Koondise noorima Priit Viksi väitel võib keskpäraste tulemuste põhjus peituda üheskoos harjutamises. “Siis ongi kõik ühel tasemel, igal mehel oleks vaja individuaalprogrammi, sest muidu arengut ei tule,” leidis ta.

Olümpial loodetust palju kehvemini esinenud Dmitri Borovik vihjas, et võib üldse järgmise hooaja vahele jätta ja piirduda vaid mõne maailmakarikaetapiga.

“Praegu on motivatsioon päris all. See pole ikka päris see, kui teed trenni, hambad ristis ja veremaitse suus, ning tulemusi ei tule,” ütles Borovik. “Elu pole ainult laskesuusatamine.”

Poole olümpia peal võimalikule loobumisele vihjanud peatreener Hillar Zahkna oli eile oma hinnangutes tagasihoidlikum. “Räägime kevadel,” ei soovinud Zahkna tulevikustsenaariume vaagida.

Eesti alustas eilset teatesõitu hästi, kui avavahetust sõitnud ja lamades tiirus kahte varupadrunit kasutanud Borovik tuli vahetusalasse 13-ndana, kuid kaotas liidrile vaid minuti.

Borovik pani ise enda sõidule hindeks neli pluss. “Kui suutnuksin lõpuni koos Hanevoldiga tulla, siis paneksin viie,” ütles ta. “Kuid tunne oli hea ja suusad ka. Selle eest müts maha määrdemeeste ees.”

Teist vahetust sõitnud ja nelja varupadrunit kasutanud Indrek Tobrelutsust olid etapil aeglasemad vaid kolm meest. “Neli varupadrunit on natukene palju. Kiirel rajal on laskmine väga tähtis,” ütles Tobreluts. “Kuid sõit oli täna parem kui varasematel päevadel.”

Viks: lasksin nagu algaja

Liidrist Saksamaast 2.48 hiljem rajale pääsenud Roland Lessing tegi taas korraliku sõidu. Kuigi ta kasutas kolme varupadrunit, oli kaotus olümpiavõitja Sven Fischerile vaid kümmekond sekundit. Kokku andis see etapi üheksanda aja.

Viimasel etapil kaotas haigestunud Janno Prantsi asemel sõitnud Priit Viks liidritele koguni kolm minutit ja lasi endast mööda Slovakkia. Kõik varupadrunit ära kasutanud Viks pidi püstitiirus läbima kaks trahviringi.

“Lamades oli tiirus tuulega probleeme, kuid püsti lasin nagu algaja. Panin püssi palgesse ja hakkasin kärtsutama,” vandus Viks. “Mõtlesin, et pean 30 sekundiga ära laskma, kuid see pole trenn, kus kõik läheb lihtsalt.”

“Meie tänane probleem on vilets laskmine,” nentis peatreener Zahkna. “16 lisapadrunit ja kaks trahvi on selgelt palju. Mehed ei suuda tiitlivõistlustel kindlalt lasta. Kuid tulejoon on koht, kus treener või spordiorganisatsioon ei vajuta sportlase eest päästikule.”

Olümpiavõitjaks tuli Saksamaa, kes juhtis võistlust teisest etapist alates. Hõbeda sai Venemaa, pronksi Prantsusmaa.

Peatreener peaks jätkama

Risto Berendson, toimetaja

Nädal tagasi ametist loobumisele vihjanud peatreener Hillar Zahkna lahkumine oleks võimalikest valikutest halvim. Zahkna on tegelenud koondise juhendamisega kaks aastat ja seni kui meil pole Eestist kedagi paremat tema asemele panna, peaks Zahkna kindlasti jätkama. Muidugi on variant tuua peatreener taas välismaalt, kuid see nõuab palju raha. Ning laskesuusatajail pole rahaga priisata.

See, et Zahkna ja tema lähimad nõuandjad tegid vahetult enne olümpiat ettevalmistuses ühe olulise vea, eksisid mägedes ettevalmistusega ja tõid mehed alavormis Itaaliasse, pole veel põhjus lahkumiseks. Nagu öeldakse: kes ei ürita, sellel ei juhtu. Laskesuusatajate ettevalmistuses osales esimest aastat psühholoog. Nii et teatud valdkondades on olnud edasiminekut. See, et Zahknal ei tulnud esimesel hooajal peatreenerina kõik päris nii välja, kui loodeti, on ilmne. Kuid nagu sportlased isegi mainisid: treeneri lahkumine oleks kindlasti vale. Paar nippi on vaja ettevalmistuses veel ära proovida.