----

Kes tsiklitaltsutajatest on maailmameistriks tulnud tema enda sõnul 12+1 korda? Kelle lühikeseks jäänud elust jutustab mängufilm "Without Limits"? Kes oli algaja Ayrton Senna tiimikaaslane Tolemani F1 meeskonnas? Kellele kuulub juba alates 1984. aastast Saksamaa rekord kümnevõistluses? Mis aastal debüteeris NHL-is iginoor Chris Chelios? Millist hüüdnime kandis legendaarne Fanny Blankers-Koen? Kus elab kolmikhüppekuningas Christian Olsson?

SÜNNIPÄEV

»»» 1900 Schuyler Colfax Enck
, USA kergejõustiklane (Columbia, Pennsylvania - surn. 01.11.1970 Harrisburg, Pennsylvania). Olümpiapronks 1924 Pariisis 800 m jooksus. Kuulus Penn State'i 4 x 880 jardi teatejooksu meeskonda, mis püstitas 1923 MR-i 7.48,8. NCAA meister 1923 miilijooksus ning IC4A meister 1924 samal distantsil nii sise- kui välitingimustes. 800 m isiklik rekord 1.52,5j (1924).

»»» 1932 Nikolai Anikin
, N Liidu murdmaasuusataja (Išim, Tjumeni oblast). Olümpiavõitja 1956 Cortina d’Ampezzos teatesõidus, -pronks 1960 Squaw Valleys 30 km ja teatesõidus. Maailmameister 1956 ja N Liidu meister 1957 teatesõidus. Esindas Moskva Burevestnikut ja hiljem Dinamot.

»»» 1935 Stanislav Žuk
, N Liidu iluuisutaja ja treener (Uljanovsk – surn. 01.11.1998 Moskva). Olümpia kuues koht 1960 Squaw Valleys paarissõidus koos abikaasa Ninaga (s. Bakuševa). EM-võistluste hõbe 1958, 1959 ja 1960. Hiljem edukas treener, tuntumad õpilased kahekordsed olümpiavõitjad paarissõidus Irina Rodnina  ja Aleksandr Zaitsev ning Jekaterina Gordejeva ja Sergei Grinkov. Tema hoolealused võitsid tiitlivõistlustelt (OM, MM, EM) kokku 67 kuld-, 34 hõbe- ja 35 pronksmedalit.

»»» 1942 Eusebio de Silva Ferreira, Portugali jalgpallur, ründaja (Lourenço Marques, Mozambiik). Portugali kõigi aegade paremaid jalgpallureid, hüüdnimed Must Panter ja Must Pärl. Aitas Portugali koondise 1966. aasta MM-il Inglismaal kolmandaks, olles ühtlasi kogu turniiri edukaim väravakütt. Mängis aastatel 1961-1973 Portugali koondises 64 mängu ja lõi 41 väravat. Valiti 1965 France Footballi poolt Euroopa parimaks jalgpalluriks. Sündis Portugali tollases koloonias, kuid 1957 ostis Lissaboni Benfica 19-aastase ande 7500 naela eest tema esimeselt klubilt Sporting Lourenço Marquesilt. 1962 kuulus Eusebio juba Benfica põhikoosseisu ja lõi Euroopa meistrite karikavõistluste finaalis Madridi Reali vastu kaks väravat (Benfica võitis 5:3), finaali jõuti veel 1963, 1965 ja 1968. Aastal 1968 sai ta esimese Kuldse jalgpallisaapa kui Euroopa hooaja edukaim väravakütt (teist korda sama auhind viis aastat hiljem). Portugali liiga edukaim väravakütt oli ta aastatel 1964-1973 kokku seitse korda. Benfica eest mängis ta 15 aastat ja on siiani klubi kõigi aegade edukaim väravakütt (715 mängu ja 727 väravat!). 11-kordne Portugali meister ja 5-kordne karikavõitja. Pärast Benficast lahkumist mängis 1975-1978 mitmetes USA, Mehhiko ja Kanada klubides ning lõpetas Portugali II liiga klubis União Tomar. Teda peetakse esimeseks Aafrikast pärit maailmaklassi ründajaks, IFFHS-i küsitlusel valiti ta XX sajandi jalgpallurite pingereas üheksandale kohale. Portugali jalgpalliliit nimetas Eusebio 2003. aastal oma maa viimase poolsajandi parimaks vutimeheks. Külastas Tallinnat viimati 2007. aastal FC Levadia kutsel.

»»» 1947 Eduardo Gonçalves de Andrade Tostão
, Brasiilia jalgpallur, ründaja (Belo Horizonte). Maailmameister 1970. Intelligentne ründaja, kes moodustas MM-il Mehhikos suurepärase ründepaari koos Peléga. Pidas Brasiilia koondises 1966-1972 kokku 65 mängu ja lõi 36 väravat. Noorena mängis Cruzeiro eest, meeste seas mängis América Mineiros (1962-1963), Cruzeiros (1963-1972) ja Vasco da Gamas (1972-1973). Sai 1969. aastal kohtumises Corinthiansiga palliga näkku ning oleks silmavigastuse tõttu äärepealt MM-ist eemale jäänud. Uuesti vigastas silma 1973. aastal ning see vigastus sundis teda juba 26-aastaselt karjääri lõpetama. Pärast pallurikarjääri õppis arstiks. Viimasel kümnekonnal aastal on ta sageli esinenud ka ajakirjaniku ja telekommentaatorina. Hüüdnimi Tostão tähendab münti.

