Täna peaksid Šveitsis Zürichis toimuma maailma võimsaima spordiorganisatsiooni, ülemaailmse jalgpalliliidu FIFA presidendivalimised. Just nimelt, peaksid. Sest tegelikult polnud ka veel eile õhtul selge, kas valimised ikka toimuvad, kuigi presidendina on üles seatud vaid üks kandidaat – FIFA-t 13 aastat valitsenud Sepp Blatter.

FIFA-t – rikast ja võimsat spordiorganisatsiooni – on eri skandaalid saatnud aastaid. Korruptsioonikahtlused, altkäemaksusüüdistused, onupojapoliitika – kõik see ja palju rohkemgi on FIFA juhtide kohta õhus olnud. Kuid Blatter on libeda angerjana alati kõigist süüdistustest suutnud puhta nahaga väljuda ja kandideerib nüüd neljandaks ametiajaks presidendiks.

Altkäemaksuskandaal

Viimastel nädalatel lahvatanud skandaal ähvardab siiski kõik eelmised varju jätta. Mitte isegi sellepärast, et süüdistused oleks oma loomult suuremad või väidetavad patuteod olemuselt nurjatumad. Lihtsalt seekordne skandaal on kokku langenud presidendivalimistega ning tekitanud olukorra, kus suured vutiriigid, nagu Inglismaa, on hakanud nõudma, et valimised edasi lükataks ja süüdistuste tausta põhjalikult uuritaks.

Mis võrku on libe angerjas Blatter siis seekord sattunud, mis ähvardab ta kuivale maale tirida? Lühidalt on skandaali kokkuvõte selline: Aasia jalgpalliliidu juht, katarlane Mohamed bin Hammam teatas 18. märtsil oma plaanist kandideerida juunikuistel FIFA presidendivalimistel Sepp Blatteri vastaskandidaadina. Guardianile antud intervjuus ütles bin Hammam ettevaatlikult: „Inimesed peavad muutuste poole püüdlema. Muutused on head. Saabunud on aeg uue näo ja uue pärija jaoks.”

Kuigi veel siis, kui Katar möödunud aasta detsembri alguses 2022. aasta MM-i korraldajariigiks valiti, olid bin Hammam ja Blatter näiliselt head sõbrad, oli varem kindlalt Blatterit toetanud bin Hammam juba tegelikult vana liitlase vastu pööranud ja lubanud 2011. aastal mitte enam tema poolt hääletada. See, et ta julges ennast avalikult Blatteri vastaskandidaadiks üles seada, valas loomulikult praginal õli tulle. Kaua ei tulnudki oodata. Puhkes sõda.

Alguses sõditi vaoshoitult – teravate sõnavõttude ja vastastikuse jalgealuse õõnestamisega. Blatter kuulutas BBC kaudu, et „FIFA langeks bin Hammami võidu korral musta auku. Valimised võiksid FIFA viia maalihke ja pöördumatute kahjustusteni. Lihtsalt öelduna on kaalul FIFA püsimajäämine.”

Nädalapäevad tagasi tuli aga hävitav löök. FIFA täitevkomitee ameeriklasest liige Chuck Blazer süüdistas bin Hammamit altkäemaksu pakkumises FIFA Kariibi mere saadikutele, kellelt lootis raha eest presidendivalimiste poolthääli osta. 10. ja 11. mail toimus Trinidadi ja Tobago pealinnas Port of Spainis bin Hammami kokkusaamine Kariibi mere saadikutega, kellest igaüks sai presidendikandidaadilt väidetavalt 40 000 USA dollariga (28 000 eurot) ümbriku. Seda on allkirjaga kinnitanud mitu Kariibi mere saadikut, kelle sõnul rahapakkumine tõesti aset leidis, väidetavalt „arendusprojektide toetamise” sildi all. Rahaümbrikest on ka pilte tehtud.

Kogu loosse on segatud ka Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere riikide jalgpalliliidu (Concacaf-i) president, trinidadlane Jack Warner, kes korraldaski saadikute kokkusaamise bin Hammamiga ning oli väidetavalt altkäemaksu pakkumise juures.

