•• Kaljuveer: Meie prioriteediks on näidata eestlaste esinemisi suurtel võistlustel, samuti olümpiamänge, kergejõustiku-, suusatamis-, korvpalli- ja jalgpallivõistlusi. Toetume traditsioonidele ja sellest lähtuvalt ka programmi koostame.

•• Leito: Kommertskanali jaoks on võrrandil kaks poolt: ühelt poolt vaatajahuvi ja teisalt edastamiskulud. Paljudel juhtudel võrrand klapib: näitame TV3-s vormelit ja TV6-s Meistrite liigat. Näitaksime rohkem, aga paljud suured asjad on juba ERR-i käes.

•• Oru: Vaatajahuvi on kõige tähtsam, kui see on olemas, võib näidata mida iganes.

•• Jõesaar: Aga küsin siis, miks erakanalitel jalgpalli EM-i vastu huvi puudub. Ringhäälingunõukogu

seisukohalt on jalgpalli EM-i või MM-i – jalgpallisõbrad, väga vabandan – kallis ja ebapraktiline üle kan­da. Summa, mida Eesti maksumaksja maksab jalgpalli EM-i eest, kus ei osale täna ega paraku ka homme ühtegi eestlast, on väga suur. ERR-i väga piiratud eelarve juures oleks lihtsam, kui ERR ei peaks seda kulu kandma, kuigi tean, et Marko on hoopis teisel arvamusel. Pakkusime EM-i ülekandeõigusi erakanalitele, aga te ei soovinud neid osta. Miks?

•• Oru: Olen Hanno Tombergiga sel teemal kirglikult vaielnud. Tegin ettepaneku, et tema näidaku ERR-is „Tantsud tähtedega”, aga selle raha eest, mida mina ütlen. Ilmselt saaks jalgpalliõigusi osta ka odavamalt, kui ERR meile neid müüa pakub!

•• Jõesaar: Nõus, ka minu arvates maksab Eesti rahvas selliste ülekannete eest mõttetult palju.

Jalgpall on spordiala nagu kõik teisedki, kuid hind, mida selle eest makstakse, on väga kõrge.

•• Oru: Arvan, et näitamata EM ei jääks. Kui ERR seda enam ei edastaks, leiduks keegi, kes ära ostaks.

•• Jõesaar: Aga miks te seekord ei näita?

•• Oru: Sest teie näitate niikuinii.

•• Kaljuveer: Olen tõesti Andresega eriarvamusel, sest jalgpall on meile oluline ala. Vaatajahuvi on kõrge, see, et Eesti seal ei osale... ka olümpiamängudel on Eesti sportlaste protsent väga väike. Või kui eestlased suusa-MK-etapil kehvasti sõidavad, ei pääse nad ka telepilti. Kindlasti tuleb olla paindlik, sest aladel on tõusud ja mõõnad: täna on suusatamine tipus, homme võib-olla laskesuusatamine.

•• Jõesaar: Korrektsuse mõttes: mi­na ei ole öelnud, et jalgpallil ei ole vaatajaid, arvud on väga kõvad, juulikuu ETV arvud jalgpallil põhinesidki.

•• Kaljuveer: Ja kui vaadata jalgpallikoondise käekäiku, siis hoiame valiksarjas kolmandat kohta, teine pääseb juba play-off’i, nii et loodan, et kaugel pole aeg, kui Eesti koondis jõuab ka finaalturniirile.

•• Oru: Kui vaatame Eesti jalgpallikoondise mängude reitinguid, näe­me, et ei vaadata mänge, kus Eesti võidab, vaid rekordeid purustavad kohtumised, kui siia saabub Cristiano Ronaldo. Tegelikult pole sellel kõigel ju spordiga midagi pistmist, tegemist on sõubisnisega. Eesti–Bel­gia või Eesti–Bosnia mängul pole reitinguid ja ka staadion on pooltühi.

•• Kas 2016 on jalgpalli EM pigem erakanalites?

•• Kaljuveer: Läbirääkimised alles algavad.

•• Jõesaar: Tähtis on, et Eesti rahvas EM-i näeks, kuid ma ei pea traagikaks ega maailma lõpuks, kui seda näitab TV3 või Kanal 2. Jalgpalli tiitlivõistlus ei ole sündmus, mille mitte näitamine hävitaks ERR-i alustalasid.

•• Alaliitude esindajad, kuidas teie olete koostööga rahul?