»»» 1947 Ángel Nieto Roldán
, Hispaania mootorisportlane (Zamora). Hispaania rahvuskangelane, aastatel 1969-1984 kokku 13 MM-tiitlit mootorrataste ringrajasõidus. 50 cm3 klassi maailmameister 1969, 1970, 1972, 1975-1977 ning 125 cm3 klassi võitja 1971, 1972, 1979, 1981-1984. (Ebauskliku mehena ütleb, et võitis 12+1 tiitlit.) Osales 1964-1986 kokku 186 GP-sõidul, võitis neist 90 ning jõudis kokku 139 korda pjedestaalile. 34 parimat stardikohta ja 39 kiireimat ringi. Masinamargid Derbi, Morbidelli, Kreidler, Bultaco, Minarelli ja Garelli. Tuli Hispaania meistriks viies masinaklassis (50, 125, 250, 500 ja 750 cm3). Lõpetas 1986. aastal 39-aastaselt. Temast rohkem on GP-võite vaid itaallasel Giacomo Agostinil (122). Hiljem on juhtinud koos oma poja Ángel Nieto juuniori ja Emilio Alzamoraga (125 cm3 maailmameister) oma GP-meeskonda. Viimasel ajal Hispaania TV kommentaator. Võidusõitja on ka tema vennapoeg Fonsi Nieto. Madridis on avatud Ángel Nieto muuseum, kus saab näha osa tema auhindadest ja võidusõiduga seotud esemetest. FIM austas hispaanlast 2000. aastal tiitliga Grand Prix Legend.

»»» 1951 Steve Roland Prefontaine, USA kergejõustiklane (Coos Bay, Oregon – surn. 30.05.1975 Eugene, Oregon). Innustus jooksmisest juba koolipõlves Marshfieldis, 1969 asutus Orgeoni ülikooli ja tema juhendajaks sai Bill Bowerman (hilisem sporditarvete firma Nike eelkäija asutaja). Müncheni olümpial 1972 osales juba USA rekordimehena 5000 m jooksus (ühel hetkel kuulusid talle kõik USA rekordid 2000 meetrist 10 000 meetrini!). Prefontaine juhtis jooksu veel 150 meetrit enne lõppu, kuid siis möödusid Lasse Viren ja Mohamed Gammoudi ning viimasel 15 meetril kaotas ta ka pronksi britile Ian Stewartile. Nõudis AAU-lt auhinnarahade legaalseks muutmist. Valmistus Montreali olümpiamängudeks 30. mail 1975 hukkus autoõnnestuses, olles vaid 24-aastane. Tema lühikeseks jäänud elust ja karjäärist on valminud kaks mängufilmi ("Prefontaine" 1997 ja "Without Limits" 1998), samuti dokumentaalfilm "Fire on the Track". Alates 1975. aastast peetakse tema mälestusvõistlusi (Pre Classic). Võitis oma karjääri jooksul 153 võistlusest 120 ehk 78 protsenti. Isiklikke rekordeid: 1500 m - 3.38,1 (1973), 1 miil - 3.54,6 (1973), 2000 m - 5.01,4 (1975), 3000 m - 7.42,6 (1974), 5000 m - 13.21,87 (1974), 10 000 m - 27.43,6 (1974).

»»» 1951 Hans-Jürgen Dörner
, Saksamaa (SDV) jalgpallur (libero) ja treener (Görlitz). Olümpiavõitja 1976 Montrealis. Valiti Saksa DV parimaks jalgpalluriks kolm korda (1977, 1984, 1985) nagu ka väravavaht Jürgen Croy. Mängis Saksa DV koondises 100 kohtumist. Alustas 1970 BSG Energie WAMA Görlitzis, 1972 liitus Dresdeni Dynamoga, võites 5 korda Oberliga meistritiitli ja 4 FDGB karikat. Lõpetas mängijana suvel 1985. Määrati 1990 Saksa DV olümpiakoondise peatreeneriks, kahe Saksamaa ühinemise järel juhendas ühist koondist. Jaanuarist 1996 augustini 1997 Bundesliga klubi Bremeni SV Werderi peatreener. 1998-1999 oli mõnda aga Egiptuses Al-Ahly juhendaja. Viimasel ajal töötanud Dresdeni amatöörliigas.

»»» 1954 Ricardo Enrique Bochini, Argentina jalgpallur, poolkaitsja (Zárate, Buenos Aires). Maailmameister 1986, mängis Argentina koondises 1977-1986 kokku 11 mängu. El Bocha mängis kogu karjääri (1971-1991) vaid Buenos Airese Independiente eest, võites Copa Libertadorese karikaturniiri 4 korda ja Intercontinental Cupi 2 korda. Bochini osales kokku 740 liigamängusja lõi 107 väravat. Argentina jalgpalliajaloos pole keegi meistriliigas ühe klubi eest rohkem mänge pidanud.

