Mootorispordiga hakkas Väino Leok tegelema pärast naasmist uudismaalt 1960. aastal. Veemotospordis võistles ta Tartu Kalevi klubi liikmena, võites vabariigi meistrivõistlustel ühe tšempionitiitli ja ühe hõbemedali. 1970. aastal täitis ta veemotos NSV Liidu meistersportlase normatiivi.

1965. aastal pandi tema initsiatiivil alus Sõmerpalu motoklubile, mille liikmed on olnud ka tema pojad Aivar, Arvo ja Avo ning pojapojad Tanel, Aigar ja Martin Leok.

1983. aastal viidi tema algatusel Sõmerpalus läbi esimene staadionikrossivõistlus ja Sõmerpalu mändide all on Väino Leoki poolt läbi viidud krossivõistlustel võistelnud paljud maailma tippsõitjad. Tänu tema fanatismile ja visale tööle tõusid Eesti motokrossi tippu vanemad pojad Aivar ja Arvo Leok. Noorim poeg Avo viis aga Eesti motokrossi maailmakaardile, võites esimese Maarjamaa krossisõitjana MM-karusselis Grand Prix võistluse. Tänaseks on maailma krossiradadel tipptegijateks tõusnud Arvo poeg Tanel ja Aivari poeg Aigar, kelle jalajälgedesse on astumas tema vend Martin.

2003. aastal täitus Väino Leoki üks suur unistus. Motocross des Nations ehk meeskondlikel motokrossi MM-võistlusel kuulusid Eesti rahvuskoondisse kolm Leokit: Aigar, Tanel ja Avo.

2003. aastal autasustas Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel ettevõtjat ja motospordi arendajat Väino Leokit seoses Eesti Vabariigi 85. aastapäevaga Valgetähe V klassi teenetemärgiga. Eelmise aasta lõpul valis Võru maavalitsuse teenetemärgi komisjon aasta isaks ettevõtja ja motospordiga tegeleva Väino Leoki.

Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon ja motorsport.ee avaldavad sügavat kaastunnet Milvile abikaasa, Avole, Aivarile, Arvole isa ning Tanelile, Aigarile, Martinile, Taavile, Maryle, Liisile ja Rikyle vanaisa kaotuse puhul.

MOTORSPORT.EE