10.03.2012, 01:00
Olümpiapärand jätab Londonisse jälje: raisku ei lähe jalatäitki maad ega ühtegi naela
Londoni olümpiamängudest pole võimalik rääkida, ilma et varem või hiljem jõuaks jutt teemani, mis näikse olevat tänavuste olümpiamängude märksõna: legacy. Eesti keelde võiks selle sõna tõlkida kui pärandi ja see kannab endas tohutult laia tähendust, mis puudutab pea kõike – nii käega katsutavat kui ka abstraktset, mida olümpiamängud endast maha jätavad.
FOTO:
See, et olümpia jätab endast maha suure jälje, ei tohiks kellelegi üllatuseks olla. Nagu pole ilmselt üllatav ka see, et mitte kõik sellest, mis maha jääb, ei ole positiivne ja ilus. Ateena olümpiapärandiks on tohutu suured tühjad spordirajatised ja olümpiamängudeks ehitatud hooned, mis nüüd tühjalt seisavad ja tolmu koguvad, ilma et neid kellelgi vaja läheks, kuid mis sellegipoolest meenutavad pidevalt selle hädas ja viletsuses ägava riigi elanikele tohutuid miljoneid, mis kümmekond aastat tagasi nende püstitamiseks mängu pandi. Pekingi olümpiamängude ehitiste planeerimisel oldi juba ettevaatlikumad, kuid seal kummitasid teistsugused probleemid – inimõigusi mitte just kõige pühamaks pidav riik tõstis ehitisi rajades sadu tuhandeid inimesi nende kodudest välja.