»»» 1955 Nikolina Štšereva
, Bulgaaria kergejõustiklane (Sofia). Olümpiahõbe 1976 Montrealis 800 m jooksus, Moskva olümpial 1980 seitsmes. Euroopa sisemeister 1976 ja 1979 ning pronks 1981 800 m jooksus. Bulgaaria sisemeister samal distantsil 1974, 1976, 1979, 1980 ja 1987, samuti 1500 m jooksus 1976 ja 1987 ning 300 meetris 1986.

»»» 1956 Alberto "Johnny" Cecotto, Venetsueela moto- ja autovõidusõitja (Caracas). Itaalia immigrantide järeltulija on üks väheseid võidusõitjaid, kes võistelnud nii mootorrataste ringrajasõidu MM-il kui ka F1 MM-sarjas. Alustas tsiklisadulas, kui tuli 1973 ja 1974 Venetsueela meistriks ning sai mainekal Daytona 200 sõidul viimaselt kohalt startinuna lõpuks kolmanda koha. MM-sarjas võistles 1975-1980, võitis Yamaha piloodina MM-kulla 350 cm3 klassis (1975) ja Formula 750 klassis (1978). Osales 48 GP-sõidul, võitis neist 14 ja lõpetas esikolmikus 26 korda. 22 parimat stardikohta ja 7 kiireimat ringi. Võitis nii 250 kui 350 cm3 klassis kohe oma esimesel MM-etapil. 19-aastasena sai temast tollal noorim maailmameister ringrajasõidus. 1976 oli Daytonas tehasetsikliga võitja. 1977 sai raskelt vigastada kui nelja mehe kukkumine Austria GP-l maksis elu kohalikule kihutajale Harald Stadelmannile. 1978 oli ta 500-lisel MM-sarja kolmas, kuid võitis Formula 750 MM-i. Neljal rattal debüteeris 1980 vormel-2 klassis Minardil. 1982 võitis March-BMW meeskonnas samas klassis kolm võistlust ning kogus hooaja kokkuvõttes sama punktisumma kui võitjaks kroonitud Corrado Fabi. F1-s pääses esimest korda starti 13. märtsil 1983 Theodore Racingu autos. Juba teisel etapil jõudis Cecotto punktikohale (kuuendaks), kuid tiimil sai raha otsa ning hooaja kahel viimasel etapil enam ei osaletudki. 1984 sõitis Tolemani tiimis koos Ayrton Sennaga. Briti GP treeningul tegi raske avarii, murdis mõlemad jalaluud ning see tähendas ka Cecotto F1-karjääri lõppu. Kokku pääses ta starti 18 GP-l. Hiljem sõitnud paljudes turismiautode sarjades (1988-1992 ka DTM-sarjas). Viimastel aastatel on keskendunud oma poja Johnny Cecotto juuniori karjääri suunamisele.

»»» 1958 Hartmut "Harti" Weirather
, Austria mäesuusataja (Reutte). Maailmameister 1982 Schladmingis kiirlaskumises. Võitis MK-sarjas 1980-1982 kokku 6 kiirlaskumist, sealhulgas ka Kitzbühelis ja Wengenis (mõlemad 1982), hooaja parim 1981. Abielus Liechtensteini suusakuulsuse Hanni Wenzeliga, kellega koos peab Plankenis (Liechtenstein) ärikonsultatsiooniga tegelevat firmat. Nende tütar Tina Weirather on tulnud juunioride maailmameistriks ning esindab MK-sarjas Liechentensteini.

»»» 1958 Jürgen Hingsen, Saksamaa kergejõustiklane (Duisburg). Olümpiahõbe 1984 Los Angeleses ja esimeste MM-võistluste hõbe 1983 Helsingis kümnevõistluses. Jäi mõlemal suurvõistlusel alla vaid britile Daley Thompsonile. Souli olümpial 1988 tegi 100 m jooksus kolm valestarti ja diskvalifitseeriti. Püstitas oma esimese  MR-i 15. augustil 1982 Ulmis, kogudes 8723 punkti ja ületas Thompsoni poolt sama aasta mais Götzises tehtud margi 16 punktiga. Britt ei jäänud võlgu ning sama aasta 8. septembril sai Ateenas rekordi 8743 punktiga taas enda nimele. 5. juunil 1983 kogus Hingsen Bernhausenis 8779 punkti ning 9. juunil 1984 Mannheimis 8798 (uue, 1985. aasta punktitabeli järgi 8832) punkti. Selle summa ületas Thompson Los Angelese olümpial 15 punktiga. Hingseni summa on siiani Saksamaa rekord ja kõigi aegade viies tulemus. Hingseni rekordseeria: 10,70 - 7.76 (isiklik rekord 8.04) - 16.42 (16.57) - 2.07 (2.18) - 48,05 (47,65) - 14,07 (13,84) - 49.36 (50.82) - 4.90 (5.10) - 59.86 (67.42)  - 4.19,75 (4.12,29). Kogunud seitsmevõistluses 5859 punkti. Lahutas 2004. aastal 21 aastat kestnud abielu ameeriklanna Jeanne Purcelliga, tal on kaks tütart (Jacqueline ja Alexandra). Praegu elab Düsseldorfis ja töötab kindlustusfirmas Aon Jauch & Hübener nõustajana. Pikkus 200 cm, kaal 102 kg.