•• Teigamägi: Mul ei ole põhjust kurta. Kergejõustik on kraadi võrra raskemini edastatav kui kindlal väljakul toimuv pallimäng. Näiteks mitmevõistluses ei toimu 80% ajast midagi ja siis on neli olulist sündmust ühel hetkel. Teisisõnu, ülekanne vajab professionaalsust ja täna suudab seda pakkuda Eestis vaid ETV, kellel on olemas vastav kaader. Oleme heas positsioonis, sest meil on sportlasi, kes suudavad nii Eestis kui ka välisvõistlustel silma paista.

•• Loide: Ka mina ei kurda. Iga nädal on võimalik näha Eesti meeskonna osavõtul korvpalli. Regulaarselt näitab mänge Viasat Sport Baltic. ETV ja ETV2 näitavad Kalev/Cramo kümmet mängu Ühisliigas, kevadel on meistriliiga play-off’id ja suvel koondise mängud. Korvpall on teles nii ajaliselt kui ka taseme järgi hästi kaetud.

Sport on meelelahutus ja kui see pole piisavalt seksikas, et konkureerida, ei mahu ta ka telekanalite valikusse. Küsimus on, kas alaliit, klubi või võistkond suudab sündmuse niivõrd eriliseks teha, et see massidele huvi pakuks. On üksikud alad ja võistlused, mis on suutnud ületada meelelahutuslati. Keegi peab sõu kinni maksma: täna teevad seda alaliidud sponsorite abiga, kuid kindlasti panustavad ka telekanalid ise.

•• Korvpalli MM-i ETV möödunud aastal enam ei näidanud. Miks?

•• Kaljuveer: Valikud tuli teha ja korvpalli arvud ei olnud head. Kui jalgpalli MM-i finaali jälgis 17,3%, siis korvpalli oma vaid 3,5%.

•• Loide: Võistlus tuleb teha söödavaks. Ka korvpalli MM-i finaali arve oleks võimalik tõsta, kuid küsimus on, mis hinnaga: peaks näitama varasemaid mänge, korraldama analüüsistuudio, lisaks tagama muu toe läbi uudiste ja meelelahutussaadete. Kui suusatamises näidatakse hooaja jooksul korra mingit suvalist etappi, siis vaevalt et sealgi üle 3% vaatajaid tuleks.

•• Leito: Korvpalli MM-i näitamisega sai Viasat Sport Baltic suurepäraselt hakkama, spordihuviline leiab huvipakkuva kanali üles.

•• Laid: Just. Tõeline fänn saab iga suurema spordiürituse kätte. Veebis on võimalik peaaegu kõiki võistlusi mis iganes ajahetkel vaadata.

•• Järv: Telekanalid on eestlasi huvitanud alad alati üles korjanud. Kui Markko Märtin sõitis, tegi Kanal 2 kokkuvõtted, samuti näidati Jaan Kirsipuud Tour de France’il. Alaliidu töö on ette valmistada sportlased, viia nad tippu ja anda telekanalile eelinfo. Näiteks praegu saame öelda, et meie kahevõistlus pürib uuesti maailmakaardile, hakkame seda näitama. Meie töö on teha sportlane ja kui avalikkus tunneb huvi, teeb kanal oma tööd edasi!

•• Teigamägi: Näiteks TV 10 olümpiastarti on olnud ekraanil 40 aastat, vahet pole, milline on rahaline seis ETV-l, alaliidul või võistluse korraldajal. Selliseid asju tehes kasvatame staare. Saame näidata kõrvuti Ksenija Balta hüpet kümme aastat tagasi ja EM-i kulda võites. Kõigil alaliitudel on põhikirja esimese-teises punktis kirjas ala populariseerimine.

•• Laid: Spordi toetamine ei ole puhas äriline investeering. Kui tahaksime oma kaubamärki lihtsalt näidata, saaksime meediaväljundit osta. Brändiga käivad kaasas õiged vaated, väärtuskuvand, hoiakud. Meie jaoks on oluline, et toetatava ala tähtsamad tippvõistlused saaksid kajastatud ning vaataja jaoks tekiks seos meie ja selle ala vahel. Seejuures pole vahet, mis kanalis ülekanne on. Ekraaniaega saaksime osta palju odavamalt kui sporti toetades.

•• Kes maksab kinni spordiülekande?

