehed ei pidanud vajalikuks sellest avalikult rääkida,” meenutab Peets.

Peets ise kuulub ajaliselt Eesti viievõistluse nn teise rühma, kui ala kutsuti veel kaasaegseks viievõistluseks. Eestis olid 1950. aastail lisaks Peetsile tipus olümpiamedaliomanik Hanno Selg, Kalju Lage ja Enn Liivak. Sellel alal tegi Eestis tee lahti Hillar Müür koos mõne kaaslasega kümnend varem. Peets on võitnud Eesti meistrivõistlustel medaleid veel vehklemises, kahevõistluses ja suusahüpetes.

„John oli sirge selja ja selge häälega mees. Teda kuulati. Ta oli alati korrektselt riides ja pisut dändilik,” iseloomustab kunagi­ne õpilane ja hilisem spordijuht Jüri Talvistu. Peets on olnud võt­mekujusid Eesti moodsas viievõistluses, kuid ta oli ühe olüm­piatsükli ka Euroopa ala­liidu viitsepresident.