Markvardt: kui sport on tsirkus, peab keegi olema kloun
Markvardt oli pisut üle tosina aasta tagasi maailma kahevõistluse tipus. 1994. aasta Lillehammeri olümpial jäi tal medalist kriimukese ehk kahe koha jagu puudu. Kolm aastat hiljem pidi ta Trondheimi MM-il leppima veelgi napima kaotusega, teenides neljanda koha.
Vaid kaksteist kuud hiljem, 1998. aasta veebruaris, tegid Eesti kahevõistlejad Nagano olümpial ühe oma kõige haletsusväärsema etteaste, lõpetades teatevõistluse viimasena ja lastes Jaapani imperaatoril kümme minutit võistluse lõppu oodata. Viimase vahetuse sõitja Magnar Freimuth – praegune lumelaudur! – finišeeris „triumfeerivalt”, lai naeratus näol. „Kas ma pidin siis nutma või?” küsis Freimuth tollal süütult.
Naganos oma viimase võistluse teinud Markvardt ei mõista tagantjärele meeskonnakaaslast hukka.
„Sport on suuremalt jaolt meelelahutus. Seega ka tsirkus, kus keegi peab kloun olema. Seekord olime klouni rollis meie,” tunnistab ta. Ütlusest kumab läbi Markvardti pisut fataalne suhtumine.
Neli aastat varem, Lillehammeri olümpial oli kahevõistlus Eesti paraadala. Aasta parimaks valiti nii Markvardt kui ka olümpial neljanda koha saanud kahevõistluse meeskond.
Vahepeal viibis meie kahevõistlus letaalses seisundis, kuid tänavu – ime küll! – ilmutas elumärke. Salgake noori mehi, õigemini poisse, üritab Tehvandi uue hüppemäe ja soomlasest treeneri Petter Kukkoneni abiga ala uueks muuta. Veel pole Kalev koju tulnud.
„Aga lootust on. Tõesti on,” ütleb Markvardt, kes pole oma lemmikalaga enam seotud.
Ta ei taha allakäigu põhjustes urgitseda. „Allakäigul oli arvatavasti mitu põhjust. Ei hakka näpuga näitama, missugune neist peamine võis olla. Ma ei kahetse neist aastatest midagi,” lausub ta.
Uus armastus golf
Teine kahevõistluse suur tegija, 1988. aasta Calgary olümpia pronksimees Allar Levandi töötas Eesti koondise treenerina, kuid ei suutnud ometi midagi ära teha. Kas Markvardt ei tahtnud treeneriks hakata või oleks valmis koguni praegu noort põlvkonda juhendama? „See mõte on peast küll läbi käinud,” tunnistab ta. „Arvan, et hüppemäel võiksin poistele praegugi nõu anda. Aga suusatamises on Mati Alaver põhjaliku teadusliku lähenemisega treeneritöö lati nii kõrgele ajanud, et mul ei maksaks üritadagi.”
Markvardt teenib leiba ettevõtjana nagu Levandigi. Liiati pole Agol treeneripabereid, ärijuhtimises aga on. „Käisin tippspordist lahkudes eksirännakutel. Olin Tartus sporditarvete poes müüja, Tallinnas Audenteses projektijuht, West Spordis müügimees,” meenutab ta.
Mullusest veab Markvardt oma firmat Exit Sport. Ühele sporditarvete kauplusele lisandub varsti teine, Exit Golf, mis viitab juba otseselt peremehe uuele harrastusele.
„Tegelikult on see vana harrastus,” lausub Markvardt. „Hakkasin Niitväljal mängima kohe, kui seal väljakud valmis said. Vahepeal oli küll mitmeaastane paus.”
Markvardt lööb Niitvälja par 72 radadel kogutulemuseks parimal juhul 88 lööki. Tema händikäp 15,8 näitab, et kobade sekka ei saa endist suusaspordiässa mingil juhul paigutada. „Golf on sport, aga samal ajal seltskondliku suhtlemise vahend, kõige mõnusam võimalus luhvtitamiseks. Kui lööd 18 rada läbi ja kõnnid seitse kilomeetrit maha, oled teine inimene,” ütleb Ago, kes käib Niitväljal harjutamas paar korda nädalas.
Markvardt ei võta tuld, kui tüürin jutu veel kord minevikku. „Mis enam torkida? Pilk peab tulevikus olema!“
Kas Markvardt oli kehv liider, et kahevõistlus müürina kokku varises? „Kossumeeskonnas on liider. Kahevõistlus on individuaalala, kellelegi ei saa liidrirolli peale panna. Aga ju ma siis...” jätab Markvardt mõtte pooleli. „Jõudsime kergema vaevaga tippu. Praegu, mulle tundub, et on see palju raskem. Rahade leidmine praegusel ajal,” väristab noor ärimees õlgu.
Juunioripõlves sai Markvardt osa N Liidu spordisüsteemist, tema paremad ajad langesid aastaisse, kui noorukid logistasid võistlustele vana autologuga. Nagu Alaveri suusamehedki.
Seda näeme, et Markvardt töötab end äriski nii üles nagu spordis.
Eluloolist
Ago Markvardt, kahevõistleja
Sündinud: 11.08.1969
Haridus: 1987 TSIK-i Otepää filiaal, 2004 EBS
Saavutused
OM: 1992 Albertville´is individuaalselt 23., meeskondlikult 9. koht, 1994 Lillehammeris individuaalselt viies, meeskondlikult neljas (samal aastal Eesti parim sportlane), 1998 Naganos meeskondlikult 11. koht (viimane); MM-võistlused: 1997 Trondheimis individuaalselt neljas. Juunioride MM: 1988 individuaalselt pronks, 1989 nii individuaalselt kui ka meeskondlikult pronks. Tulnud N. Liidu juunioride meistriks nii kahevõistluses kui ka suusahüpetes.
Treenerid: Tõnu Haljand, Tiit Talvar, Silver Eljand, Tiit Tamm
Töö: ettevõtja, firma Exit Sport osanik
