Maskid langevad maailma tipus
See medal nõudis Värnikult aastaid rasket füüsilist pingutust ja turvamehena elatusraha teenimist. Odamehe suhtes leidus alati rohkem näpuganäitajaid kui poolehoidjaid. Kuid triumfi kõrghetkel tunnistas kangelane siiralt: see on kogu Eesti rahva kuld. Minu poolest võinuks Värnik sel hetkel kogu kulla ainult endale jätta, kuid südame tegi maailmameistri lause soojaks küll.
Teine lugu on maailma eliiti kuuluva Markko Märtiniga. Kui noormees vajas tippu tõusmisel tuge, suhtles ta meediaga meelsasti. Vastas kiiruskatsete vahepeal telefonile ja jagas kommentaare. Mees muutus kardinaalselt, kui ajakiri Kroonika kirjutas tema Tabasalusse kerkivast uhkest majast. Milles iseenesest polnud midagi erilist, sest tõenäoliselt on Märtini näol tegemist hetke kõige kuulsama eestlasega ja ajakirjanduse kõrgendatud tähelepanu eraelu vastu loomulik.
Viimased viis aastat on Märtin Eesti meediaga suhtlemisel lausa ebaviisakas. Eesti Päevalehe jaoks tipnes see Markko sõbra Michael Parki matustejärgsel koosviibimisel, kuhu lahkunu omaksed kutsusid ka ajakirjanikud. Kui Eesti Päevalehe fotograaf üritas Peugeot’ bossi Jean-Pierre Nicolas’st pilti teha, käratas prantslasega vestelnud Märtin vihaselt kaameraobjektiivi käega varjates: see pole sulle Kroonika! Hetke jäädvustanud fotol on näha, kuidas prantslaselgi eestlasest piloodi ebaviisakusest imestusest suu lahti vajus.
Ülbe vastus. Kuid meedia kannab Märtinit endiselt sulgpatjadel. Mis sest, et kunagisest tagasihoidliku suhtumisega Lõuna-Eesti poisist sai pärast esimesse tehasetiimi Subarusse pääsemist tõrges staar. Mõned aastad tagasi küsis üks Märtinile vanaisa eest olla võiv spordiajakirjanik noorelt ralliässalt, miks too Eesti ajakirjanikke väldib. Kodumaised fännid saavad niimoodi iidolist ju vähem teada. Vastus oli jahmatamapanevalt ülbe: “Aga mind see ei huvita!”
Professionaalsest vaatepunktist tuleb Märtini valikut tunnustada – sõitjana on tal vaja rohkem välismeedia tähelepanu. Seda on tunda MM-rallidel, kus Eesti ajakirjanik pääseb lihtsamini maailmameistrite Marcus Grönholmi või Sebastien Loebi jutule. Kui üritad Märtinit usutleda, palub ta mossis näoga asjad kiiresti ära rääkida. Hetk hiljem jätkub tal inglasest ajakirjanikule küsimustele vastamiseks aega pikad kümmekond minutit.
Seetõttu pole mingi ime, et oma professionaalsetelt oskustelt minu eluaegse lugupidamise ära teeninud Märtin oli tänavustel pressivaenlase valimistel üks peamisi kandidaate. Tema kandidatuuri seadis üles Õhtuleht.
Puhtinimlikult pole Märtini käitumisele õigustust. Sest ennekõike loeb see, kes sa oled inimesena. Ja alles siis, kui hästi sa midagi teed. Ralliäss peaks õppima Eesti spordi teiselt tähelt Mart Poomilt, kes leiab alati aega viisakalt kõigile kodumaa ajakirjanduse esindajate küsimustele vastata. Mul on inimlikult üliviisakast Poomist teinekord suisa kahju, kui ta eri ajalehtede ajakirjanike ühtedele ja samadele küsimustele vastama peab. Kuid nii näitab väravavaht lugupidamist kõigi nende eestlaste vastu, kes järgmine päev ajalehti loevad. Ja seepärast austan ma spordimees Poomi ka kui inimest.
