„Tunnen kaasa Rogerile, kes mängis möödunud kahe nädala jooksul väga hästi. Arvan, et pidasime täna huvitava matši,” lausus Nadal eileõhtuse Prant­susmaa lahtiste meistrivõistluste triumfi järel. Hispaanlase  ütlemine jääb aga liialt tagasihoidlikuks, kirjeldamaks seda, millise heitluse kaks tennisemaailma suurt eile publikule pakkusid. Kolm tundi ja 40 minutit fännide närve pingul hoidnud trilleri lõppedes särasid tablool hispaanlase võidunumbrid 7:5, 7:6 (7:3), 5:7, 6:1, millega Nadal teenis kuuenda Prantsusmaa lahtiste võidukarika ja tõusis selles arvestuses esikohta jagama rootslase Björn Borgiga. Kokku on reedel 25-aastaseks saanud hispaanlasel kümme suure slämmi trofeed.

Na Li ajalooline võit

Naiste finaalis saavutas ajaloolise võidu 29-aastane hiinlanna Na Li, kes alistas 6:4, 7:6 (7:0) itaallanna Francesca Schiavone. „Mul ei olnud tunnet, et võiksin matši kaotada,” rääkis üliõnnelik tšempion pärast võitu. „See on unistuste täitumine. Kui olin noor, siis tahtsin jõuda suure slämmi finaali, ent nüüd osa inimesi ütleb mulle, et olen vana, mistõttu see oli vana naise unistuste täitumine,” lausus tihti naljakate ütlemistega tuntust kogunud hiinlanna.

Võiduga kirjutas Li ühtlasi uue peatüki Aasia tenniseajalukku, kuna temast sai esimene selle maailmajao kodakondsusega suure slämmi üksikmängu võitja. Esimeseks asiaadist üksikmängu võitjaks teda siiski pidada ei saa, kuna 1989. aastal triumfeeris Prantsusmaa lahtistel USA-d esindanud Michael Chang. Paa­rismängus on asiaatidel ette näidata aga hulgaliselt karikaid.  

Ajalooline võit ei jäänud otse loomulikult märkamata ka Li kaasmaalastel. „See on ime, läbimurre, esimene rohkem kui saja aastase tenniseajaloo jooksul,” vahendas Reuters Hiina telekommentaatori esimesi  võidujärgseid sõnu.

Kodumaal hüüdnimedega Suur Õde Na ja Kuldne Lill pärjatud hiinlanna on suurriigi tenniseajalukku peatükke kirjutanud varemgi. Wuhani linnast pärit tennisist võitis 2004. aasta oktoobris esimese hiinlannana WTA turniiri, möödunud aastal Austraalia lahtiste poolfinaali pääsemine tegi temast aga esimese oma riigi esikümnemängija. Laupäevane võit kergitab Li värskelt avaldatavas maailma edetabelis juba neljandale reale.

Roland Garros jääb samasse paika

French Openi korraldajad ja Pariisi linnavõimud on kümmekond aastat pead murdnud, mida teha 1928. aastal rajatud Roland Garros’ tenniseareeniga. Selle 20 väl­jakut on surutud 8,5 hektarile. Kõigil teistel suurturniiride staadionidel – Wimb­ledon Londonis, Melbourne Park ja Flushing Meadows New Yorgis – on lahedam. Nüüd otsustati, et väljakuid laiendatakse 13,5 hektarile, mis läheb maksma 370 miljonit dollarit. Uue staadioni raja­mine mujal (Disneyland, Versailles, Gonesse, Marne-la-Vallée) läinuks maksma 630 miljonit kuni miljard dollarit.

Roland Garros’ staadioni on mitmel korral ümber ehitatud. Praegune, Phi­lippe Chatrier´ nime kandev peaväljak mahutab 14 840 vaatajat ja on olnud mõnesaja koha võrra suurem. Suzan­ne Lengleni väljaku tribüünid paku­vad ruumi 10 068 vaatajale ja esimene väljak 3800 huvilisele.

Arvamus

Pärt Talimaa

(...) Eile õhtul toimunud Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste finaalis tõestas maailma esireket Rafael Nadal taas, miks ta on liivaväljakute kuningas. Rohkem kui kolm ja pool tundi kestnud heitlus ei oleks teoks saanud ilma väärilise vastaseta, kelleks sarnaselt paljude eelmiste kordadega oli šveitslane Roger Federer. Ajaloo jooksul korduvalt paeluvaid finaalmänge pakkunud vastased ei jätnud eilegi publikut pika ninaga ja pakkusid toetajatele tõelise põnevusetenduse.