Kängurukohus

Kogu seda segapundart hakkas uurima FIFA eetikakomitee, kes on väidetavalt sõltumatu ja kellel on voli säherdustes küsimustes otsuseid teha. Bin Hammam lükkas altkäemaksusüüdistused kategooriliselt tagasi. Ta olla küll maksnud kinni Kariibi saadikute sõidu-, ööbimis- ja toitlustuskulud, kuid mingist meelehea pakkumisest polnud tema sõnul juttugi. Huvitav, küsis ta, miks see teema vahetult enne valimisi välja ujus, ja mitte mitu nädalat tagasi, kui väidetav rahapakkumine aset leidis? Pealegi, rõhutas ta, Blatter oli juba varem teadlik väidetavast altkäemaksu pakkumisest, kuid ei andnud sellest FIFA eetikakomiteele teada, seetõttu peaks ta ise samuti eetikakomitee uurimise alla minema.

„Kui maailmas on pisutki õiglust, kaovad minuvastased süüdistused,” tsiteeris BBC bin Hammamit eetikakomitee istungi eel. „See pole muud, kui vaid taktikaline samm nende poolt, kellel pole usku oma edusse FIFA presidendivalimistel. Mina olen veendunud, et mingit süüdistust ei esitata ning ma võin vabalt 1. juunil FIFA presidendivalimistel kandideerida.”

Kuid veel enne eetikakomisjoni istungit, pühapäeva hommikul teatas bin Hammam ootamatult oma tagasiastumisest presidendikandidaadi ko­halt. „Mind karistatakse veel enne, kui mind on süüdi mõistetud,” ütles ta.

Nii ka läks. Eelmisel pühapäeval aset leidnud FIFA eetikakomitee leidis, et bin Hammami ja Warneri tegevus on kahtlane, ja otsustas nad ajutiselt FIFA täitevkomiteest kõrvaldada, sellal kui süüdistuste paikapidavust uuritakse. Süüdistused Blatteri aadressil lükkas eetikakomitee aga „tõendite puudumise tõttu” täielikult ümber.

Warner vahutas vihast. „Eetikakomitee oli selleks otsuseks juba ette valmistunud,” tsiteeris teda BBC. „Kõik selle liikmed olid isiklikult Blatteri poolt valitud. Täielik kängurukohus!” War­ner on süüdistanud hoopis Blatterit Concacaf-i ametnike äraostmispüüus – väidetavalt kinkis praegune president 3. mail Miamis toimunud Concacaf-i kongressil sealsetele juhtidele arvuteid ja tegi miljoni dollari ulatuses rahalisi kingitusi.

Inglased valimiste vastu

Kõigele lisaks on nüüd välja ujunud veel uued süüdistused. Meediasse lekkis FIFA peasekretäri Jerome Valcke’i kiri Jack Warnerile, kus Valcke kirjutab: „Bin Hammam mõtles, et ta saab FIFA endale osta, nii nagu nad ostsid MM-i.” Katari MM-i korraldajad tõusid korrapealt tagajalgadele ja ähvardavad FIFA-t nüüd lausa kohtuga. Valcke on ebameeldivat juhtumit kiiresti siluma asunud, kinnitades, et ei pidanud silmas konkreetset häälte ostmist, vaid lihtsalt suure rahasummaga lehvitamist.

Inglastel on kogu sellest karussellist kõrini saanud. Nemad on juba avalikult üles kutsunud FIFA presidendivalimisi edasi lükkama, et saaks lõplikku selgust nii altkäemaksuskandaali kui ka Katari MM-i küsimustes. Selle seisukoha on võtnud juba mitu parlamendiliiget, spordiminister Hugh Robertson ja Inglismaa jalgpalliliidu juhid. Viimased on teatanud, et ei kavatse täna hääletada ning taotlevad hääletuse edasilükkamist. Samuti on asjade selgitamist nõudnud mitu suurt sponsorit – Coca Cola, lennufirma Emirates, Adidas.

Peasekretär Jerome Valcke on nentinud, et tema nendele soovidele vastu tulla ei saa – pealegi polevat selleks vajadustki, kui FIFA eetikakomitee on Blatteri täielikult õigeks mõistnud. „Mina pole FIFA, ma ei saa päevakorda muuta,” tsiteerib Valcke’i BBC. „Kõik sõltub delegaatidest – nendel on viimane sõna.”

Kui kolm neljandikku FIFA 208 delegaadist peaks tänaseid valimisi alustama nõudmisega päevakorda muuta ja valimised edasi lükata, siis võib-olla nii ka tõesti läheb. Kuid lootust, et see juhtub, on vähevõitu.