•• Kaljuveer: ETV on suuresti eelarvepõhine, raha saame riigieelarvest. Lisaks tellimustööd: näiteks kui Eurosport tellib meilt ülekande ja meil sellele rahalist katet ei ole, maksab tellija töö kinni. Viimati tegime tellimustööna juunioride ja alla 23-aastaste suusatamise MM-i Otepäält.

•• Leito: Erakanalites on mudelid erinevad: vormel 1 tuleb programmieelarvest ja loodetavasti teenib see reklaamisekundiga raha tagasi. TV6-s Eesti jalgpalliliiga näitamisel on kulude katjaks suurel määral Eesti jalgpalliliit ja tema sponsorid. Meie võimaldame eetri. Kodune jalgpalliliiga pole reitingumagnet, pigem teeme seda missioonist, sest kui seda ei promo, ei muutu ta ka populaarsemaks.

•• Oru: Tegelikult ei ole erakanalitel ja ERR-il vahet. Alaliidud ja töö tellijad maksavad suuremal või väiksemal määral töö kinni nii erakanalites kui ka ERR-is. Küsimus on vaid, kust tuleb puudujääk – erakanalites vabast eetrimüügist ja ERR-is riigieelarvest.

•• Kui palju alaliidud panustavad, et oma ala teleekraanil näha?

•• Teigamägi: Panustame mõistlikul viisil. Selleks, et Kadrioru staadionilt teha kahe päeva jooksul Eesti meistrivõistluste ülekandeid, ei piisa kahest kaamerast ja töötajast. Panustame nii meie kui ka telekanal.

•• Loide: Oleme lähtunud sellest, et hoida toode atraktiivne, nii et kanalil oleks võimalikult suur soov seda näidata. Enamikus korvpalliülekannetes on alaliidu panus olnud väga väike, kui tahame mahtu suurendada, siis otsime lisavõimalusi. Näiteks kui ETV otsustab teatud arvu meistrivõistluste mänge näidata, on ju igati loogiline, et hakatakse näitama finaalist allapoole.

•• Järv: Muusikaprodutsent Alar Kotkas ütles kunagi, et head üritust ei ole mõtet salaja teha. Televisiooni kaudu saame oma tööd ja sportlasi rahvani viia. Kõik oluline on ekraanile jõudnud, vastavalt vajadusele oleme ka vahendeid suunanud. Ja kui kergejõustikul on TV 10 olümpiastarti, siis meil on oma suusasari, tänu millele saame samuti näidata Kein Einastet täna ja kümne aasta eest.

•• Teigamägi: Spordivõistluse puhul on ka oluline, kuidas see vaatajani viiakse. Ostsime Soome firmalt redaktorit ja infosüsteemi, et hea ülevaade oleks nii reporteril kui ka vaatajal. Ent siis otsustasime investeerida 45 000 eurot graafika infosüsteemi ja andmesüsteemi, et tagada vaatajale kvaliteetne pilt.

•• Jõesaar: Ma võtan rahateema natukene teise nurga alt vaatluse alla. Räägime siin spordi, ühiskonna ja meedia omavahelistest seostest. 40 aastat tagasi oli rahvusringhäälingutel monopol nii inimeste aja, eetrisageduste, pakutava sisu kui ka auditooriumi peale. Enam monopole pole. Avaliku huvi definitsioonis on oluline üks aspekt: inimesel, kes selles riigis elab, peab olema teatud asjadele vaba juurdepääs, info on neist kõige olulisem.

Euroopa tasandil on kokku lepitud suursündmused, mis peavad olema televaatajatele tasuta nähtavad. Pole oluline, kas ülekande teeb avalik-õiguslik telekanal või mõni erakanal. Tähtis on, et ülekanne oleks tasuta kogu riigi territooriumil nähtav. Rahvustelevisioonid ostavad selliste sündmuste ülekandeõigusi maksumaksja raha eest, erakanalid reklaamitulude eest. Mis on aga meedias juhtumas: vanad ärimudelid enam ei tööta, järjest enam asju läheb tasulistesse erakanalitesse. Peame vastama küsimusele: kas spordis on midagi sellist, mida televaataja peab igal juhul tasuta kätte saama, ükskõik kus ta riigi territooriumil parasjagu asub? Esiteks tuleb kokku leppida need olulised sündmused, mida on vaja näidata, ja teiseks tagada nende näitamine. Erakanalitele näitamise kohustust seadusega pandud ei ole. Nemad valivad selle, mis raha sisse toob. Kui reklaamirahast ei piisa, viiakse ülekanne tasulisse paketti. Nagu Valdur ütles, fanaatik saab info kätte niikuinii, vaatajahuvi on muutunud tarbijahuviks. Tõsised huvilised on nõus vaatamise eest maksma.

