Markvardt: Ilus hooaeg

Kahevõistlejal Ago Markvardtil (pildil) on Lillehammeri-hooajast kõige meeldivamad mälestused. “Olin MK-sarja etappidel mitmel korral kümne parema hulgas ja taliolümpial olime tegijad mehed. Aasta 1994 oli Eesti kahevõistluse tipphetk. Tollal põhjas olnud soomlased tegid nalja: “Teie, eestlased, peaksite meile mõne mehe tugevduseks laenama!”” meenutab Markvardt, kes oli Lillehammeri taliolümpial individuaalselt viies ja Eesti meeskonnaga neljas.

“Talimängudel olid ilusad ilmad, meeldiv seltskond, tore korraldus. Aga kui kõike meelde tuletada, võinuks me meeskonnaga ikkagi pronksi saada. See kripeldab. Jumal oli tol päeval ‰veitslane. Kuigi enne hüppevõistlust oli kokkulepe, et gruppide vahel lava ei muudeta, tehti seda siiski. Saanuks ma oma meeskonnast esimesena hüpata, võinuks medal tullagi. Hüppevorm oli tollal vägev, aga madalamalt lavalt imehüpet ei tee. Murdmaadistantsiks oli vahed juba suured, seal ei andnud enam medalile sõita,” mäletab siis 24-aastane Markvardt.

Meenub seegi, et individuaal-võistluse murdmaadistantsile oleks Markvardt peaaegu hiljaks jäänud. “Sattusime liiklusummikusse, see ajas närvi väga püsti. Soojendusaeg jäi napiks. Suusatamine oli mul kehvem pool, ei suutnud hüppe-

mäel kätte võidetud teist kohta hoida ja pudenesin viiendaks. Õnneks olid tagapool tulejatega vahed piisavad, muidu võinuks mulle enamgi mehi selga sõita.”