Bin Hammami kuningaks on jalgpall

•• Veel pool aastat tagasi oli Mohamed bin Hammam 62-aastane multimiljonär Katarist, kes kogus spordimaailmas tuntust sellega, et juhtis mitmeid spordiorganisatsioone: ta seisis aastaid kodumaa võrkpalli ja lauatennise liidu eesotsas, töötas 1972. aastast Katari jalgpalliliidus, kuulus 1996. aastast rahvusvahelise jalgpalliliidu täitevkomiteesse ning juhtis 2002. aastast Aasia jalgpalliliitu. Naftaäriga rikkaks saanud kahe poja isa bin Hammam on öelnud, et kuigi tal on töökogemus mitmel alal, on tema südame vallutanud vaid jalgpall. „Minu maailmas on kuningaks jalgpall, mida ma üle kõige jumaldan.”

•• Nii jõudis ta ka otsuseni, et kui maailma jalgpallis midagi muuta, tuleb ise käed külge panna. Selle aasta märtsikuus esitas ta lihtsa küsimuse „Härra president, millal teile küllalt saab?“ ning sai üleöö ilmakuulsaks. Lõpuks ometi leidus mees, kes soovis 13 aastat FIFA-t juhtinud Sepp Blatteri kukutada. Esialgu, nagu me teame, ei tulnud sellest aga midagi välja. 

Praegune president Blatter skandaalidega teretuttav

Blatterit on skandaalid saatnud alates tema tõusust FIFA presidenditoolile 1998. aastal.

Tänavu märtsis 75 aasta juubelit tähistanud šveitslane alustas tööd jalgpallimaailma mõjukaimas organisatsioonis 1975. aastal, mil temast sai FIFA tehniline direktor. Kuus aastat hiljem tõusis ta organisatsiooni peasekretäriks ning töötas sel ametikohal kuni 1998. aasta juunini, mil temast sai 107-aastase ajalooga FIFA kaheksas president.

Spordimaailma ühe mõjukaima organisatsiooni juhiametiga kaasnesid aga kohe skandaalid, mis kuulutasid, et Blatter ei saanud presidendiks ausal teel. Nimelt 1999. aasta märtsis Observeris avaldatud loo järgi maksis üks Kesk-Aasia valitseja 20 valijamehele kogusummas miljon USA dollarit (695 800 eurot), mis kindlustaski Blatterile valimistel üllatusvõidu – šveitslane kogus 111 häält, tema vastaskandidaadiks olnud rootslane Lennart Johansson aga 80.

Skandaali tagamaad ulatuvad aga veidi kaugemale. Šveitslase eelkäijaks presidenditoolil oli João Havelange, kes püsis ametis alates 1974. aastast. Spordiportaal ESPN avaldas 2002. aasta veebruaris loo, mille kohaselt vajas brasiillane väärikat troonipärijat, kelle võimule tulles ei ujuks välja Havelange aastate jooksul tehtud kahtlased otsused. Paar kuud enne valimisi oli ainus kandidaat aga toonane UEFA president Johansson, kes brasiillase vaadetega kokku ei sobinud. Seega oli vaja leida mõni teine kandidaat, kelleks sobiski Blatter, kes tõstatas oma kandidatuuri alles 1998. aasta märtsis, mil ta oli suutnud oma valimismeeskonda värvata Michel Platini ja mis tegi temast tõsiselt võetava kandidaadi.

Kohtus võidukas

Enne tagasivalimist 2002. aastal ujus vana skandaal uuesti välja, kui sama aasta veebruaris sõnas toonane Aafrika jalgpallikonföderatsiooni asepresident ja Somaalia jalgpalliliidu juht Farah Addo, et talle pakuti eelmise kampaania ajal 100 000 dollarit (69 580 eurot) hääletamaks Blatteri poolt. Kuigi Addo ise liimile ei läinud, teadis ta lisada, et 18 Aafrika hääletajat võtsid pistise vastu ja hääletasid neli aastat varem Blatteri poolt.

Nagu sellest veel vähe oleks, süüdistas toonane FIFA peasekretär Michel Zen-Ruffinen Blatterit organisatsioonile suure majandusliku kahju tekitamises. Nimelt tõi Blatteri kaasmaalane esile, et presidendi juhtimisvead on FIFA-le kahju toonud rohkem kui 100 miljonit dollarit (69 580 600 eurot), millele lisandusid süüdistused korruptsioonis. Raportis seisis, et Blatter oli maksnud 25 000 USA dollarit (17 390 eurot) Nigeeria jalgpallikohtunikule Lucien Bouchardeaule, et too hangiks šveitslasele Addot diskrimineerivat materjali. Blatter tunnistas, et maksis raha, ent tegemist oli heategevuse, mitte pistise pakkumisega.