»»» 1962 Chris Chelios
(Christos Kostas Tselios), USA jäähokimängija, kaitsja (Chicago). NHL-i ajaloo nimekamaid kaitsjaid alustas karjääri juba 1983 ja mängib siiani. Montreal Canadiens valis ta NHL-i 1981. aasta draftis üldjärjestuses 40-ndana. Mängis Canadiensis 1983-1990, Chicago Blackhawksis 1990-1999 ning Detroidi Red Wingsis alates 1998. aastast. Hetkel NHL-is tegutsevatest hokimeestest vanim (46), kõige rohkem mänge pidanud ja karistusminuteid teeninud mängija. 24. novembril 2006 pidas 1496. mängu ja tõusis Phil Housleyst mööda kõige rohkem NHL-is mänginud ameeriklaseks. 12. aprillil 2008 tegi kaasa 248. play-off-mängus ja ületas seni Patrick Roy'le kuulunud NHL-i rekordi. Hooajal 2007/2008 osales play-offides 23. korda ning see on NHL-i absoluutne rekord. Olümpiahõbe 2002 Salt Lake Citys (osales ka 1998 ja 2006), Stanley karikas 1986, 2002 ja 2008, World Cup 1997. James Norris Memorial Trophy (hooaja parim kaitsja) 1989, 1993 ja 1996, Mark Messier Leadership Award 2007. Blackhawksi kapten 1995-1999, Canadiensis 1989-1990. Osalenud NHL-i Tähtede mängul 11 korda. Chelios on kreeka päritolu, profihokit mängib ka tema onupoeg Nikos Tselios. Tal on Dearbornis ja Detroidis kaks restorani ja tšillibaari, tema isa omas Chicagos kreeka restoranide ketti. Abielus Wisconsin-Madisoni ülikooli aegade tüdruksõbra Tracee'iga juba üle 20 aasta. Lapsed Dean, Jake, Caley ja Tara.

»»» 1965 Esa "Tiki" Tikkanen, Soome jäähokimängija, ründaja (Helsingi). Mängis elukutselisena 1983-2005, Edmonton Oilers valis ta NHL-i 1983. aasta draftis üldjärjestuses 80-ndana. Debüteeris Oilersi eest 1985. aasta Stanley karikasarja finaalis ning moodustas peagi esimese ründekolmiku koos Wayne Gretzky ja Jari Kurriga. 1993 kaubeldi ta New York Rangersisse, 1994 St. Louis Bluesi (vahepeal 9 mängu laenuna ka New Jersey Devilsi eest) ja 1995 Vancouver Canucksisse. Oma viimasel kolmel hooajal tegi kaasa veel Rangersi, Florida Panthersi ja Washington Capitalsi eest. Ameerikast naasnud, mängis ta ühe hooaja Jokerites, siis aasta Saksamaal (Esseni Moskitos) ja 2001 lõpetas. Hooajal 2004/2005 tegi kaasa Lõuna-Korea klubi Anyang Alla mängiva treenerina Aasia hokiliigas. Viis Stanley karika võitu (neli Oilersiga ja üks Rangersiga), viskas NHL-i põhihooaja 877 mängus 244 ning play-offide 186 mängus 72 väravat. Olümpiapronks 1998 Naganos.

»»» 1967 Nicole Uphoff-Selke, Saksamaa ratsutaja (Duisburg, Nordrhein-Westfalen). Olümpiavõitja 1988 Soulis ja 1992 Barcelonas nii ind. kui võistk. koolisõidus. Maailmameister mõlemal alal 1990 Stockholmis, võistk. kuld ja ind. hõbe 1994 Den Haagis. Võistk. Euroopa meister 1989, 1991, 1995, ind. kuld 1989 ja hõbe 1991. Saksamaa meister 1988, 1989, 1993. Lõpetas karjääri pärast Atlanta olümpiat 1996, kui pidi tiitlikaitsjana leppima 14. kohaga. Augustis 2007 abiellus Andreas Selkega, kahe lapse ema. Varem olnud abielus ka ratustaja Otto Beckeriga. Kuulsaim ratsu Rembrandt (1977-2001).

»»» 1967 David Ginola
, Prantsusmaa jalgpallur, poolkaitsja (Gassin, Provence-Alpes-Côte d'Azur). Prantsusmaa koondises 1990-1995 kokku 17 mängu ja 3 väravat, kuid ühelgi suurturniiril ei osalenud. Klubid: Toulon (1985-1988), Racing Club Paris (1988-1990), Brest (1990-1992), Paris Saint-Germain (1992-1995), Newcastle United (1995-1997), Tottenham Hotspur (1997-2000), Aston Villa (2001-2002) ja  Everton (2002). Prantsusmaa meister 1994, karikavõitja 1993, 1995 ja liiga karikasarja võitja 1995. Inglise liiga karika võitja 1999. Valiti 1999 Inglismaal aasta mängijaks nii ajakirjanike kui mängijate endi poolt. Töötanud näitleja ja modellina, 2008 sai tema veinimõisas Provence'is toodetud roosa veini rahvusvahelisel konkursil hõbemedali.

