Sportlaste üleostmise tegi 1999. aastal lahti rikas gaasi- ja naftariik Katar. Tõstmise MM-ile Ateenas registreeriti siis kaheksa täiesti tundmatu nimega tõstjat, kelle isiklikud rekordid olid paremad kui enamikel konkurentidel.

Asi sai selgeks võistluste alguses, kui Katari delegatsiooni koosseisus tuli lavale kuulsa tõstmismaa Bulgaaria kaheksa endist kasvandikku.

Katari spordiametnike sama trikk neli aastat hiljem kergejõustiku MM-il Pariisis põhjustas juba suurskandaali.

Selgus, et kaks maailmatasemel Keenia keskmaajooksjat – Stephen Cherono ja Albert Chepkuroi – olid vahetanud võistluste eel kodakondsust.

Luksuselu hotellides

IAAF oli võimetu, sest meestel olid võistlemiseks nii sünnimaa kui ka uue kodumaa alaliitude nõusolek. Keenia spordiametnike “lahkuse” taga oli Katarist saabunud sponsorraha, mille eest ehitati vaesesse Aafrika riiki moodne staadion ja jalgpalli harjutuskeskus.

Lisaks said Keenia koondislased käia Katari pealinnas Dohas modernsetes haiglates tervisekontrollis.

Kuluaarides räägiti hiiglaslikest altkäemaksudest Keenia spordijuhtidele.

Cherono, kes oli muutnud koguni enda nime Saif Saaeed Shaheeniks, võitiski Pariisi 3000 meetri takistusjooksus Katari läbi aegade esimese maailmameistrikulla. Aasta hiljem tal Ateena olümpial võistelda siiski ei õnnestunud, sest ROK-i reeglid olid IAAF-i omadest karmimad.

Lõppenud Helsingi MM-võistlustel triumfeeris Shaheeni taas kindlalt.

Tänaseks on endale Katari või teise rikka naftariigi Bahreini kodakondsuse võtnud ligi 40 andekat Keenia jooksjat. Olukord on Aafrika kiireimate keskmaajooksjate riigis muutumas nii kurvaks, et hiljuti võttis sel teemal sõna Keenia president, kes palus sportlastel lõpetada kodumaa hülgamine.

Kuid ilmselt meelitavad nafta- ja gaasiäri dollarid vaese Keenia sportlasi enam kui paljasõnaline kodumaa patriotism. Katari kodakondsuse saamiseks ei pea mustanahalised jooksjad isegi Keeniast ära kolima ja võivad treenimist kodumaal jätkata. Kodakondsuse vahetamine tähendab, et nad paigutatakse uue kodumaa kulul elama Keenias asuvasse viie tärni hotelli, kus nende kasutuses on luksusauto koos autojuhiga.

Stipendium elu lõpuni

Katari või võistlustele sõidavad nad alati lennuki äriklassis. Lisaks maksab Katar neile elu lõpuni iga kuu kuni 4500 USA dollari ehk 60 000 krooni suurust stipendiumi. Aastas tähendab see umbes 700 000 krooni suurust sissetulekut. See on peenraha, arvestades, et sissetulek ühe elaniku kohta on Kataris aastas 1,6 miljonit krooni.

Suvalise olümpiamedali võitmine tähendab aga 250 000 dollari suurust preemiat. Sporditulemuste rahaga ostmise idee autoriks on Katari sõjaväe üks juhte ja IAAF-i juhtkonda kuuluv Dahlan Al-Hamadin, kelle eestvedamisel ehitati pealinna Dohasse kahe miljardi dollari eest 4 ruutkilomeetri suurune kergejõustikukool, kus Katari lastest kujundatakse tulevasi tippsportlasi.

Katari heldekäeline neegersportlastele kodakondsuse jagamine on kummaline, sest seni on riik kodakondsuse andmisel olnud ülikonservatiivne. Kokku on Katari 620 000 elanikust riigikodanikud vaid umbes 150 000 inimest.

Eesti kergejõustikujuhi Sven Mikseri sõnul hakkab IAAF iga juhtumit tulevikus ilmselt eraldi vaatama. Teatud juhtudel on kodakondsuse vahetamine sportlase jaoks ilmselt õige otsus.

“Näiteks Kuuba naiskolmikhüppaja, kes on abielus inglasega. Kuna ta Suurbritannia eest võistelda ei saaks, võttis naine endale Sudaani kodakondsuse,” ütles Mikser.

“Lisaks elab USA-s juba aastaid mitmeid Keenia päritolu jooksjaid, kes sooviksid tulevikus suurvõistlustel Ühendriike esindada. Üks tingimus on suurvõistlustel ilmselt, et sportlane peab olema varemgi seda riiki mõnel IAAF-i võistlusel esindanud.”

Jalgpallitähtede pansionaat

•• Katari jalgpalliklubid värbavad paaril viimasel aastal vananevaid staare, kellele makstakse isegi Euroopa mõistes hiigelpalka.

•• Jalgpallibuumile pani Kataris aluse kohalik olümpiakomitee, kes eraldas igale palliklubile 10 miljonit dollarit selleks, et nood ostaks sisse kuni neli välismaist tähte.

•• Kuigi Katari jalgpalliliiga sai alguse juba 1974. aastal, pole jalgpall sealse publiku tähelepanu eriti köitnud. Katari on ehitatud ülimoodsad jalgpallistaadionid, mis mahutavad 30 000 inimest, kuid kõige rohkem on siiani olnud

10 000 pealtvaatajat. Jalgpalliliit loodab, et välismaiste staaride kaasamine tekitab ka suurema publikuhuvi. Algselt soovisid nad, et mängijad võtaks endale ka Katari kodakondsuse, kuid selle keelas Rahvusvaheline Jalgpalliliit ära.

•• Saksamaa staarid Mario Basler ja Stefan Effenberg olid esimeste seas, kes Katari mängima siirdusid, peatselt järgnes neile prantslane Frank Leboeuf. Naftaraha meelitas Katari ka Argentina väravaküti Gabriel Batistuta, kes teenis esimesel hooajal viis miljonit ja teisel kolm miljonit dollarit.

•• Katari väljakutelt pole kõrvale jäänud ka Brasiilia tähed Rivaldo ja Romario. Tuntumatest on Kataris mänginud veel Paraguay legendaarne väravavaht José Luis Chilavert ja hispaanlane Fernando Hierro.

•• Lisaks ostetakse sisse Prantsusmaa treenereid, kes saavad neli korda rohkem palka kui kodumaal ja elamiseks luksusliku eramu. Ühe näitena võiks tuua Bruno Metsu, kes 2002. aasta maailmameistrivõistlustel oli Senegali peatreener. Maarja Värv