Küll aga on ERR-il seadusega pandud kohustus olulised sündmused kõigile tasuta koju viia. Mis on vaatajale oluline, saab ERR oma toimetusvabaduse juures ise otsustada.

Eesti turg on väike, meie suur telekanal on Euroopa mõistes nišikanal. Eestis ERR-i üleval pidada on märksa raskem kui pidada Inglismaal üleval väikest nišikanalit. Tootmine on sama kallis, kergejõustikuvõistlusel on ikka ühepalju kaameraid ja sama graafikasüsteem. Aga raha on meil tunduvalt vähem. Kui riigil oleks raha, finantseeriks ta klubisid ja alaliite ning sponsoreid polekski vaja. Aga nii asjad ei toimi. Sponsorite osakaal on väga suur: mul on paar head pilti suusatamise MK-etapi teleülekandest, kus Otepää kaunis maastik sponsorite logode vahelt välja ei paistagi.

Jõuamegi konfliktikohani: kes saab raha endale? Kas sportlased, meediakanal või ei liigu raha üldse? Miks peaks maksumaksja raha eest tellima spordiülekande, maksma alaliidule ja näitama sponsori logo? Võiks olla ju nii, et kui maksumaksja raha eest makstakse alaliidule, siis kõik korvpallurid, kes väljakule jooksevad, on mustas ja valges, ilma ühegi logota. Ent ideaalset pilti, kus räägime spordist ilma äripooleta, ei eksisteeri. Ükskõik millist ala kajastame, kuskil on mingi logo väljas. Olümpiaideaalist oleme muutunud heas mõttes tööstuseks. Ja me ei saa piiri tõmmata, väites, et ERR ei ole meediatööstuse osa. Paratamatult on.

•• Leito: Kellelgi ei ole midagi selle vastu, kui näeme ülekande käigus sportlase mütsil logo. Mis erakanaleid häirib, on see, et ülekannete edastamise käigus müüb ERR ülekande ette, taha ja keskele reklaami.

•• Jõesaar: ERR ei müü reklaami, oleme täpsed.

•• Oru: Guugelda Delfit, juhatuse liige Tomberg ütles, et suvel siiski müüsite reklaami, ma ei tea, kas ta eksis sõnaga...

•• Jõesaar: ... ta eksis sõnaga. Reklaami müügiga ERR ei tegele, vaid edastab alaliitude reklaami.

•• Oru: ... aga kui poolajal tuleb järjest tublisid klippe, mõned veel sellised, mida erakanalid näidata ei tohi, võtab ikkagi kukalt kratsima.

•• Jõesaar: Vahet pole, kas logo on sportlasel seljas või reklaamipausi ajal ekraanil, tegemist on ühtviisi reklaamiga: rahast, mida sponsor on oma logo näitamise eest andnud, on rahastatud sporti.

•• Laid: Kui oleme otsustanud panustada mingisse alasse, tahan, et oleksime selle alaga seoses nähtavad. Suuname raha ka Elion Estonian Cupi, kuid mitte eesmärgiga saada meediaväljundit. Rattavõistlusest tehakse televisoonis kokkuvõtteid, kuid meie jaoks ei ole see tähtis. Aga kui me ei saaks nendele toetustele, mis on seotud suurte aladega, meediaväljundit, peaksime toetuse andmise põhjalikult läbi kaaluma. Suure tõenäosusega otsustaksime mõne muu projekti kasuks, millest meie kliendid rohkem võidavad.

•• Loide: Eestis ei saa keegi spordiga rikkaks, on üksikuid sportlasi, kes teenivad normaalselt. Sportlane läheb seitsmeaastaselt trenni, raha hakkab teenima 21–22-aastaselt, lõpetab karjääri 35. eluaastaks. Selle ajaga on tal tekkinud mingi hulk raha, ent aeg, kuid ta saab teenida, on lühike: pärast on ta mitte just kõige parema haridusega ekssportlane. Uuring ütleb, et üle 50% USA profisportlastest läheb viie aastaga pärast karjääri lõppu pankrotti.

Eestis me räägime väga väikesest summast, pigem äraelamisest. Oleks siis mingi pirukas, mida jagada. Näiteks et Elioni panus on nii suur, et kes sinna poti juurde pääseb, on alati täis kõhuga. Eestis on sport meelelahutuse liik, mis sisse ei too. Jüri, sa tead muusikamaailma paremini.

•• Järv: Üksikud saavad sealgi hästi hakkama, kuid suurusjärgud on samad. Kui öeldakse, et Nancy plaati müüdi kahe päevaga sama palju kui Tiiu plaati kahe nädalaga, siis on neid müüdud vastavalt üks ja kaks.

Eelmises olümpiatsüklis oli meie eelarves riigi osalus 30%, nii et peamiselt valmistame sportlasi ette sponsorite toel. Kas reklaamid on ülekannete vahel või sportlase peal, ei oma tähtsust: pott on sama, mida ettevõte välja annab, et ala arendada. Kui Itaalias või Tšehhis on suusatajad kaitsejõudude palgal, siis meie peame kokku panema individuaalselt iga sportlase stipendiumipaketi, mille toel nad elavad. Ega Veerpalu ja Mae niisama hea sõna eest sporti tee. Sport ilma sponsoriteta hakkama ei saa!

•• Alaliidud, kas ERR müüb teile reklaami?

•• Järv: ERR ei müü reklaami

•• Teigamägi: Meie üritustega seoses ei müü ERR reklaami. On mingi summa, millega ettevõtted on nõus sporti toetama. Kuidas see summa jaguneb? Näiteks kettaheitjale ja tema mänedžerile on vaja anda üks summa, võistluse korraldajatele teine summa. Sponsor ütleb: raha on niipalju, jagage ära, meie vaatame, kas kook on piisavalt värviline. Tehniliselt võib seda nimetada kulude katmiseks, kuid lõpuks taandub kõik spordialaliidu soovile oma ala populariseerida. Meie ala ei oleks nii popp, kui me ei oleks teinud telekanaliga viimasel viiel aastal koostööd.

•• Loide: Meil on enamiku sponsoritega pikaajalised lepingud, kus on fikseeritud, et oleme kohustatud näitama telereklaami. Seega esimene tingimus on: meie ülekandega tuleb kaasa logo. Kui ERR selle ära keelaks, ei saaks me lepingut alla kirjutada, sest sõu maksab sponsor kinni. Meie asi on teha sõu atraktiivseks, et huvitatud oleks sponsor, telekanal ja vaataja.

•• Kaljuveer: Kui me ei tohiks reklaami näidata, ei saaks me korvpalli edastada.

•• Oru: Iga kord jõuab teema filosoofilise vaidluseni, kus segunevad eetika, moraalitunne ja kasumivõtmine ning räägitakse spordi toetamisest. Teise käega võetakse sportlastelt endale raha. Minu arvates on olukord väga ebanormaalne, et keegi pole fikseerinud tingimusi, millele see Eesti rahvale oluline sündmus peab vastama. Kuskile peaks joone tõmbama: on see siis tiitlivõistluse või Eesti sportlase esinemise alusel. On sündmused, mida ERR peab näitama ja kui need on väga olulised, leiab ERR selleks ka raha. Kui ei ole nii oluline, ei peaks ERR seda näitama ja veel vähem selle jaoks kelleltki raha küsima.

•• Jõesaar: Euroopa trend on tuntav: erakanalite jõuline surve defineerida väga kitsalt, mida rahvusringhääling tohib teha. Samad vaidlused on Suurbritannias, Taanis, Saksamaal ja mujalgi. Spordiülekanne ei tähenda raha mitte ETV-le, vaid klubile. Erakanalitele on see aga puhas reklaamiraha, kanali omaniku tulu.

Riigi tasandil öelda, mida ERR tohib ja ei tohi teha, on otsene sekkumine toimetusvabadusse. Seadus lubab reklaami edastada, palju segasem on punkt, mis on üldsuse huvi. Erakanalid ütlevad, et see, mida ERR teeb, ei ole üldsuse huvile vastav, ERR väidab, et on küll. Seadusandlus ei saa öelda, et korvpalli Eesti meistrivõistlused on üldsuse huvi, kuid karikamäng ei ole.

Mudel peaks töötama nii: riigieelarvest eraldatakse piisavalt suur hulk raha, et saaksime maksta alaliitudele ülekande eest nii palju, et nad saaksid hakkama sponsortoetuseta. Siis oleks turul konkurents, kus ülekande õiguse eest maksab ERR riigirahaga või erakanalid reklaamirahaga.

•• Oru: Korvpall on hea näide. Küsimus ei ole alas, vaid võistluse tüübis. Mul ei ole midagi selle vastu, et ERR näitab rahvuskoondise mänge, aga arvan, et VTB Ühisliiga näitamine ei peaks ERR-i asi olema. Kas VTB liiga on hierarhias kõrgem Balti liigast või Eesti liigast?

•• Kaljuveer: Vaieldav küsimus. Korvpallipoliitiliselt on see arenev liiga, millega liituvad järjest uued riigid.

•• Jõesaar: Mida korvpalliinimesed arvavad, kas tegu on liigaga, mida ei kõlba ERR-is näidata?

•• Loide: Taas kord on korvpall vaadeldav meelelahutusvõtmes. Kui jalgpallis vaadatakse Cristiano Ronaldot ja David Beckhami, siis meil tulevad Ühisliiga raames Tallinna mängima Moskva CSKA ja Kaunase Žalgiris. Kui siia tuleksid sarnase tasemega jalgpalliklubid  – Liverpool, Madridi Real, Barcelona – oleksime selja peal, mis sest, et saame 5:0 tappa. Ja kui suudaksime ühe kohtumise võita, viiks roosidega palistatud allee helgesse tulevikku. Korvpallis oleme aga harjunud, et mis see CSKA ikka on, ta siin 50 aastat käinud. Või et Žalgirisega madistame ju kogu aeg. Aga need ongi Euroopa mõõdupuud. Kalev on mänginud natukene alla oma võimete, kuid suureskoorilisi kaotusi on olnud vaid kaks.

•• Oru: Minu meelest ei peaks Ühisliiga olema ERR-i prioriteet. Kui klubi tahab oma kummalist või arenevat liigat kuskil näidata, siis jumala eest, erakanalid on nõus selle raha vastu võtma ja ülekanded ära näitama. VTB puhul on tegemist puhtalt kaubalis-rahaliste suhetega. Eetikast, alaliidu arendamisest ja moraalimõtetest on asi kaugel.

•• Jõesaar: Valmimas on just ERR-i arengukava 2012 – 2016. Kas erakanalite soov on panna sinna täpselt kirja, mis on järgmise nelja aasta jooksul prioriteetsed sündmused, mida tohib näidata?

•• Leito: Teema on lõpuks ikkagi selles, et seaduses on kirjas, et ERR reklaami ei müü ja reklaamiturul ei osale, kuid spordiülekanded pakuvad keeruliste juriidiliste teede abil võimaluse sealt mööda hiilida.

•• Kaljuveer: Ei, see ei ole teema. Kui meile pannakse litsentsi saamisel kohustus, et ilma reklaamita korvpalli ei saa näidata, pöördume nõukogu poole.

•• Jõesaar: Kas te teate, palju on ERR-is erandkorras lubatud reklaami? Protsentuaalselt 0,01% erakanalite käibest on see reklaamimaht, mis teid häirib. Kas see maht, mis on seadusega lubatud ja ERR-is edastatud, mitte müüdud, on nii valus erakanalitele, et spordiklubid peaksid sellest kanalist loobuma? ETV-s oli eelmisel aastal alaliitude sponsorteavet 430 minutit, selle aasta prognoos on 270 minutit. See, millest me räägime, on väga väike aeg, aga ma tean, kui suur on selle tähendus spordile.

•• Leito: Statistiliselt julgen väita, et sel aastal näitavad Eesti kanalid kindlasti sporti rohkem kui viie aasta eest.

•• Kaljuveer: Parandan, tänavune prognoos on, et ETV näitab sporti 4,4% saadete üldmahust, aastal 2008 oli see ligi 10%.

•• Jõesaar: Oluline on seegi, kas maht on vaatajale tasuta või tasuline.

•• Leito: TV6 hakkab näitama iga laupäev kaks tundi Eesti jalgpalli. Kui lisada vormel ja Meistrite liiga, siis maht, mida Eesti kanalid spordile annavad, ei ole väike.

•• Jõesaar: Ja kõik, kes neid ülekandeid näha soovivad, peavad eraldi tasu maksma.