Kuid natukene ajaloohõnguline tänaõhtune mäng siiski on. Aastal 1993 ja 2001 jõudsid EM-i finaalturniirile korvpallurid, 2009 ja 2011 võrkpallurid ja kogu lugu. Neli rõõmuhetke 20 aastaga pole just palju. Ehk lisandub täna viies?

„Aasta tagasi mängisime Londonis kvalifikatsioonis, et üldse alagruppi pääseda, täna võitleme finaalturniiri eest. Kui keegi oleks mulle mullu sellist stsenaariumit pakkunud, oleksin selle utoopiliseks tunnistanud,” muigas koondise peatreener Kalmer Musting, kelle sõnul Eesti käsipallikoondis on päris kiiresti üsna kõrgele roninud.

Poiste meeleolu on hea. Kui eilses trennis jalgpalli mängides Janar Mägi karjatusega põrandale kukkus ja ühe teise pallimänguala kuulsamaid teesklejaid kehastas, oli kõigil lõbu laialt. Teisisõnu, sisekliima on väga hea, poisid tunnevad üksteist aastaid, suur töö on tehtud.

Kaks korda on Eesti viimase viie aasta jooksul Makedooniaga viiki mänginud. „Kuid võitu pole ja viigist mei­le seekord ei piisa,” nentis Musting. Alagrupi seis on lihtne: Un­gari on edasipääsu kind­lustanud. Teisena pää­seb jaanuaris Serbias peetavale fi­naalturniirile tänane võit­ja. Viigi korral jäävad Eestile teoreetilised lahendused.

Kaks aastat tagasi juunis viigistas Eesti olümpiahõbeda Is­landiga, aasta eest võideti eelturniiri alagrupp. Nüüd on taas juu­ni ja tähtis mäng. Ja kolm on ju kohtu seadus, eks ole!