»»» 1971 Luca Badoer, Itaalia autovõidusõitja (Montebelluna, Veneto). Osales F1 autode MM-sarjas 1993-1999 kokku 48 stardis Lola, Minardi ja Forti Corse tiimides, alates 1997. aastast Ferrari testisõitja. Punktikohale ei jõudnud kordagi, parim koht seitsmes esimesel hooajal 1993 Lolaga San Marino GP-l. 1999 oli Euroopa GP-l 13 ringi enne lõppu neljandal kohal, kuid Minardi käigukast ütles üles ning itaallasel tuli katkestada. Nooruses Itaalia meister kardispordis, 1990 edestas F3 Itaalia meistrivõistlustel Alessandro Zanardit. 1991 võitis neli võistlust järjest, kuid tulemused tühistati keelatud rehvivaliku tõttu. 1992 võitis F3000 sarja. Tegutsevatest sõitjatest brasiillase Rubens Barrichello kõrval teine, kes kunagi sõitnud võidu ka Ayrton Sennaga.

»»» 1975 Tim Montgomery
, USA kergejõustiklane (Gaffney, Lõuna-Carolina). Häbistatud sprinter, kelle hilisemad tulemused (alates 31. märtsist 2001) tühistati dopinguainete kasutamise tõttu (BALCO skandaal). Nii jäi ta ilma septembris 2002 Pariisis joostud 100 m MR-ist 9,78 ning 2001. aasta MM-il Edmontonis võidetud medalitest. Alles jäid Atlanta olümpiamängudel 1996 võidetud hõbe 4 x 100 m teatejooksus ning Sydnyes 2000 saadud kuld samal alal, samuti MM-kuld 1999 Sevillas teatejooksus ja pronks 1997 Ateenas 100 m jooksus. Oli abielus Marion Jonesiga, poeg Tim juunior sündis 28. juunil 2003. Nüüdseks on paar lahku läinud. 13. detsembril 2005 jättis rahvusvaheline spordiarbitraaži kohus (CAS) jõusse talle määratud kaheaastase võistluskeelu. Pärast seda teatas Montgomery oma karjääri lõpetamisest. Aprillis 2006 vahistati süüdistatuna rahapesus, 2008 lisandus sellele veel süüdistus narkoäris ning oktoobris 2008 mõisteti mees viieks aastaks vangi.

»»» 1975 Martin Laciga
, Šveitsi rannavõrkpallur (Aarberg). Osalenud kolmel järjestikusel olümpial – Sydneys 2000 ja Ateenas 2004 viienda ning 2008 Pekingis seitsmenda koha jagajaid. Kahel esimesel korral mängis koos vanema venna Pauliga (s. 1970), Pekingis oli tema paariliseks Jan Schnider. Pärast Ateenat mängis koos Markus Eggeriga. Koos vennaga 1995-2004 neljal MM-il, hõbe 1997 Marseille'is. EM-ilt kuld 1998, 1999, 2000, hõbe 2001, 2002 ja pronks 1997. Võitnud 6 turniiri (5 MK-sarjas ja 1 satelliitturniir). Teeninud üle 770 000 dolalri auhinnaraha. Abielus Brasiilia endise rannavollemängija Claudia Oliveira Costa-Lacigaga (MK-sarjas 1998-2002), poeg Jan (s. 31.12.2004).

»»» 1977 Lidia Chojecka
, Poola kergejõustiklane (Siedlce, Gdańsk). Saavutanud keskmaajooksus edu peamiselt sisevõistlustel. Euroopa sisemeister 2005 Madridis 3000 m ning 2007 Birminghamis 1500 m ja 3000 m jooksus. Sise-MM-i pronks 1999 Maebashis 1500 m ja 2006 Moskvas 3000 m jooksus. MK-võistlustel 2006 Ateenas 3000 m jooksus teine koht. Euroopa juunioride meister 1995 Ungaris 1500 meetris. Olümpial 2000 Sydneys 1500 m jooksus 6., 2004 Ateenas 5. koht, 2008 Pekingis ei pääsenud eeljooksust edasi. Isiklikud rekordi välivõistlustel: 800 m - 1.59,97 (1999), 1500 m - 3.59,22 (2000), 3000 m - 8.31,69 (2002), 5000 m - 15.04,88 (2002).

»»» 1977 Luke Justin Roberts
, Austraalia jalgrattur (Adelaide, South Australia). Olümpiavõitja 2004 Ateenas ja neljas koht 2008 Pekingis trekil 4000 m meesk. jälitussõidus. Ind. 2000 Sydneys 9. ja Ateenas 5. koht. Maailmameister samal alal meeskondlikult 2002-2004 ja hõbe individuaalselt 2002 ja 2003. Paistnud maanteesõidus (2002-2004 Team ComNet, 2005-2007 Team CSC) silma eelkõige temposõitjana. Võitnud ühe etapi Tour de Romandie'l ja Dauphiné Libéré'l (2005). Austraalia parim trekisõitja 2003.

»»» 1977 Jill Bakken, USA bobisõitja (Portland, Oregon). Olümpiaajaloo esimene olümpiavõitja naiste bobisõidus, 2002 Salt Lake Citys koos pidurdaja Vonetta Flowersiga. MK-sarja üldarvestuse teine 2000. Sõitnud ka koos Shauna Rohbockiga. Mänginud ka ülikooli tasemel jalgpalli. Praegu Kanada koondise treener.

