Kaia Kanepi lugu: toorest teemandist maailma tippu
Mida ta siis ja hiljem kõneles, missugused olid ta sihid ja meeleolud noorteklassis veedetud aastail? Pikitud tänaste vahemärkustega võiks materjal olla huvitav eelkõige noorematele spordisõpradele, kes oma tänase iidoli plikapõlve ei mäleta.
Hakatuseks mõned sõnaseletused. 10. juunil 1985 sündinud Kanepi hakkas koduses Haapsalus tennist mängima pere eeskujul: harrastusmängijad olid nii ema Anne, isa Jaak kui ka vanemad õed Kadri ja Karin. Kaias avaldus varakult talent, alates 1994. aastast palgati talle treeneriks omaaegseid Eesti tippmängijaid Tiit Kivistik, kes lõpetas töö Soomes. Alguses oli Kivistik Haapsalus n-ö tavatreener, kellel teisigi õpilasi, hiljem sai Kivistikust Kaia personaalne juhendaja, kes viis õpilase 2001. aastaks maailma noorte esinumbriks ja French Openi noorteturniiri võitjaks.
Niisugune tüdruk
Kanepi on Eesti tennises täiel määral „perefirma” toode. Isa ja ema püüdsid tütrele luua Haapsalus nii head kasvu- ja treeninguolud, kui see vähegi võimalik oli. Pisut varem oli sama – kuid märksa piiratumas ulatuses! – teinud Pärnus Eesti tennise 1990-ndate aastate liidri Helen Holteriga tema isa Rein Holter.
Mida tahab Kaia kodus esimese asjana teha, kui ta võistlusreisilt naaseb? „Oma koera Blancoga mängida!” tuleb pikemalt mõtlemata vastuseks. Esimest usutlust Kaiaga mäletan hästi, kuigi meie jutuajamine kippus olema üsna ühepoolne. Kaia polnud oma sportlasetee jooksul veel harjunud intervjuusid andma, kuigi kõnelesime tema oma toas Kanepite kodumajas Haapsalus.
13-aastase Kaia mõistetava kidakeelsuse tegid tasa tema isa ja ema. Spordisaalis, kus Kanepi sai talvel pea piiramatult harjutada, kohtusin siis ka Kivistikuga, keda mängijana teadsin, treenerina mitte.
Kaiale polnud teadmata, et üle maailma on veel palju tuhandeid tenniseperesid, kes üritavad oma tütrest tippmängijat teha. „Tahan jõuda maailma saja parema hulka,” oli Kaia otsusekindel. Oli 1998. aasta, Kaia koht omavanuste noorte
Euroopa edetabelis tagasihoidlik. Tema ja Kivistik alles üritasid läbimurret. Kui Kanepi tundis tollal, et ta pole tennises veel keegi, teadis Kivistik, et ta lihvib toorteemanti. „Teda polnud ilmaski vaja sundida,” lausus Kivistik tollal. „Kui olen väsinud, jätan treeningu vahele. Ma ei ole veel mängutüdimust kohanud,” ütles Kaia lihtsalt.
Tipptennises ei piisa ainult puhtkehalisest andekusest. Peab olema sobiv psüühikatüüp. „See on Kaial olemas. Nimetan seda taluvusvõimeks. Mängija on pikalt stressi tingimustes. Ma ei tea ühtki juhtumit, kus Kaia oleks juhtmete kokkujooksmise tõttu alla andnud. Ta on võitleja,” märkis Kivistik, kelle kreedo oli algusest peale üks: „Eesti tennis ei saa olla Kaia jaoks mõõdupuu!“
Esimese loo pealkiri oli ehk veidi tähenduslik: „Kaia Kanepi tikub esile.”
Järgmise aasta suvel võeti Kaiat lennujaamas juba pisut suurema inimhulgaga vastu. Kanepi tuli San Remost tagasi Euroopa kuni 14-aastaste meistrivõistluste hõbedaga. „Mul läks hästi juba enne seda Hollandis, kus võitsin. Võit lisas enesekindlust. Veidi jäi hingele kripeldama finaalikaotus tšehhitarile Petra Cetkovskale,” rääkis ta.
