Neljapaat „konkreetselt ja korralikult” finaalis: „Nüüd on kõik võimalik!”
„Jalad piimhapet täis”, „kangestumine”, „eriti raske ja jõuline algus”, „laktaat oli jalgades” olid väljendid, millega Eesti neljapaadi liikmed kirjeldasid eile sõitu, mis viis nad Londoni olümpia finaali.
„Üsna vähe jäi varu. Ikka jäi, aga vähe,” kostis paadi kogenuim mees, nelja aasta tagune olümpiahõbe Tõnu Endrekson.
„Füüsiliselt võib-olla väike paar protsenti jõudu veel jäi, aga oli üsna maksimaalse lähedal,” lisas Andrei Jämsä.
„Lihaskangestuse tunne oli isegi,” sõnas Allar Raja.
Esisõitja Kaspar Taimsoo, kes pärast poolfinaalis teisena finišijoone ületamist tõusis paadis püsti, pööras end kaaslaste poole ja vibutas rusikaid karje saatel taeva poole, ei teinud aga kaaslasi kuulmagi.
„Olen kindel, et kui mehed vaatavad enne lõppu ja saavad aru, et on medalikursil – adrenaliinilaks kuskilt ikka tuleb. Võtavad kas või juustest jõudu!” hüüdis ta vahele, kuulates Allar Raja sõnu Eesti lehemeestele. „Pingelangus annab loodetavasti hea fooni finaaliks. Emotsioon, nagu me teame, võib tippspordis palju aidata.”
„Kasparil on kogu aeg kerge, ta sõidab kogu aeg varuga. Paneme tal aerud kaks senti raskemaks, läheb tal ka raskemaks,” muigas Endrekson.
Ebatavaliselt hea algus
Olümpiahooajaks kokku pandud, koostöö leidmiseks üksjagu raskusi ületama pidanud ja enne sõitu sugugi mitte raudkindlate finaalisoosikute sekka kuulunud Eesti neljapaadi teine koht poolfinaalis sündis pealtnäha rahulikult: juba distantsi algul võeti Saksamaa järel sisse teine koht ja õiget ohtu ei kujutanud sellele enam keegi.
Tavaliselt tasa ja targu alustava paadi korralik algkiirendus oli pisut üllatuseks isegi meestele endile. „Minu arust ei olnud meil start eriti kiire. Korra tšekkisin, et olime üllatavalt ees, sest tavaliselt meil on start ikka rahulikum – teised sõidavad eest ära ja siis vaikselt võtame distantsi jooksul kinni. Selles mõttes oli väga hea märk,” rääkis Taimsoo.
„Esimesed 500 meetrit oli hea ökonoomselt sõita,” kinnitas Endrekson.
Raja väljendas hoopis teistsuguseid tundeid: „Huvitav, et esimene 1000 meetrit oli eriti raske ja jõuline sõit, mis natuke hirmutas...” ütles ta.
Kiirest algusest hoolimata sõitis Eesti paat kolmanda neljandiku kiiremini ka Saksamaast, vähendades vahe vaid 0,41 sekundile. Sakslaste lõpuspurdi vastu siiski rohtu ei jätkunud.
„Kui nägin, et 1000 meetri märk on möödas, siis andis see positiivse laengu ja võib-olla sellest tuli meil kolmas 500 meetrit kõige kiirem ka. Tõnu ütles ka kolmandal viiesajal: läheb nüüd! Kui sõidad olümpia poolfinaali ja 700 meetrit enne lõppu ei hakka proovima, siis pead küll oma lõpuspurdis väga kindel olema,” meenutas Raja.
Parim vastutuulesõit eales
Taimsoo finišijärgne võidužest rääkis enda eest: finaalipääs oli nelikule ilmne kergendus. Taimsoo ja Raja, kes neljapaadi kokkupaneku nimel loobusid olümpiahooajal oma kahepaadiplaanidest, tõdesid seda mõlemad.
„Nüüd on kõik võimalik! Enne tänast sõitu oli seis: me ise tahame, Eesti rahvas tahab, teie tahate... Aga ei võinud midagi teada. Mitte et me polnud kindlad endas, aga – finaalikohta on vaja, sealt saab kõik alguse,” selgitas Taimsoo. „Eks selline sisemine pinge vaikselt keris kogu aeg. Kõik mehed tahtsid võtta absoluutselt maksimumi sellest sõidust, et kindlustada võimalikult hea positsioon finaaliks hea raja näol ja saada maha sellise sõiduga, mis jätaks sisse hea emotsiooni. Mitte ei libistaks end kuidagi vaikselt finaali, vaid et töö oleks konkreetne ja korralik. See laeng, mille saad heast sõidust, on väga julgustav.”
„Konkreetne ja korralik” tabab Eesti paadi eilse poolfinaalisõidu iseloomustamiseks naelapea pihta. Peategelastele tegi heameelt ka teadmine, et soliidne esitus tehti vastutuules ehk tingimustes, millega tänavu on oldud raskustes.
Endrekson nimetas eilset sõitu paadi seni parimaks vastutuules. „Üllatavalt hea oli. Just koostöö osas,” ütles ta.
„Nagu tänane ilm näitas: koostöö on jõudnud sinnamaale, kus me suudame ka vastutuulega säilitada koostöö ja rütmi, mis meil vahepeal on olnud probleem. Saime ilusti oma sõidu tehtud tingimustes, kus me vahepeal oleme jäänud konkurentidest maha. See on hea märk,” lisas Raja.
Kullasoosik Horvaatia: Eesti on finaalis üks ohtlikumaid vastaseid
Homse neljapaatide finaalsõidu suurima soosiku Horvaatia paatkonna liige David Sain ütles pärast poolfinaalivõitu enesekindlalt, et eesmärk on vaid kuldmedal.
„Tunneme end tugevalt. Meil on olnud hea hooaeg, head sõidud ka siin. Teame, mida peame tegema, et võita,” rääkis ta Eesti ajakirjanikele.
Peamisteks medalisoosikuteks pidas Sain peale oma paatkonna Saksamaad ja Eestit: „Saksamaa... Ja võib-olla teie. Aga igaüks, kes on finaali jõudnud, võib seal kiire olla.”
Sain tunnistas, et neljapaatide seas on sel hooajal konkurents tihedam kui eelmistel aastatel. „Kui Eesti tuli, läks konkurents meie paadiklassis tihedamaks. Ka Venemaa on tänavu tugevam kui varem. Aga olümpiahooajal on muidugi kõik paadid paremad kui tavaliselt,” ütles ta.
Horvaatia neljapaat on sel hooajal võitnud kõik kolm MK-etappi. Teise koha on iga kord saanud Saksamaa, kes eile Eesti ees poolfinaali võitis. Kolmanda koha omanik on aga olnud erinev: Eesti, Venemaa ja Itaalia.
Horvaatiaga (6.03,39) koos pääsesid olümpiafinaali esimesest poolfinaalist Austraalia (6.05,45) ja Suurbritannia (6.05,71), teisest Saksamaa (6.05,85) järel Eesti (6.07,85) ja Poola (6.10,75).