»»» 1978 Deniss Menšov, Venemaa jalgrattur (Orjol). Vuelta a España üldvõitja 2005 ja 2007 (kokku 4 etapivõitu), Vuelta al País Vasco üldvõitja (2004). Saanud Tour de France'il ühe etapivõidu (2006), samal aastal lõpetas üldarvestuses kuuendana (ühtlasi parima noore ratturi särk), 2008 neljandana. Meeskonnad Banesto (2000-2004) ja alates 2005. aastast Rabobank. Hea mägedes sõitja. Pekingi olümpial 2008 oli temposõidus 20. ja grupisõidus 60.

»»» 1980 Christian Olsson
, Rootsi kergejõustiklane (Göteborg). Olümpiavõitja 2004 Ateenas kolmikhüppes. MM-võistluste kuld 2003 Pariisis ja hõbe 2001 Edmontonis. Euroopa meister 2002 Münchenis ja 2006 Göteborgis, U-23 vanuseklassi Euroopa meister 2001 Amsterdamis. Sise-MM-i kuld 2003 Birminghamis ja 2004 Budapestis, Euroopa sisemeister 2002 Viinis. Üks vähestest, kes saanud esikoha kõigil tähtsamatel tiitlivõistlustel. Jagas 2004 IAAF-i Kuldse liiga jackpotti (1 miljon dollarit) koos Tonique Williams-Darlinguga. Hüppas Rootsi rekordi 17.79 Ateena olümpiamängude finaalis, sisehallis sai ta samal aastal tulemuseks maailmarekordi 17.83. Rootsi meistritiitleid on tal seitse. Oli nooruses ka lootustandev kõrgushüppaja (Euroopa juunioride meister 1999 Riias 2.21-ga; isiklik rekord 2.28), kaugust hüpanud 7.71. Treenerid Viljo Nousiainen ja alates 1999. aastast Yannick Tregaro. Viimastel aastatel on Olssonit kimbutanud vigastused (sel põhjusel jäi ta eemale ka Osaka MM-ist 2007 ja Pekingi olümpiast 2008). Elab Monacos koos tüdruksõbra Gordana Bosaneciga.

»»» 1980 Xavier Hernandez Creus ehk Xavi, Hispaania jalgpallur, poolkaitsja (Terrassa, Kataloonia). Hispaania koondises alates 2000. aastast 68 mängu ja 8 väravat. Osalenud 2000. aasta olümpial Sydneys (hõbemedal), MM-võistluste finaalturniiril 2002 ja 2006, Euroopa meister 2008 (finaalturniiri parim mängija), finaalturniiril ka 2004. FIFA noorte maailmameister 1999. Liitus Kataloonia esindusklubi FC Barcelonaga juba 11-aastasena, 1997-1999 mängis teises meeskonnas, põhimeeskonnas debüteeris 18. augustil 1998 Hispaania superkarika kohtumises RDC Mallorcaga. Alates hooajast 2004/2005 meeskonna kapten. Hispaania meister 1999, 2005, 2006 ja superkarika võitja 2006, 2007. UEFA Meistrite liigas võitja 2006. Xavil on leping Barcelonaga 2010. aastani, tema väljaostusummaks on klubi kehtestanud 100 miljonit naela. Hea tehnikamees ja söötude jagaja.

»»» 1984 Robson de Souza
ehk Robinho, Brasiilia jalgpallur, ründaja (São Vicente, São Paulo). Brasiilia koondises alates 2003. aastast 58 mängu ja löönud 22 väravat. Osales 2006 MM-i finaalturniiril viiest mängust neljas, kuid ei löönud ühtegi väravat. FIFA Confederations Cup 2005 ja Copa America 2007. Noorteklassis (alates 1996. aastast) FC Santose hingekirjas ning sama klubiga sõlmis 2002 ka esimese profilepingu. Jõudis Brasiilia meistrisarjas mängida 98 kohtumist ja lüüa 40 väravat. 2005 müüs Santos Robinho mängijaõigused pärast pikka vastupunnimist ja fännide proteste (rööviti isegi tema ema!) siiski 30 miljoni dollari eest Madridi Realile. Lõi esimesel hooajal Madridis 37 mängus 8 väravat. Sattus järgmise hooaja alguses Fabio Capello ebasoosingusse, kuid kevadel kauples klubi ta vabaks Copa Americast, et Robinho saaks Reali Hispaania meistriks aidata (lõpuks 32 mängu ja 6 väravat). Liitus 1. septembril 2008 Manchester Cityga 42,5 miljoni euro eest.

»»» 1987 Maria Kirilenko, Venemaa tennisist (Moskva). Paremakäeline venelanna mängib elukutselisena 2001. aastast, võitnud 5 WTA Touri turniiri üksik- ja 5 ka paarismängus. Suure slämmi turniiridel jõudnud parimana Australian Openil 2008 neljandasse ringi. US Openi noorteturniiri võitja 2002. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus 18. (7. juuli 2008) ja paarismängus 21. (6. veebruaril 2006). Teeninud auhinnaraha 1,85 miljonit dollarit. 2006. aastast adidase reklaaminägusid, Maria Šarapova hea sõbranna.