Tikkuski esile!
Kaia ja Kivistik lootsid, et paari-kolme aasta jooksul õnnestub tüdrukul pääseda mõnele suure slämmi sarja juunioride turniirile. Enne aga tuli mõelda Eesti meistrivõistlustele, kus vanemad kaasvõitlejad ihkasid noort tunglejat takistada. Eelneval aastal oli see veel õnnestunud, Kanepi sai pronksi. Ent anne murdis läbi, Kanepi tuli 14-aastasena Eesti täiskasvanute meistriks. Sama vanalt oli meistriks tulnud Marge Laast, nüüdseks on tippmark viidud juba 13 eluaastani. Nii vanalt tuli mullu võitjaks Anett Kontaveit, kes püüab korrata Kanepi teed tippu.
2000. aastat alustas Kanepi U18 vanuseklassi maailma 146. reketina, lõpetas kolmandana. Ta võitis IBM-i turniiri Tallinnas, noorteturniiri Hollandis ja Saksamaa noorte lahtised meistrivõistlused. Tuli U16 vanuseklaasi Euroopa meistriks, lüües finaalis Marion Bartolit. Mainekal Orange Bowlil jõudis poolfinaali. Ent noorte US Openil kaotas juba avaringis.
Mis mängu Kanepi tollal mängis? Hiilgas uskumatu kindlusega tagajoonel, tema poolkõrged topspinnid põrkasid nii kõrgele, et lühemad vastased ei ulatunud neid vastu võtma, kuigi olid selili vastu aeda.
„Olen nõudnud Kaialt, et ta mängiks pikalt punkte läbi, oleks väljakul kannatlik, oodates ära oma võimaluse. Aga on selge, et vanemaks saades peab ta oma mängu muutma. Ta viskab kõvasti pikkust, suur jurakas juba – 174 cm. Lisa tuleb kindlasti. Oleme asunud agarasti kangisaali külastama, et lihaskond järele aidata. Ehitame Kaia mängu võimsamaks. Talvistes mängudes on ta olnud juba dikteeriv pool,” nentis Kivistik.
„Võistlusperioodil ma kangi ei tee. Aga nüüd talvel käisin jõusaalis kaks korda nädalas,” tunnistas Kanepi veel eelneval aastal. Kuid Kanepi isal keerlesid peas teised kavad. Ta palkas tütrele üldkehalise ettevalmistuse treeneriks kunagise iluuisutaja, hiljem atleetvõimlemisega tegelnud Ülo Sarapuu. Hoolimata Kivistiku vastuseisust hakkas Kanepi üha mahukamat kangitreeningut tegema, tulid toidulisandid, aga võimalik ka, et tõsisemat keemiat. Leidub treenereid, kes usuvad, et see „kuur” rikkus Kanepi ainevahetuse ning põhjustab talle probleeme praegugi.
Papa Kanepi kiindumust tütre jõutreeningute vastu võis ehk mõistagi. Maailma naiste tennises hakkasid ilma tegema reljeefse lihaskonnaga õed Williamsid. Nende jõud pärines kangitreeningust. Õestel leidus kogu maailmas järgijaid. Teelahkmel oldi ka Eestis, näiteks Kanepi eelkäija Holter ei teinud ema vastuseisu tõttu üldse kangitreeningut. Nüüd näeme, et atleetlik suund on naiste tennises läbi löönud.
Kivistik õhutas Kanepit juba plikapõlves oma mängu analüüsima ja soovitas võtta eeskuju Martina Hingise tegutsemisest väljakul. Teine moment: Kanepil polnud Haapasalus rohkem sparringupartnereid kui treener ja paar kohalikku poissi. Ka hiljem on ta sagedasti harjutanud poistega – nõnda teevad võimekamad tüdrukud igal pool.
Kolmas: Kanepi puutus võistlusmängudel enamasti kokku aasta-paar vanematega, ja võitis ikka üle mõistuse palju.
Staaritunnet vist ei tekkinud? „Ei tea, enesekindlust oli mul küll vist tohkem kui enamikul konkurentidest. Panin sageli tähele, et mõni tüdruk, kes trennis paistis väga hea olevat, ei suutnud võistlusmängus vastu saada,” on Kanepi vastanud sellele küsimusele aastaid hiljem.
Miks Kanepi rahuldus kasvuaastail koduse Haapsaluga ega läinud mõnda mainekasse tenniseakadeemiasse, mis on ju üldine trend? Mugavusest, sest tema eest tehti kõik ära? „Jah, tehti vist küll. Minu asi oli tennist mängida, mida tegin sunduseta. Pidin pisut tähelepanu koolile pöörama, et hinded korras oleksid. Ka kõik otsused tehti minu eest ära. Pere on mind maast-madalast toetanud ja suunanud, mu esimene treener Tiit Kivistik oli Haapsalus pea ainult minu päralt,” on Kaia öelnud.
Või oli põhjuseks rahapuudus? Isa Jaak Kanepi tunnistab, et tütre siirdumine mõnda mainekasse tenniseakadeemiasse on olnud jutuks vaid utoopilise võimalusena. „Oleme koos Kivistikuga näinud akadeemiate masstoodangut. Praegu oleme kindlalt seda meelt, et koduses miljöös ja oma treeneri käe all on areng kiirem. Ja noore mängija vaim paremini kaitstud,” leidis noore talendi isa Jaak Kanepi tollal. Ja lisas, et näiteks Nick Bolletieri tenniseakadeemias õppimine läheks maksma enam kui pool miljonit. „Akadeemiad on reklaamiga suuresti üles blufitud, see on puhas äri,” teadis Jaak Kanepi. Aga raha oli alguses kindlasti takistuseks. „Toetajaid pole Haapsalu-suguses väikelinnas lihtne leida. Umbes neljandik vajaminevast tuleb sponsoritelt. Ülejäänu tuleb endal välja käia,” pakkus Kanepi-seenior.
Noorteklassi lõpuaasta
2001. aastal vallutas Kanepi noorte tennisemaailma. „Aprillis saab ta ehk oma kooliaastaga ühele poole, seejärel tahaksime Itaalias osaleda paaril kuni 18-aastaste turniiril. Tänu Tallinna Sadama abile saime sisehooajal turniire valida, Kaia edetabelikoht tõusis mõne eduka turniiri järel sedavõrd, et suvel on päevakorras osavõtt Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste juunioride turniirist. Koht kuni 18-aastaste edetabeli 50. koha piirimail annab selleks õiguse,” sõnas Kivistik 2001. aasta talvel.
Sissejuhatuseks esikoht Milanos, seejärel oligi kord French Openi noorteturniiri käes. Esikoht! Alistatute seas olid hilisemad tähed Dinara Safina ja finaalis Svetlana Kuznetsova.
Lennujaamas oli vastuvõtjate seas esimene eestlasest suure slämmi noorteturniiri – Wimbledon 1959 – võitja Toomas Leius. „Loomulikult on mul Kaia võidu tõttu kõige meeldivamad emotsioonid,” kommenteeris Leius. „Kaia on praegu niivõrd hea, pigem oleks olnud üllatav, kui ta poleks võitnud.”
„Prantsusmaa lahtisi noorte meistrivõistlusi oli oma sünnipäeval kena võita, aga kolme-nelja aasta jooksul võin seda teha ka täiskasvanute hulgas,” uskus Kanepi oma õnnetähte. Finaaliga ei jäänud ta rahule. „Suurturniiri finaal ajas vist närvid sassi. Ajuti oli väga raske keskenduda, õnneks oli lõpp hea.”
„Uhke tunne muidugi,” arutles Kaia. „Siin liigub igal sammul tennisemaailma kuulsusi, kes mind mõistagi ei tea,” nentis Kaia. Tuli anda esimene dopinguproov elus. „Sõin maasikaid ja arbuusi. Jõin kolm liitrit vett, siis sain hakkama,” rääkis Kaia naerdes.
