Olümpia kuues purjetaja Krista Kruuv naudib kahe väikse lapse kasvatamist
Vaid üks eestlanna, kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe on suveolümpial näidanud individuaalselt säravamaid tulemusi kui purjetaja Krista Kruuv. Temaga samal astmel asub Tokyo olümpial 800 m jooksus kuuendana lõpetanud Laine Erik.
Praegu kasvatab Krista kodus nelja-aastast Katariinat ja kaheaastast Henri Aleksanderit. Pärast sportlasteed lõpetas Kruuv Tartu ülikooli arstiteaduskonna, töötas Eesti Geenivaramu juhatuse esimehe ja OÜ Karell Arstikeskus juhatajana. Samuti on ta kuulunud Tartu volikokku.
Kui vanemad saatsid 15-aastase Krista 1980. aastate keskel Tallinna Rein Ottosoni rühma harjutama, tuli Tartu tüdrukul Tõnu ja Toomas Tõnistega tipus läbi löönud treenerile end kõigepealt tõestada. „Tal olid oma tüdrukud, kellele ta lootis, ma olin nende konkurent,” meenutas Kruuv.
Krista tõusis Eesti esinumbriks ja Ottoson sai aru, et tegu on visa ja tahtejõulise tüdrukuga. „Ta oli võitlejatüüp, kes kuulub mu parimate õpilaste hulka,” lausus treener.
Hando Kruuv viis Kristat ja tütrest aasta nooremat poega Rihot maastmadalast Ropka järvele ja Saadjärvele purjetama. Abikaasa Siivi õmbles lastele riideid, küpsetas kaasa pirukaid ja vajadusel lohutas.
„Mingid iseloomujooned aitavad kaasa tippsportlaseks kujunemisel,” lausus Krista. „Olen neid pärinud isalt, kes on väga ettevõtlik ja sihikindel. Ja auahnust on mul ka.”
1991. aasta kevadel, kui klassis 470 NSV Liidu paremikuga võrdselt konkureerinud Kruuvile ei leitud paadikaaslast, pani ta end proovile uuel olümpiapurjekal Europe. Krista andekus lõi ka ühepaadil kohe välja ja ta tuli sellega viimaseks N Liidu meistriks.
Närvid vedasid alt
Barcelona olümpiaregatt sujus Kruuvile endalegi ootamatult ladusalt ja pärast kolme sõitu tõusis ta liidriks. Enne kahte viimast sõitu hoidis ta pronksmedalikohta.
„Kõik patsutasid õlale: „Krista, põruta nüüd!”” meenutas Kruuv. „Tõnistetel oli võimalus tõusta medalikohale, minul langeda. Nii läkski – Tõnnid said pronksi, mina põlesin psühholoogiliselt läbi. Tekkis tohutu surve, ma ei saanud öösel magada ja puhkepäev küpsetas veelgi. Rumalusest lasin endale teha massaaži, mis mulle ei sobinud. Kui võistluspäeva hommikul ennustati tugevat tuult, sain viimase moraalse löögi.”
Mida Kruuv teeks nüüd, targema ja kogenumana, pingelises võistlusolukorras teisiti?
„Saan soovitada: „Ära tee seda, mida sa pole varem proovinud. Leia mingi viis, kuidas pinge maha võtta.” Hea, kui sportlane on õppinud endaga hakkama saama ja õppinud eneserahustamiseks vajalikke oskusi. Ma ei teadnud neist tehnikatest midagi. Olin noor ja harjunud usaldama välist abi.” Kokkuvõttes jäid Kruuvile Barcelonast ilusad mälestused. Tore seltskond, heade võistluste ühised tähistamised ja pilt koos USA korvpalliässa Charles Barkleyga. „See oli olümpia parimas tähenduses,” lausus ta.
Spordis kadus rõõm
Olümpia eel mõtles Kruuv, et astub Tartu ülikooli arstiteaduskonda ja teeb tippspordiga lõpparve, kuid kuues koht innustas veel neli aastat treenima.
„Iga kord, kui läksin pärast treeningute ja võistluste tõttu tekkinud pausi taas loengutele, pidin alustama nagu otsast peale, mis oli väga raske,” lausus ta. „Loetu jäi küll hästi meelde ja tegin ülikooli suhteliselt lihtsalt läbi. Muide, üks õppejõud ütles mulle: „Peate valima, kas soovite teha tippsporti või arstiks saada.” Üllataval kombel oli ta ise endine sportlane, seega teadis, mida soovitas.”
Juba enne Atlanta olümpia purjetamisregati linna Savannah’sse jõudmist tundis Kruuv, et tal pole kõrge koha pärast pingutamiseks särtsu ega energiat. Tema laeks jäi 24. koht. Hiljem on Krista mõistnud, et ootas treener Jüri Šaraškinilt teistsugust juhendamist.
„Mulle oleks sobinud, kui oleks lastud loomulikul viisil areneda, rõhutades positiivset ja pakkudes märkamatult asju, millest mul jäi puudu,” arutles Kruuv. „Tundsin, et nii palju on vaja veel õppida. See vähendas enesekindlust ja -usku. Mul kadus spordis rõõm, see oli väsitav töö. ”
Kruuv meenutas, et leidis parima klapi Ottosoniga, kellelt sai just niisugust tuge, mida vajas. Üks Reinu soovitus püsib tal siiani meeles: „Näiteks ütles ta mind puhkama saates: „Ma ei ütle, kaua võid ära olla. Tule tagasi siis, kui märkad, et taevas on sinine ja rohi roheline.”” See on soovitus, mida Kruuvi meelest saab kasutada igal eluetapil.
LOOTUS
Kruuv ootab Deniss Karpakilt medalit
„Meie ootus on olümpiamedal, mida realistlikult hinnates julgeme oodata Deniss Karpakilt,” ütles Eesti jahtklubide liidu juhatusse kuuluv Kruuv. „Kui keegi teine saavutab väga hea tulemuse, on see tore üllatus, nagu mina võib-olla valmistasin Barcelonas. Enamik meie purjetajatest on noored, kes saavad olümpiaregatil kogemusi omandada. See eriline võistlus suure melu, avapidustuste, dopingukontrolli, sootesti, varustuse kontrolli ja mõõtmisega,” lisas ta. Lisaks Karpakile on Londoni olümpiavetel veel neli Eesti purjetajat: Karl-Martin Rammo, Anna Pohlak, Ingrid Puusta ja Johannes Ahun.