»»» 1988 Tatiana Golovin
, Vene päritolu Prantsusmaa tennisist (Moskva). Mängib elukutselisena 2002. aastast, võitnud 2 WTA Touri turniiri üksikmängus (Amelia Island ja Portorož 2007). Suure slämmi turniiridel üksikmängus seni parim US Openi veerandfinaal 2006 (kaotas hilisemale võitjale Maria Šarapovale). French Openi võitja 2004 segapaarismängus koos prantslase Richard Gascquet'ga. Kõrgeim koht maailma edetabelis 12. (4. veebruaril 2008), teeninud auhinnaraha 1,86 miljonit dollarit. Pere kolis elama Prantsusmaale, Golovin ning tema õed Olga ja Oksana said sealse kodakondsuse. Õppis kuus aastat Nick Bollettieri tenniseakadeemias Bradentonis (Florida). Treenerid Brad Gilbert, Dean Goldfine ja praegu Mats Wilander.

SURMAPÄEV

««« 1907 René Pottier
, Prantsusmaa jalgrattur (Levallois-Perret – sünd. 05.06.1879 Moret-sur-Loing). Tour de France'i võitja 1906. Võitis Touril juba aasta varem mägise etapi lõpuga Ballon d’Alsace'is ja tõusis liidriks, kuid kukkus järgmisel päeval ning oli sunnitud katkestama. Järgmisel aastal võitis Pottier aga koguni viis etappi ning oli kindel võidumees. Võitis 1903 amatöörina Bordeaux - Pariisi sõidu, sai 1905 nii Pariisi - Roubaix' klassikul kui Bordeaux - Pariisil teise koha ning oli 1906 Pariisi - Roubaix' sõidul kolmanda koha. Septembris 1906 läbis Pariisi Buffalo velodroomil 24 tunniga 925,290 kilomeetrit. Sooritas armuvalus enesetapu, puues end üles.

««« 1908 Mihhail Tšigorin, Venemaa maletaja (Lublin, Poola – sünd. 12.11.1850 Gatšina). XIX sajandi viimase veerandi väljapaistvamaid maletajaid. Sündis Peterburi lähedal Gatšinas, malekäigud õpetas talle selgeks kooliõpetaja, kuid tõsisemalt hakkas male teda huvitama alles pärast õpingute lõpetamist 1874. aastal. Katkestas töö valitsusametnikuna ning keskendus maletamisele. Maletas võidukalt Emanuel Schiffersi ja Semjon Alapini vastu, 1881 osales Berliinis esimesel rahvusvahelisel turniiril, kus jäi koos Szymon Winaweriga jagama 2.-3. kohta. Londoni turniiril 1884 oli ta neljas. Tšigorin pidas kaks MM-matši Wilhelm Steinitziga, kuid kaotas mõlemad - 1889 skooriga 6,5:10,5 ja 1892 skooriga 10,5:12,5. Sajandi lõpuaastatel kuulus maailma nelja-viie parema maletaja sekka. 1895 oli Hastingsi turniiril maailmameistri Steinitzi järel teine, võitis 1903 Viini turniiri ning võitis Brightonis Laskerit 3,5:2,5. Võitis ka esimesed kolm ülevenemaalist turniiri 1899, 1900/1901 ja 1903. Asutas Peterburis maleklubi ja üritas luua ka Venemaa maleliitu.

««« 1999 Rudolf "Rudi" Glöckner, Saksamaa (SDV) jalgpallikohtunik (sünd. 20.03.1929 Markranstädt). Esimene sakslane, kes tegutses väljakukohtunikuna MM-võistluste finaalmängus, kus mõistis õigust Brasiilia - Itaalia kohtumises 1970 Mexico Citys. Osales kokku neljadel olümpiamängudel ja kahel MM-il. Tema aktivasse kogunes aastatel 1959-1977 kokku 5 klubide euromängu, 24 A-maavõistlust ja 230 kohtumist Saksa DV meistriliigas (DDR-Oberliga).

««« 2004 Fanny Blankers-Koen
, Hollandi kergejõustiklane (Hoofddorp – sünd. 26.04.1918 Baarn, Utrecht). Olümpiavõitja 1948 Londonis 100 m ja 200 m jooksus, 80 m tõkkejooksus ja 4 x 100 m teatejooksus. Alustas võistlemist juba 1935 ning osales ka Berliini olümpial 1936 (nii kõrgushüppes kui teatejooksus sai viienda koha). Viiekordne Euroopa meister ja 58-kordne Hollandi meister erinevatel aladel. Püstitas 12 maailmarekordit, neist esimese 1938 100 jardi jooksus ja viimase 1951. aastal viievõistluses 33-aastasena. Pärast lõpetamist 1955 sai temast Hollandi naiste koondise juht. 1999 valis IAAF ta XX sajandi maailma parimaks naiskergejõustiklaseks. Abiellus 29. augustil 1940 oma treeneri,  endise kolmikhüppaja Jan Blankerisga. Jan juunior sündis 1941 ja Fanny juunior 1946. Pärast abikaasa surma 1977 kolis oma tagasi oma vanasse kodulinna Hoofddorpi. Viimastel eluaastatel põdes Alzheimeri tõbe ja elas hooldekodus. Alates 1981. aastast korraldatakse Hollandis Hengelos tema auks rahvusvahelisi võistlusi (Fanny Blankers-Koen Games). Propageeris kahe lapse emana kergejõustikuharrastust, mida paljud pidasid naisele sobimatuks, hüüdnimi De Vliegende Huisvrouw (Lendav Koduperenaine).