Kivistik uskus, et naiste tippmängijad õpivad Kaiat peagi tundma. „Me ei kiirusta, aeg naiste suurturniiridel mängimiseks seisab Kaial ees.”
Veel kevadel ei kuulunud Kaia WTA edetabelisse. Ent võit Tallinnas Sampo turniiril, kaotus tugeva Viini turniiri avaringis ning finaali pääsemine Modenas ja Ettenheimis viis Kaia WTA edetabelis hoobilt kolmanda saja sisse. Konkurendid imestasid: kuidas on see võimalik?
„Ma polnud imestunud. Uskusin endasse ja teadsin, et liivaväljakul ma hätta ei jää. Mul pole kombeks varvast väristada ka kohtumistel esisaja mängijatega. Nad on ka inimesed ja paljud neist minust ainult mõne aasta võrra vanemad,” kuuldus Kaialt, kui ta tegi 2001. aasta detsembris kokkuvõtteid aastaist noorteklassis.
US Openiks, elu viimaseks turniiriks noorte hulgas oli ta tõusnud maailma noorte esireketiks. Kanepi võitis Maria Šarapovat ja Safinat, kuni taandus veerandfinaalis Bartoli ees.
Leius arvas, et Kaial on kõik võimalused tõusta tippu ka naiste tennises. Kivistik, kes kunagi ei kõnelnud Kaiaga kohtadest ja numbritest, pakkus ettevaatlikumalt: „Kaia on alles tee alguses. Andke ikka aega!”
Treener ja ta õpilane teadsid, et naiste seas läbi löömiseks pidi Kaia oma mängu muutma. „Naiste hulgas niisugune (poolkõrged pallid, palju madalam tempo – autor) mäng enam edu ei toonud. Naised olid visamad, kannatlikumad, tugevamad ja targemad. Tüdrukud tegid ühe lihtvea peale tujukusest kolm tükki lisaks, naised endale seda ei lubanud,” on Kanepi hiljem täpsustanud. „Tagasi vaadates läks mul mitu aastat ja treenerivahetus, enne kui sain naiste turniiridel kindluse kätte.” Kivistiku ja Kanepi koostöö lõppes 2002. aastal, „Kifka” järeltulijaks sai „Luus”, Andrei Luzgin, kes viis Kaia maailma edetabeli esimese 50 sekka.
Kanepi ise on tunnistanud, et tema edasine karjäär on kulgenud nagu Ameerika raudtee, tõusude ja mõõnadega.
Kaia Kanepi senised saavutused
statistika
Võitnud ühe WTA turniiri (2010 Palermo) ja kaheksa ITF-i turniiri üksikmängus.
Jõudnud kahel WTA turniiril finaali ja kuuel turniiril poolfinaali.
Kolmel korral jõudnud suure slämmi turniiri veerandfinaali (2008 French Openil, 2010 Wimbledonis ja US Openil).
2008. aasta Pekingi OM-il jõudis 16 tugevama sekka.
Juunioride seas oli kaalukamaks võiduks esikoht French Openil 2001. aastal.
2000. aastal tuli kuni 16-aastaste Euroopa meistriks, 1999. aastal sai kuni 14-aastaste seas hõbemedali.
2008. aasta Eesti parim naissportlane.
Kolmekordne Eesti meister, viiekordne Eesti noortemeister.
•• Viiel korral alistanud maailma esikümnesse kuulunud mängija: 2008. aastal Anna Tšakvetadze (nr 6), 2009. aastal korra ja 2010. aastal kaks korda Jelena Jankovici (nr 3, nr 5 ja nr 6) ja 2010. aastal Samantha Stosuri (nr 6).
•• Karjääri kõrgeim koht WTA edetabelis: 18 (mai 2009).
Võidud-kaotused: 286-174.
Karjääri jooksul teenitud summa: 1,86 miljonit dollarit.
