Terje Lepp

Aga muretsemiseks pole vähimatki põhjust: ideid on 29-aastasel Luigel palju, lisaks on ta ise sportlik eeskuju. Kui me kohtusime, valmistus igapäevast tööd riigikogus tegev Luik Riia maratoniks ja seadis endale eesmärgiks aja 2.48. Napilt jäi puudu, Luik lõpetas lõunanaabrite pealinna maratoni 20. koha ja ajaga 2.49,19.

••  Lauri, kui kõva koolisportlane sa ise olid?

Põhilise innustuse sportimiseks sain oma vennalt Marguselt, kes on minust kaks aastat vanem ja tegeleb kiirkäimisega. Koolis osalesin aktiivselt tundides, lisaks tegelesin kergejõustikuga, mõned aastad korvpalliga ning automudelismiga, kus tulin 13-aastasena isegi Eesti meistriks.

Aga enda tarbeks jooksmisega hakkasin süstemaatiliselt tegelema kümne aasta eest. Nüüdseks on seljataga kuus maratoni, esimese lõpetasin ajaga 3.21, Riias jooksin 2.49.

•• Oled sa ka suurtel maratonidel jooksnud?

Ei, esimene oli Tallinnas, lisaks olen jooksnud Poolas ja Lätis. Poolas tulin seejuures  parlamendiliikmete maailmameistriks. Loomulikult soovin kunagi minna ka Bostonisse või  New Yorki.

••  Ütlesid, et tõuge sportimiseks tuli perekonnast. Kui palju koolisport kaasa aitas?

Koolis ei kujunenud mul välja ühtegi kindlat lemmikala, kuid Cooperi testis olin alati paremate seas. Seepeale tundus, et võhma ja aeroobset baasi mul on.

•• Kas sinu arvates on koolisport vaid võistlemine või mõeldud kõigile lastele?

Minu nägemus on laiem ehk siis koolisport ei ole pelgalt võistlus, vaid ka armastuse tekitamine noortes inimestes spordi ja liikumise vastu. Samuti teadvustamine, et vaimne areng ja füüsiline areng käivad käsikäes. Lisaks on loomulikult võistlused, kus noored saavad ennast varakult proovile panna ja konkureerida.

•• Veel 15–20 aastat tagasi olid koolides kindlad alad, mida õpetati, ning kui laps ei olnud väga sportlik, ei pälvinud ta ka väga palju tähelepanu. On see sinu arvates muutunud?

Jaa, kindlasti. Mu vend on kehalise kasvatuse õpetaja Kristiine gümnaasiumis, räägime temaga neil teemadel tihti. Laste füüsiline erinevus on väga suur. Vend hindab tunnis lapse arengut, neile, kes on väga tublid, on mõeldud võistlused. Tunni eesmärk saab olla siiski vaid üks: teha lastele selgeks liikumise olulisus.

Kui rääkida aladest, siis ka seal liigume paremuse poole. Tahame teha koostööd eri alaliitudega, oma pakkumisega on meie poole juba pöördunud kriketiliit.

Koolisporti on haaratud 16 ala ja 40 000 last, kuid suudame ikka veel areneda. Ühe uuendusena arutasime Jüri Jaansoniga, et tema korraldatava „Kahe silla jooksuga” annab ühildada meie „Reipalt koolipinki”.

••   Kuidas see välja näeb?

Kavatseme koostöö juba sel sügisel ära proovida. Peaasjalikult on jooksuüritusele kaasatud Pärnu maakond, seda ümbritsevad maakonnad ja pilootprojektina ka Ida-Virumaa, loomulikult on oodatud ka kõik teised koolid. Üldiselt soovingi kaasata koolisporti paljusid alasid ja üritusi. Praegu on populaarsemad rahvastepall, võrkpall, korvpall, jalgpall, kergejõustik ja teatevõistlused. Aga alade ringi saab laiendada.

••  Mida tuleks esimeses järgus ära teha?

Lapsed istuvad väga palju arvutis ja liiguvad vähem kui meie omal ajal. Kindlasti soovin, et kehalise kasvatuse osakaal suureneks, ja seda mitte ühe või kahe lisatunni näol, vaid valikõppeainena. Loodetavasti aitab sellele kaasa ka gümnaasiumireform, ehk avavad mõned koolid ka spordi õppesuuna.

Samuti võiks lisaks otsesele füüsilisele õppele teha interaktiivse programmi, näiteks DVD-d, kus Erki Nool näitab, kuidas teha õigesti venitusharjutusi, Jaak Salumets õpetab, kuidas visata palli korvi. Et noored saaksid teoreetilist poolt juurde.

••  Teooriast kehalises kasvatuses on pikalt räägitud. Kas sinu arvates peaks tunni raames ka teooriat õpetama või kas praegune kaks- kolm tundi peaks jääma liikumisele?

Praeguste tundide raames peaks kindlasti liikuma. Veidi õpetatakse teooriat praegugi. Küll aga võiks ka kehalises kasvatuses anda väikese kodutöö: lapsed vaatavad kodus jupi mingisugust materjali läbi ja näitavad selle järgmisel korral ette.

••  Aga mis on pikaajalisemad plaanid?

Üldiselt on koolispordi liidul väga põhjalik programm olemas. Mul oli väga hea meel, et kõik, nii kehalise kasvatuse õpetajad, kohalikud spordijuhid kui ka koolispordi liidu juhatus ja sekretariaat, on väga asjalikud inimesed, kes on üles ehitanud süsteemi, mis toimib. Mul oli hea minna ja oma mõtteid integreerida, toimiv raamistik on olemas.

Osa asju, näiteks „Kahe silla jooks”, läheb kohe töösse, interaktiivne programm võtab kaks-kolm aastat aega. Minu südameasjaks on ka kehalise kasvatuse õpetajate üldine motiveerimine ja tunnustamine. Neid ei väärtustata piisavalt, ei finantsiliselt ega sõnadega. Näiteks võiks välja anda preemia selle eest, kui oled leidnud andeka lapse ja suunanud ta trenni. Või tunnustada aasta parimat kehalise kasvatuse õpetajat.

••  Kuipalju koolisport sulle va­rem silma paistis?

Erika Salumäe tõi selle väga hästi pinnale. Pean palju pingutama, et tema taset hoida. Kuid usun, et saame hakkama: otsime uusi üritusi ja püüame jõuda inimesteni. Kindlasti peaksime laiendama haaret ja tegema koostööd lisaks kultuuri- ja haridusministeeriumile ka kaitseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumiga, kaasama invasporti. Tihe koostöö toimib ka Eesti olümpiakomiteega, soovime enam pa­nustada ka kooliolümpiasse.

••  Koolisport puuetega lastele on väga huvitav ettepanek!

Kindlasti peaksime seda valdkonda arendama, sest lapsi tuleb kohelda võrdsetel alustel.

••  Kui palju sa ise plaanid koolides käima hakata ja mis sinu sõnum oleks? Erika Salumäe oli ses osas väga aktiivne, temal oli ka oma pikast karjäärist rääkida.

Esimese küllakutse juba Kohtla-Järvelt sain. Maakondadele tahaksin kindlasti ringi peale teha. Sõnum on lihtne: kutsume noori meie üritustele. Ja miks mitte võtta kaasa Jüri Jaanson või Nool, kelle kutsung mõjub veel tugevamini.

••  Kaks suve tagasi korraldas koolispordi liit kergejõustiku MM-i, mis läks igati korda. Kas teil on endiselt välisvõistluste ambitsiooni?

Meil on plaan tuua siia mõne aasta pärast korvpalli MM. Tõsi, esialgu on see vaid idee. Aga koostöö rahvusvahelise organisatsiooniga on tihe, paljud noored käivad välismaal võistlemas.

••  Kui üllatunud sa olid, kui sulle tehti ettepanek hakata koolisporti juhtima?

Ühelt poolt tulid mulle kõned, et tahetakse kokku saada ja spordist rääkida. Ja teiselt poolt tulid kõned, et miks sa ei ole öelnud, et sulle nii tähtsat kohta pakutakse. Nii viisin ka ise otsad kokku. Teadsin, et Erika oli väga palju vaeva näinud, nii et kutse oli väga meeldiv ja samas suur väljakutse, pidin hindama oma ajaressurssi. Kui sain teada, kuidas tegevjuhtkond toimib, mõistsin, et see on organisatsioon, mida mulle meeldib juhtida: saan oma mõtted ära rääkida, neid ei unustata, vaid viiakse ellu. Samas ei tohi traditsioone lasta välja surra.

Arvamus

Madis Pettai

EKSL-i tegevjuht

Meie uus president Lauri Luik on kindlasti uus ja või­mas diiselvedur, kelle me koolispordi rongi ette rakendasime. Lauri uued ideed ja mõtted luba­vad püstitada kõrgeid eesmärke nii juhatusele kui ka kogu organisatsioonile. Uue presidendi üks põhiline eesmärk on teadvustada ja pakkuda koolispordi võimalusi kõigile, kes mingil põhjusel pole kaasatud meie tegemistesse. Lauri puhul on kindlasti tegemist meeskonnamängijaga, kes oskab ja suudab jaotada ülesandeid ning rakendada igaühe võimeid organisatsiooni jaoks parimal viisil. Juhi noorus on kindlasti eeliseks töös noortega! Usun, et uus president on õnnestunud valik mõlemalt poolt vaadatuna.