««« 2004 Miklós Fehér,
Ungari jalgpallur, ründaja (Guimarães – sünd. 20.07.1979 Tatabánya). Ungari koondises 1998-2003 kokku 25 mängu ja 7 väravat. Alustas karjääri 1995 Györi ETO-s, 1998-2002 oli tema tööandjaks FC Porto (oli vahepeal laenuna SC Salgueiroses ja Braga Sportingis), alates 2002. aastast mängis Benficas. Kukkus Guimarãesi Vitória ja Lissaboni Benfica liigamängu lõpuminutitel väljakul kokku ja arstidel ei õnnestunud tema seiskunud südant enam elustada.

SÜNDMUSED

¤ 1905
asutati Viljandis Liivimaa Ratsutajate Selts.
¤ 1924 avati Prantsusmaa talikuurordis Chamonix's esimesed taliolümpiamängud. 1921. aastal otsustas ROK, et Chamonix's peetakse VIII olümpiamängudele pühendatud rahvusvaheline talispordinädal. 1925. aastal andis ROK võistlustele tagantjärgi olümpiamängude nime ning otsustas talimänge regulaarselt korraldama asuda. Osalesid 16 riigi sportlased, kokku 258 (247 meest ja 11 naist). Võisteldi 6 spordialal ja 16 medalialal.
¤ 1924 krooniti taliolümpiamängude ajaloo esimeseks võitjaks meeste 5000 m kiiruisutamise kiireim Charles Jewtraw (USA).
¤ 1930 anti Tallinnas esmakordselt start X Monte Carlo tähesõidule. Sõitu alustas 21 masinat, ainsa eestlasena asus starti August Zimmermann, kelle kaassõitjaks oli Julius Johanson. Teekond Auburnil lõppes veidi pärast Kölni, kui läbitud oli üle 2000 km. Tähesõidu võitis prantslane Henri Petit. Kuulsamad Tallinnast alustajad olid sakslased Rudolf Carraciola ja Hans Stuck.
¤ 1931 jäid Eesti meistrivõistlused poksis poolikuks, kuna Kalevi võistkond lahkus turniirilt esimese päeva järel kohtunike ebaobjektiivsuse tõttu. Samuti diskvalifitseeriti mitmed poksijad keelatud löökide sooritamise tõttu.
¤ 1931 alistas Eesti korvpallikoondis Riias Läti koondise üllatavalt suurelt 46:30.
¤ 1936 andis Eesti-Läti 13. korvpallimaavõistlus esmakordselt tulemuseks viigi 32:32.
¤ 1938 startis Tallinnast Estonia teatri eest Monte Carlo tähesõidule neli autot.
¤ 1939 nokautis Joe Louis profipoksi raskekaalu tiitlimatšis John Henry Lewise juba esimeses raundis.
¤ 1972 lõppesid Göteborgis 7. EM-võistlused DN-klassi jääpurjetamises. Euroopa meistriks tuli teist aastat järjest Endel Vooremaa. Samas toimunud Euroopa karikavõistlused võitis Ain Vilde.
¤ 1972 peeti NHL-i 25. Tähtede mäng Minnesotas. Ida oli Läänest parem 3:2.
¤ 1980 teatas Hollandi valitsus, et toetab Moskva olümpiamängude boikoteerimist.
¤ 1987 kestis 75. Australian Openi meesüksikmängu finaal viis setti. Rootslane Stefan Edberg alistas austraallase Pat Cashi 6:3, 6:4, 3:6, 5:7, 6:3.
¤ 1988 võitsid epeeturniiri Tallinna Mõõk Vitali Agejev ja N Liidu meeskond. Individuaalturniiril oli Vladimir Reznitšenko teine.
¤ 1989 viiendat hooaega NBA-s mänginud Michael Jordan viskas oma 10 000. punkti.
¤ 1991 jõudis Brett Hull kolmanda mängijana NHL-is 50 väravani vähem kui 50 mänguga (49).
¤ 1992 võitis Monica Seles Australian Openi 66. naiste finaalis Mary Fernandezi 6:2, 6:3.
¤ 1997 võitis Martina Hingis Australian Openi 71. naiste finaalis Mary Pierce'i 6:2, 6:2.
¤ 1998 võitis Katrin Šmigun Šveitsis Pontresinas peetud juunioride MM-il suusatamises 15 km klassikasõidus pronksi.
¤ 1998 kihlusid Spice Girl Victoria Adams (Posh) ja jalgpallitäht David Beckham.
¤ 2004 varises Portugali meistrisarja kohtmises Guimarãesi Vitoria ja Lissaboni Benfica vahel murule pealinna klubi mängija Miklós Fehér. Südameinfarkti saanud Ungari koondise mängijat arstidel päästa ei õnnestunud.

Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet

Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002),
Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet