Löö nii jala kui ka käega, aga vaid enesekaitseks
Nad kummardavad saalile ja treenerile, heidavad segavad mõtted peast ja taekwon-do tund läheb lahti.
Tund algas venitusharjutustega, juba kerge soojendus võttis kahevõitlejad higist leemendama. Korraks võeti aeg maha, keskenduti hingamisele ja löökidele, seejärel halastamatu “soojendus” jätkus.
Pärast tunniajalist higistamist viimistlesid sportlased löögitehnikat ja liikumist, tublimad sooritasid ilunumbreid. Nii harjutas Eesti taekwon-do koondis viimasel treeningul enne sõitu Sloveeniasse MM-võistlustele. Täpsemalt öeldes – ITF-i MM-ile.
Trenni viis arvutimäng
Koreast pärit võitluskunstil on kaks eraldi haru ja rahvusvahelist ühendust – WTF ja ITF. Neid eristatakse kirjasõnas sidekriipsu abil. WTF-i taekwondo’s tegeletakse puhtalt kahevõitlusega, ITF taekwon-do pakub publikule ka rohkem silmailu. Võisteldakse kahevõitluses ehk sparringus, hüppetehnikas, esemete purustamises ja enesekaitses.
Taekwon-do “maaletooja”, Eesti taekwon-do liidu president Mihhail Kõlvart tundis rõõmu, et ala populaarsus noorte hulgas kasvab. Tallinna, Tartu, Pärnu ja Ida-Virumaa treeningurühmades käib ligi poolsada võitluskunsti austajat, kellest lõviosa on vene rahvusest.
“Kuna alguses käisid siin ala käima lükkamas Vene treenerid, siis tulidki treeningutele valdavalt vene keelt kõnelevad noored,” ütles Kõlvart. Ta leidis, et olukord muutub. “Poks oli kümme aastat tagasi samasuguses seisus,” lisas ta.
Kõlvarti käe all poolteist aastat treeninud vendi Rudolf-Mihkel (16) ja Heimar (20) Pennot paeluvad idamaised võitluskunstid. taekwon-do valisid nad oma harrastuseks eelkõige vaatemängulisuse ja kiirete jalalöökide tõttu.
“Esimest korda nägime taekwon-do’d arvutimängus, seejärel otsisime netist infot,” lausus varem karatega tegelenud Heimar Penno. “Idamaade võitluskunstid annavad mulle enesekindlust ning veidi ka sisemist rahu.”
Eesti üks edukamaid taekwon-do harrastajaid Ilona Tsvetkova võitis mullu EM-il Salonikis sparringus kuldmedali. Siiski peab Eesti – Ameerika äriakadeemia lõpetanud ja praegu Tartu ülikoolis magistrikraadi omandav 24-aastane neiu oma lemmikuteks “hüppamist” ja enesekaitset.
Kõlvart tutvustas esimest punkti taekwon-do entsüklopeediast. “Ala filosoofia põhimõtte järgi astub taekwon-do’ga tegeleja justkui teele, mille läbimisel on kõige tähtsamad enesearendus ja lähedaste aitamine,” ütles ta
Ala sügavama tähenduse selgitamisega noori alguses ei koormata, küll aga omandavad koolieelikud kiiresti tähtsamad kombed.
“Juba nelja-viieaastased teavad, mis on taekwon-do ning kuidas tuleb täiskasvanutesse ja treeningsaali suhtuda,” ütles Ilona Tsvetkova, kes võttis oma õlule ka koolieelikute juhendamise.
Kuigi üks taekwon-do distsipliinidest on enesekaitse, ei õpetata kedagi kaklema ja treeningul omandatud oskused võetakse appi viimases hädas. “Kui mõni mees tuleb tülitama, proovin temaga kõigepealt vestelda ja seejärel ära minna. Kui minemisest ei tule midagi välja, no siis...” ütles Ilona tagasihoidlikult naeratades.
Oktoobris võib Saku suurhallis elada kaasa taekwon-do tippudele – Eesti võttis oma õlule EM-i. Samal ajal peetakse ka võitluskunstide festival. “Tahame korraldada suure spordipeo,” lausus peakorraldaja Kõlvart.
Vastuolu
Kas taekwondo kaks haru leiavad ühise keele?
Võitluskunst taekwondo, mille looja oli korealane Choi Hong Hi, jaguneb kaheks konkureerivaks rahvusvaheliseks organisatsiooniks.
1966. aastal asutatud taekwon-do ühendus ITF (International taekwon-do Federation) ja 1973. asutatud taekwondo ühendus WTF (World Taekwondo Federation) erinevad teineteisest peamiselt reeglite, varustuse ja tehnikate poolest.
ITF-i toetab Põhja-Korea ja WTF-i Lõuna-Korea. WTF-i taekwondo sai tänu Lõuna-Korea aktiivsemale välispoliitikale 1988. aastal olümpiamängude näidisalaks. 2000. aastal selgusid esimesed olümpiavõitjad.
Taekwondo on lõhenenud kõikides riikides peale Venemaa. “Lõhenemise taga on rohkem poliitikat kui sporti,” ütles Eesti taekwon-do liidu president Mihhail Kõlvart. “Kui rahvusvahelised organisatsioonid suudaksid kokkuleppele jõuda, kiireneks kindlasti ka Eesti alaliitude ühinemine. Pealegi on taekwondo jäämine olümpiakavva sattunud ohtu. Meiega (ITF-iga – toim) ühinemisel muutuks ala ligitõm-bavamaks ning see oht kaoks.”
Eestis peetakse aastas kahe taekwondo haru ühisvõistlus “Tiigripoeg”, mitmesaja lapse hulgas teevad kaasa ka naaberriikide esindajad.
Loodud on ka kolmas võitluskunstiliit, taekwon-do GTF (Global Taekwondo Federation), Eestis selle ala harrastajaid pole.