„Ta tuli minu juurde pisarsilmil ja tunnistas, et tal ei ole enam üldse raha. Andsin talle enda taskust 25 000 dollarit (17 390 eurot), ma olen hea inimene,” lausus Blatter Daily Mailile. Süüasja hakkas arutama Šveitsi kohus, mis mõistis Blatteri lõpuks õigeks. Vaatamata kõigile süüdistustele valiti Blatter ikkagi tagasi – teda toetas 139 ja kamerunlasest vastaskandidaati Issa Hayatoud 56 delegaati.

Kolmandaks ametiajaks Blatteril enam oponenti ei olnud ja 31. mail 2007 valiti šveitslane ametisse tagasi, kui 207 delegaadist toetasid teda 66.

Lisaks valimiskampaaniaid ümbritsevatele skandaalidele on Blatter kriitikat teeninud ka oma väljaütlemistega, mis on toonud šveitslase tähelepanu keskpunkti. Möödunud aasta detsembris tuli üle Blatteri huulte üks väga kahtlase väärtusega lause. 2022. aasta MM-i korraldavas Kataris on homoseksuaalsus teatavasti kriminaalkorras karistatav. Seetõttu küsiti Blatterilt, kas see võib jalgpallipeoga kaasa tuua kultuuriprobleemid, mille peale Blatter naljatledes lausus: „Homoseksuaalsed fännid peaksid hoiduma kõigist seksuaalsetest tegevustest.”

Seitse aastat tagasi jäid FIFA presidendile jalgu aga naisjalgpallurid, kellel ta soovitas kanda lühemaid pükse ja sarnaneda riietuselt rohkem rannavõrkpalluritega, et ala atraktiivsemaks muuta. 

Aivar Pohlak Zürichist: leian, et pigem võiks toetada Blatterit

Zürichis viibiv Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak ütles eile, et pole selge, mis tänastest valimistest üldse saab – need võivad ka ära jääda.

•• Milline tänane hääletamisprotsess välja näeb? Kas kõik tõstavad kätt või on salajane hääletus?

Sageli on FIFA valimistel nii, et kui on ainult üks kandidaat, hääletatakse aplausiga. Niinimetatud heakskiitev aplaus. Siin on aga olukord märksa keerulisem ning õhus on eri arvamusi, mida selles olukorras peale hakata. Mis juhtuma hakkab, on vara prognoosida. Nii palju on eri nüansse, millega arvestada. Ei saa välistada, et valimisi  üldse ei tule.

•• Milline on Eesti seisukoht? Kas see langeb UEFA omaga kokku?

Üldjoontes langeb eurooplaste arvamus kokku. Kui oli veel kaks kandidaati, otsustasid eurooplased toetada Blatterit. Aga skandaalid on seda olukorda keerulisemaks muutnud, toetus ei ole nii ühene. Sellega käivad kaasas mitmed lisanüansid, mida teha. Mul oli kokkusaamine itaallaste ja sakslastega – juba seal tekkis mitu arvamust. Mõned leiavad, et pole oluline, et FIFA president oleks tingimata eurooplane, teised jälle, et peaks ikka olema Euroopast, kuid et valimised peaks edasi lükkama ning aasta pärast uuesti korraldama, kui on suudetud skandaalide tagamaid natuke selgitada.

Mina arvan, et me teame niikuinii üsna täpselt, mis tüüpi organisatsioon FIFA on. Robustselt väljendudes ühendab see endas väga erinevaid kultuure alates mitmenaisepidajatest kuni traditsiooniliste soosuhete pooldajateni välja. Arusaadav, et sellises organisatsioonis tekib kultuurilisel pinnal probleeme. Mina leian, et pigem võiks praegu toetada Blatterit. Ta on öelnud, et see jääb tema viimaseks ametiajaks, nii saaks enne järgmisi valimisi asju seestpoolt põhjalikult kaaluda.

Püüan seda seisukohta siin laiemalt tutvustada ja argumenteerida – nagu ikka, on vähe neid, kes kaasa mõtlevad, ja rohkem neid, kes lähevad üldise vooluga kaasa. Ma olen küll idealist, aga samal ajal leian, et tuleb pragmaatiliselt mõelda.

•• Kas ma saan õigesti aru, et valimised ei pruugigi täna aset leida?

Absoluutselt. Kõik on hetkel täitsa lahtine. Vabalt võib suur osa liikmetest lihtsalt saalist lahkuda – kuigi FIFA-s on asjad nii, et kui on üks kandidaat, siis piisab ka ainult ühest häälest, et ta valituks osutuks.