TTÜ alahindamise ülikoolis
TTÜ võrkpallurite varajases väljalangemises CEV Challenge Cupi sarjast pole midagi iseäralikku, kummastavat ega ka ajaloolist. Kui muidugi välja arvata, et tegemist oli tehnikatudengitest vollemeeste eurodebüüdiga. Ikkagi tugevuselt kolmas eurosari, väheglamuurne vastane (erinevalt Pere Leiva omast) ja nii edasi.
Hoopis nukram on, et kodumängust otsustati loobuda pisut vastuolulistel põhjustel. Rumeenlaste pakkumine oli hea ja rahas võideti oluliselt – klaar. Nii on talitanud olude sunnil ka Eesti käsipalliklubid – kahtlemata halb trend, aga mis sa teed, kui ajad on rasked. Ent TTÜ peatreener Janis Sirelpuu ütles enne võõrsileminekut selge sõnaga, et vastane on igati jõukohane, ning pidi pärast kaht kaotatud heitlust tõdema, et video näitas hoopis teist pilti ja mõned mehed võib-olla alahindasid neid. Selline suhtumine – ei treenerilt ega mängijailt – ei kõlba hundi hänna alla kah mitte.
Kalev näitab Rockile eeskuju
Kalev/Cramo on (seni) kõva ja Tartu Rock lahja. Isegi väga kõva ja väga lahja.
„Klubi juhtkonna otsused viibisid, sest stipendiumilepingutelt tuli üle minna töötasudele ja asjaajamine nõudis aega,” kõlas Rocki juhtkonda kuuluva Andres Ottenderi üks põhjendus. Tule eile meile, kostaks seepeale – kui kaua sel teemal juba juttu oli!? Ka siin on Cramo Rockile eeskuju näidanud: nende tulevik oli vähemalt sama kaua lahtine. Ometi on nende mängud ja võidud siiani kordades vingemad.
Kas kadedus ahistab või arendab?
Kas leidub veel mõni minusugune, kes enam-vähem meiesuuruseid üleaedseid ühtaegu imetleb, kadestab ja neile ka pöialt peab? Põhjuseid selleks pakub elu pidevalt – olgu siis põhja või lõuna pool. Üleeile vaimustas soomlasi HJK vutisats, tehes Euroopa liiga alagrupis selja prügiseks Itaalia Serie A keskmikul Torinol.
Juba kuulen: aga meil on ju Nabi, Kanter, Novosjolov ja… Vahva, aga ma räägin võistkonnaaladest. Ehk täiesti teisest teemast. Seega: elagem kaasa Žalgirisele ja tähtsa kolmese tabanud Siim-Sander Venele. Ning ärgem parem mõelgem Tartu Rocki praegusele seisule ja järsule laiali vajumisele mitu astet madalamal eurotasemel.
Igav eurojalgpall
Meistrite liiga jalgpall on ülim. Klubijalgpalli absoluutne eliit. Eks olegi ju põnev, kes siis lõpuks ikkagi koore riisub, aga… Kui Madridi Real rullib igas mõttes – nii mänguliselt kui ka skooriliselt – niivõrd veenvalt üle Liverpooli ja Müncheni Bayern AS Roma sugusest meeskonnast, siis... no ei ole seda päris õiget vunki. Või sõnastan teistpidi: oleks ikka paras pauk küll, kui trofee ei läheks Realile, Bayernile, Chelseale või Barcelonale. Kes pakub rohkem?
