Kas Newcastle on kõige tugevam Eestis mänginud tippklubi?
Ühest vastust on eeltoodud küsimusele raske anda. Kindel on küll see, et Inglismaa profijalgpallurid pole varem Eestis ametlikus kohtumises mänginud.
Aga samas ei saa neid nimetada sajaprotsendiliselt kõigi aegade
tugevaimaks Eestis mängivaks klubiks. Seda enam, et sõnapaar “kõige-kõige” omistatakse sageli teadmatusest väga kergelt kõigele uuele. Nagu on mitmeid kordi kirjutatud ekslikult Eesti kõigi aegade suurimast jalgpallipublikust.
Võimalikult objektiivse vastuse saamiseks tuleb kõike võrrelda omas ajas.
Eesti jalgpalliväljakud on näinud arvukalt välismaiseid profiklubisid. Nende külastuste esimene kõrgaeg algas 1920-ndate lõpust ja kestis peaaegu Vene okupatsioonini. Mõnel suvel tuuritas Eestis igal nädalal mõni tippklubi, nii et ajakirjanduses heideti seltsidele juba ette, et publik on tippjalgpallist küllastunud.
“Läägeks läheb, kui profiklubisid pakutakse söögi alla ja söögi peale. Kodune võistluskalender kannatab ja rahvas ei suuda parimagi tahtmise korral kõiki mänge külastada,” märgiti ajakirjanduses.
Toonases ajastus suuri karikasarju ei tuntud ja mänge peeti sõprusvõistluste tasemel. Eesti seltsid täitsid aga kõrgete külaliste siia meelitamisega päris kenasti oma rahakotti, sest piletitulu oli tuntav.
Nimekaid klubisid, oma maa meistreid ja karikavõitjaid tuli Austriast, Ungarist, Tšehhoslovakkiast, Hispaaniast, Bulgaariast, Prantsusmaalt.
1927. aastal oli Euroopas käivitatud Mitropapokal, mille võitjat loeti Euroopa, mõnede arvates ka maailma parimaks klubimeeskonnaks. Turniiril osalesid Kesk-Euroopa riigid, lisaks Itaalia, hiljem ka Rumeenia klubid. Inglismaa, kes oli end rahvusvahelisest jalgpallist isoleerinud, jäi kõrvale.
Kõige suurem edu saatis karikasarjas Austria klubisid, kelle tippmeeskond Viin võitis karika kahel aastal (1933, 1936). Seda klubi peeti sõjaeelse maailma tippmeeskonnaks.
Ja kui Viini Austria mängis 8. juulil 1930 Kadrioru staadionil Eesti meistri Spordiga, kogunes “täismaja” hoolimata lausvihmast. Austerlastel oli seljataha jäänud edukas turnee Põhjamaades, kus võideti Soome koondist 4:0.
Maailmakuulus Sindelar
Austria näitas ka Kadriorus suurepärast mängu, nii et tribüünid ahhetasid. Nende tribling olnud nii puhas, et Spordi mehi ei päästnud ka jalapanek – ikka jäi võitjaks austerlane. Külalised pommitasid Evald Tipneri väravat igalt positsioonilt. Alles 20. minutil pääses Austria 1:0 ette ja sedagi Einmani omaväravast. Seitse minutit hiljem tegid austerlased seisuks 2:0, kuid eestlased tulid raskest seisust välja. Vaheajale mindi 2:2 viigiga.
Teisel poolajal oli Austria surve totaalne. Viimaks, 67. minutil said nad oma tahtmise ja võitsid 3:2.
Spordi nappi kaotust kuulsatele proffidele hinnati aga kui moraalset võitu. Viini meeskonna treener Robert Lang kinnitas, et Sport on üpris hea meeskond, kuid kasutab palju jõumängu. Kaotajatest hindas ta parimaks Tipnerit.
Samal aastal nähti Eestis esmakordselt ka Hispaania jalgpalli. Meistermeeskond Spordiga mängis Barcelona Europa, kes hetkel oli Hispaania meistrivõistlustel teisel kohal. Enamik mängijatest kuulus ka Hispaania koondisse. Näiteks väravavaht Lazaro Florenza oli Hispaania koondise teine number legendaarse Zamora järel.
Poolaja 1:0 võitnud Sport mängis välja suurtulemuse 1:1. Sellega üllatati nii kauget külalismeeskonda kui ka publikut ning kergitati kogu Eesti jalgpalli mainet. Järelkajades ei oldud kiitusega kitsi.
Staarid Kadriorus
Staaridest pakatas ka 1931. aastal Kadriorus mänginud Austria profimeeskond Viini A.C., kes oli just tulnud maa karikavõitjaks. Austerlaste bilanss enne mängu Eesti tippklubi Spordiga oli aukartust äratav: Liibavi Olimpijaga 7:0, Riia Wandereriga 8:0, RFK-ga 5:0 ja juba Tallinnas Estoniaga 3:0. Värav oli suudetud hoida puhtana ja seda suuresti tänu kuulsale väravavahile Rudi Hidenile, keda nimetati kolme maailma parema puurivahi hulgas.
Hidenit loeti Austria jalgpalli “wunderteami” üheks alustoeks. Haruldase hüppevõimega mees kaitses maa koondise väravat aastail 1929–1939.
1. juulil astus Viini proffide vastu Sport, kes võitis viietuhandelise publiku ees kõrgetasemelise mängu koguni 3:1. Mat‰i kangelaseks osutus Tipner, kes mängis kodupubliku silme all ühe oma karjääri hiilgavama mängu. Lõpuvile kõlades haarati mees kätele ja pärast auringi kanti riietusruumi. Publik, kes oli ihanud näha mitmemiljonilist Hidenit, sai elamuse oma mehest.
“Sellisel mehel nagu Tipner on uks lahti igasse Kesk - Euroopa profiklubisse,” laususid profimeeskonna juhid.
Aga selliseid suurlahinguid profiklubidega on peetud teisigi. Näiteks Viennaga, kes Tallinnas käies oli just võitnud Kesk-Euroopa karika. Tippude hulka kuuluvad kindlasti ka hilisemad Tallinna Kalevi mängud N Liidu sarjas Kiievi ja Moskva Dinamoga. Ka meeskonnad, kes võitnud Euroopa karikaid.
Pole põhjust väita, et 1927. aastal Inglismaa meistriks ja 1955. aastal karikavõitjaks tulnud ning 1969. aastal UEFA karika võitnud Newcastle United on läbi aegade tugevaim klubi, kes Eestis mänginud.
