„Uude talli siirdumine jäi pisut hiljaks, sain teistest vähem testikilomeetreid ja kartsin, et esimestel etappidel tuleb raskusi,” kommenteerib Gustav Adolfi gümnaasiumi poiss.

Korjus on saanud hiilgavaid tulemusi kartautol, tulles Euroopa meistriks ja maailma karika võitjaks. „Kunagi pidanuksin nagunii vormelisse üle kolima. Sain mullu soodsa pakkumise Renault’lt sõita Soome sarja. Kokkuvõttes ei läinud halvasti, kuid õpipoisiaasta see oli. Kui võrrelda hooaja alguse ringiaegu hiljem samal rajal sõidetud etapiga, oli vahe poolteist sekundit. See räägib palju,” räägib Korjus.

Tänavuses Renault’ 2.0 eurosarjas on kasutusel üdini uued autod. „Kõik jupid ja mootor on uued. Vana vormeliversiooniga sõideti selles sarjas kümme aastat ning see oli oma aja ära elanud,” selgitab Korjus.

Renault’ sarjad on standardklassid. Kogu tehnika on kõigil tiimidel ühesugune, varieerida saab ainult seadistust.

Eesti T. T. Racing Team on Korjuse toetaja olnud kartautodel sõitmisest peale. Tänavu kihutab noor Eesti piloot soomlaste Koiranen Bros tiimi värvides.

„Teeme Soome tiimiga koostööd. T. T. Racingu osa seisneb tänavu suuremalt jaolt selles, et üks rekka (vormelitiimide suur teenindusveok, kus on ka majutus- ja toitlustusvõimalused – toim.) on meie poolt, ülejäänud neilt,” paotab ust Kevini isa Aivar, omaaegne maailmaklassimees krossisõidus.

„Koiranen Bros on rahvusvaheline tiim. Peale minu on sõitjaiks kaks soomlast ja hollandlane. Tiimi peakorter asub Saksamaal, ka insener on sakslane. Tiim pole ei suur ega väike. Renault’ sarjas panevad meeskonnad välja kaks või neli autot. Meie oleme neljaautotiim. Sõitjail tiimis vahet ei tehta, kõiki koheldakse võrdselt,” valgustab Kevin.

Väidetavalt läheb hooaeg Renault’ 2.0 tiimis maksma kolme miljoni krooni ringis.

Mis saab edasi?

Majandussurutis on mõjunud kallile tehnikaspordile halvavalt. Paljud Eesti rallitipud saavad välisstarte näpuotsaga. Kitsas on kõigil motomeestel, nii krossi- kui ringrajasõitjail. Vormelitipp Marko Asmer teatas võimete tipus olles karjääri lõppemisest. Just see viimane on nii Kevin Korjuse kui ka võimsamas Renault’ 3.5 eurosarjas sõitva Sten Pentuse seisukohalt hoiatav näide. Ei maksa liiga kõrgetest sihtidest hõisata.

„Tuleb võtta samm-sammult. Kevin on alles vormelisõidu alumistel pulkadel,” võtab papa Korjus tempot maha.

„Omaette mõeldes võib ikka unistada. Iga vormelipoiss tahab lõpuks kuninglikku vormel 1 klassi pääseda,” leiab aga noor vormelimees endastmõistetavalt.

Küsimusele, kas Kevin vaatab üksisilmi ka vormel 1 MM-sarja teleülekandeid, vastab vormelipoiss süütult: „Need on ju nii igavad! Möödasõite peaaegu polegi. Tulge Renault’ 2.0 sõite vaatama, meil käib äge andmine!”

Võistlusmoment ongi see, mis Kevinit autovõidusõidus paelub. „Kartautodel on kõigis sõitudes väga jõhker konkurents. Suurematel vormelitel nii hullu trügimist muidugi pole, sest autodest ei jääks midagi järele,” iseloomustab Kevin.

Noor vormelipiloot nõustub, et tehnikaspordis on lihtsam läbi lüüa, kui isa nõu ja jõuga toetab. „Kindlasti on lihtsam, kuid see pole reegel,” hindab noor Korjus.

Tavaliselt tegeleb poeg sama alaga, millega isa varem. „Olin umbes üheksane, kui isa viis mind kardivõistlusi vaatama. Meeldis väga ja kusagil aasta hiljem hakkasin ise sõitma. Muidugi isa otsesel abil, kes oli mulle nii rahastaja kui ka mehaanik. Ala valiku pärast pole meil kunagi ütlemist olnud,” naerab Kevin.

Mõlemad Korjused ei oska veel öelda, mis saab järgmisest hooajast.

„Praegune hooaeg on alles poole peal. Vormel 1 MM-sarjast ei maksa veel kõnelda. Kordan, läheme Keviniga edasi sammhaaval. Poisil on vedanud, tal on olnud ühed ja samad toetajad, neist suurimana Kiviõli keemiatööstus. Paar viimast aastat on poissi mänedžerina suunanud Raivo Tamm,” lisab vanem Korjus.

Noor Korjus on oma toetajaile väga tänulik. „Tänu neile ma üldse autospordiga tegeleda saangi. Meie ala loogika on lihtne: kui sponsortuge pole, oled jalamees.”

100 km/h 2,8 sekundiga

Kevin Korjus võrdleb vana ja uut Renault’ vormelit nii: „Uuel on elektroonikat rohkem, ta on ka ohutum. Võimsust on veidi üle 200 HJ, olen kusagilt lugenud, et nullist sajani läheb 2,8 sekundit. Ise pole küll mõõtnud. Vanal autol oli kuus käiku, uuel seitse.”

Kui küsida õppimise kohta, kostab Kevin, et gümnaasiumi kavatseb ta kindlasti lõpetada. „Praeguse režiimi juures saan piisavalt koolis käia. Ent viimastes klassides on tunnistus järjest kehvemaks läinud, kevadel oli neljade-viite kõrval juba kaks kolme. Seda näeb, mis tulevik toob,” arutleb Kevin, kellel pole autospordis suuremaid avariisid olnud. „Paar aastat tagasi olime treeningsõidus rajal koos suuremate F3 autodega. Seal tegin ootamatult pika õhulennu. Peale sõrmeotsa kaotamise pole mi­nuga autospordis hullemat juhtunud,” võtab noor Korjus kokku.

Tänavune huvitavaim juhtum? „Tuhapilvedest tingitud lennuliikluse toppamise tõttu veetsime kolm nädalat rekkas. Hispaaniast loksusime Tšehhimaale ja sealt edasi Belgiasse. Ma ei tea, kas see nii huvitav oligi?”