SÜNNIPÄEV
»»» 1901 Aurele Emile "Little Giant" Joliat, Kanada jäähokimängija, ründaja (Ottawa – surn. 02.06.1986 Ottawa). Mängis elukutselisena 16 hooaega (1922-1938) Montreal Canadiensis. 655 mängus kokku 270 väravat ja 460 punkti. Hart Trophy 1934. Ajakirja The Hockey News kõigi aegade edetabelis 65. koht.
»»» 1905 Dhyan Chand, India maahokimängija (Allahabad – surn. 03.12.1979 Delhi). Kolmekordne olümpiavõitja (1928-1936). Loobus osalemast 1948. aasta Londoni OM-il, ehkki talle pakuti kohta koondises. Maahokiajaloo üks väljapaistvamaid ründajaid. Chandi noorem vend Roop Singh tuli koos temaga olümpiavõitjaks 1932 ja 1936, poeg Ashok Kumar sai 1972 pronksi.
»»» 1912 Chung Sohn-kee, jaapanipäraselt Kitei Son, Korea kergejõustiklane (Sinuiju – surn. 15.11.2002 Daejeon). Olümpiavõitja 1936 Berliinis maratonijooksus Jaapani eest võisteldes. 3. novembril 1935 läbis ta Tokyos oma elu teise maratoni maailma tipptulemuse 2:26.42, olümpiamängudel oli tema võiduaeg 2:29.19,2. Berliini maraton jäi talle ka karjääri viimaseks. 1948. aastal Londoni olümpiamängude avadefileel kandis Chung Lõuna-Korea rahvuslippu, 1988. aastal jooksis ta tõrvikuga Souli olümpiastaadionile.
»»» 1929 Luigi Taveri, Šveitsi mootorisportlane (Horgen, Zürichi kanton). Osales ringrajasõidu MM-sarjas 1954-1966 kokku 143 GP-l. Võitis 30 etappi ja lõpetas 89 korda esikolmikus. 125 cm3 klassi maailmameister 1962, 1964 ja 1966. Osales korduvalt ka Isle of Mani TT-l ning sai ka kolm esikohta. Meeskonnad MV Agusta, Ducati, MZ, Kreidler ja Honda.
»»» 1933 Alan Stacey, Suurbritannia autovõidusõitja (Broomfield – surn. 19.06.1960 Spa-Francorchamps). Osales 1958-1960 Lotuse meeskonnas kokku 7 GP-sõidul, kuid punkte ei teeninud. Hukkus Belgia GP 25. ringil, kui suurel kiirusel tabas tema nägu lind. Stacey sõitis rajalt välja ja sai kohapeal surma.
»»» 1936 Inga Artamonova, N Liidu kiiruisutaja (Moskva – surn. 04.01.1966 Moskva). Mitmevõistluse maailmameister 1957, 1958, 1962 ja 1965, hõbe 1963 ja 1964. N Liidu meister 1956, 1958, 1962-1964. Püstitas viis MR-i, neist neli kahe päeva sees (27. ja 28. jaanuar 1962 Medeos). Abiellus 1959 teise kiiruisutaja Gennadi Voroniniga. Tolle tulemused polnud aga nii väljapaistvad kui abikaasal ning see viis allakäigu teele. Voronin tappis oma naise kodutüli käigus.
»»» 1940 Willem "Wim" Ruska, Hollandi judomaadleja (Amsterdam). Olümpiavõitja 1972 Münchenis nii üle 93 kg kaalus kui ka absoluutses kategoorias. Maailmameister 1967 ja 1971 raskekaalus ning hõbe 1969 absoluutses kategoorias. 190 cm pikk ja 118 kg raske. Pärast tippspordi lõpetamist sai Ruskast Hollandi koondise treener. 2001 tabas teda insult ning mees invaliidistus.
»»» 1945 Wyomia Tyus, USA kergejõustiklane (Griffin, Georgia). Olümpiavõitja 1964 Tokyos 100 m ning 1968 Mexico Citys 100 m ja 4 x 100 m jooksus. Esimene sprinter olümpiaajaloos, kes suutis olümpiavõitu kaitsta. Korranud MR-i 100 m jooksus (11,1) ning püstitanud MR-id 50 jardi ja 60 jardi jooksus.
»»» 1946 Robert "Bob" Beamon, USA kergejõustiklane (South Jamaica, Queens, New York). Olümpiavõitja Mexico Citys 1968 kaugushüppes. Olümpiakulla toonud 8.90 püsis maailmarekordina 1991. aastani, mil selle ületas MM-il Tokyos Mike Powell. Pärast olümpiavõitu jäi tema parimaks tulemuseks 8.28. 1969 valis Phoenix Suns ta NBA draftis.
»»» 1947 James Simon Wallis Hunt, Suurbritannia võidusõitja (Belmont, Sutton – surn. 15.06.1993 Wimbledon). Osales F1 autode MM-sarjas 1973-1979 kokku 93 etapil, võitis neist 10, lõpetas 23 korda esikolmikus, startis 14 korda parimalt kohalt ja sõitis 8 korda kiireima ringi. Maailmameister 1976. Meeskonnad: Hesketh (1973-1975), McLaren (1976-1978) ja Wolf (1979). Pärast karjääri lõppu tegutses BBC-s eksperdina, samuti ajas äri. Suri infarkti tagajärjel.
»»» 1947 Boriss Zaitšuk, N Liidu kergejõustiklane. Heitis 9. juulil 1978 Moskvas esimese mehena maailmas vasarat üle 80 meetri – 80.14. Mehe isiklikuks rekordiks jäi 24. mail 1980 Sotšis heidetud 80.48. Püstitas veteranide MM-il 2007 Ricciones (Itaalia) Kanada eest võisteldes M-60 klassis uue maailmarekordi 61.96.
»»» 1952 Michael Wessing, Saksamaa odaviskaja (Recklinghausen). EM-võistluste pronks 1978 Prahas odaviskes. Montreali olümpial 1976 üheksas koht. Saksamaa meister kuus aastat järjest (1975-1980). Klubi TV Wattenscheid. Viskas augustis 1978 Oslos vana tüüpi oda 94.22, millest sakslastest suutsid rohkem vaid Uwe Hohn ja Detlef Michel.
»»» 1957 Severino Bottero, Itaalia mäesuusatamise treener (Limone Piemonte – surn. 02.01.2006 Sallanches). Töötas 1994-1996 Itaalia A-koondises naisslalomistide juhendajana. 1996-1999 palgati ta Prantsusmaa suurslalomistide treeneriks (tuntumad õpilased Leila Piccard, Joël Chenal, Frédéric Covili). 2003-2005 juhendas ta itaallasi Massimiliano Blardonet ja Davide Simoncellit. Maist 2005 pöördus Bottero tagasi prantslaste teenistusse. Hukkus autoõnnetuses 2006. aasta teisel päeval.
»»» 1961 Carsten "Calle" Fischer, Saksamaa LV maahokimängija (Duisburg). Sai medali kolmel olümpial järjest – 1984 ja 1988 hõbeda ja 1992 kulla. 1996 Atlantas oli Fischer Saksamaa meeskonna koosseisus neljas. Meditsiinidoktori kraadini jõudnud Fischer mängis HTC Uhlenhorsti klubi eest. Koondises pidas ta 259 mängu ja lõi 154 väravat. 1990. aastal diagnoositi tal diabeet ning Fischer kaotas kõik oma juuksed.
»»» 1961 Armando Martínez Limendu, Kuuba poksija (Majagua, Ciego de Ávila). Olümpiavõitja 1980 Moskvas kuni 71 kg kaalus. Oli võites vaid 18-aastane, alistas finaalis venelase Aleksandr Koškini. MM-il 1978 ja 1982 sai hõbemedali, kusjuures 1982 Münchenis kaotades finaalis Koškinile.
»»» 1962 Jutta Kleinschmidt, Saksamaa autovõidusõitja (Köln). Võitis 2001 esimese naisena Dakari maratonralli, sõitis Mitsubishi tehasemeeskonnas. Õppinud füüsikat, pärast instituudi lõpetamist töötas BMW-s. Oma esimesel Dakari rallil osales 1988 BMW tsikliga.
»»» 1962 Jorge Martinez Aspar, Hispaania mootorisportlane (Alzira, Valencia). Neljakordne maailmameister ringrajasõidus. Kolm tiitlit võitis hispaanlane 80 cm3 klassis (1986-88), ühe 125-lisel (1988). Aastatel 1982-1997 osales MM-sarjas kokku 196 GP-l, võitis neist 37 (22 korda 80 cm3 ja 15 korda 125 cm3) ning lõpetas 61 korda esikolmikus. Lõpetas 1997 ning asutas oma meeskonna Aspar Racing Team.
»»» 1964 Jordi Arrese Castañé, Hispaania tennisist (Barcelona). Olümpiahõbe 1992 Barcelonas (kaotas finaalis viies setis šveitslasele Marc Rosset'le). Võitis karjääri jooksul 6 turniiri üksik- ja 4 paarismängus. Kõrgeim koht maailma edetabelis 23. Teenis auhinnaraha 1 846 849 dollarit.
»»» 1965 William Edward Perdue, USA korvpallur (Melbourne, Florida). Mängis elukutselisena 1988-2002, NBA drafti 11. valik 1988 Chicago Bullsi poolt. Klubid: Bulls (1988–1995, 1999–2000), San Antonio Spurs (1995–1999) ja Portland Trail Blazers (2000–2001). NBA meister 1991, 1992, 1993 ja 1999.
»»» 1970 Jacco Eltingh, Hollandi tennisist (Heerde). Mängis elukutselisena 1988-1998, võitis üksikmängus 4 ja paarismängus 44 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis üksikmängus 19. (veebruar 1995) ja paarismängus 1. (16. jaanuaril 1995). Võitnud paarismängu kõigil neljal suure slämmi turniiril: Austraalias 1994 ja 1998, Prantsusmaal 1995 ja 1998, Wimbledonis 1998 ning USA-s 1994 koos kaasmaalase Paul Haarhuisiga. Üksikmängus veerandfinalist 1995 nii Austraalias kui Wimbledonis.
»»» 1973 Olivier Jacque, Prantsusmaa mootorisportlane (Villerupt). Osales ringrajasõidu MM-sarjas 1995-2005 ja 2007 kokku 136 GP-sõidul. Võitis 7 etappi, lõpetas 35 korda esikolmikus. 250 cm3 klassi maailmameister 2000. Meeskonnad: Honda, Yamaha, Moriwaki, Kawasaki.
»»» 1976 Jon Dahl Tomasson, Taani jalgpallur, ründaja (Roskilde). Taani koondises alates 1997. aastast kokku 103 mängu ja 51 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2002, EM-i finaalturniiril 2000 ja 2004. Klubid: Køge BK (1992–1994), SC Heerenveen (1994–1997), Newcastle United (1997–1998), Rotterdami Feyenoord (1998–2002, 2008-), AC Milan (2002–2005), VfB Stuttgart (2005–2007) ja Villarreal (2007–2008). Hollandi meister ja superkarika võitja 1999, Itaalia meister 2004, karikavõitja 2003 ja superkarika võitja 2004. Saksamaa meister 2007, UEFA Meistrite liiga võitja 2003 ja UEFA karikasarja võitja 2002. Taani parim jalgpallur 2002 ja 2004.
»»» 1976 Michael Blackwood, Jamaica kergejõustiklane (Kingston). Olümpiapronks 2000 Sydneys 4 x 400 m teatejooksus. MM-võistlustel 2003 Pariisis ja sise-MM-il 2008 Valencias hõbemedal 4 x 400 m. MK-võistluste võitja 2002 Madridis 400 m jooksus isikliku rekordi 44,60-ga.
»»» 1976 Stephen Babeson Carr, Iirimaa jalgpallur, kaitsja (Dublin). Iirimaa koondises 1999-2007 kokku 44 mängu. Klubid: Tottenham Hotspur (1993–2004) ja Newcastle United (2004–2008). Inglise liiga karikavõistluste võitja 1999.
»»» 1978 Celestine Hycieth Babayaro, Nigeeria jalgpallur, kaitsja (Kaduna). Olümpiavõitja 1996 Atlantas. Nigeeria koondises 1995-2004 kokku 26 mängu. MM-võistluste finaalturniiril 1998 ja 2002. Klubid: Brüsseli RSC Anderlecht (1994–1997), Chelsea (1997–2005), Newcastle United (2005–2007) ja Los Angeles Galaxy (2008). Noorim jalgpallur, kes osalenud UEFA Meistrite liigas. Vend Emmanuel on väravavaht ning tuli samuti 1996 olümpiavõitjaks.
»»» 1979 Zoltán Almási, Ungari maletaja. Alates 1995. aastast 7-kordne Ungari meister (viimati 2008). Juunioride MM-kuld 1993. FIDE MM-il 2004 jõudis neljandasse ringi, kus kaotas 0:2 hilisemale võitjale Rustam Kasimdžanovile. 2008 võitis Reggio Emilia turniiri 5,5 punktiga 8-st. Juulis 2009 oli tema Elo 2684, tippreiting 2785 aprillis 2009. Suurmeistriks sai 17-aastaselt (1993). Mänginud 8 korda maleolümpial, neist 3 korda (1998, 2004, 2006) Ungari meeskonna esimesel laual. Olümpiahõbe 2002.
»»» 1979 Kristjan Rahnu, Eesti kergejõustiklane (Kohila). Sise-MM-il 2006 Moskvas neljas koht seitsmevõistluses, MM-il 2005 Helsingis kuues koht ja EM-il 2006 Göteborgis üheksas koht kümnevõistluses. Isiklik rekord kümnevõistluses 8526 punkti (5. juuni 2005 Arles). Ateena olümpial 2004 ja Pariisi MM-il 2003 katkestas.
»»» 1979 Stijn Devolder, Belgia jalgrattur (Kortrijk). Sõitnud elukutselisena alates 2002. aastast, esimese võidu sai 2004, mil võitis etapi Dunkerque'i velotuuril. Belgia meister grupisõidus 2007 ja temposõidus 2008. Ronde van Vlaandereni võitja 2008 ja 2009. Meeskonnad: Vlaanderen-T Interim (2002-2003), Discovery Channel (2004-2007), Quick Step (2008-).
»»» 1980 Perdita Felicien, Kanada kergejõustiklane (Oshawa, Ontario). Maailmameister 2003 Pariisis ja hõbe 2007 Osakas 100 m tõkkejooksus. Pariisi finaalist on pärit ka tema isiklik rekord 12,53. Sise-MM-i kuld 2004 60 m tõkkejooksus. Pekingi olümpial 2008 vigastuse tõttu ei osalenud. MM-il 2009 Berliinis jäi finaalis kaheksandaks ehk viimaseks.
»»» 1981 Hugues Duboscq, Prantsusmaa ujuja (Saint Lô, Manche). Olümpiapronks 2004 Ateenas ja 2008 Pekingis 100 m ning 2008 ka 200 m rinnuliujumises. MM-võistlustelt 2009 Roomas hõbe ja 2005 Montrealis pronks 100 m rinnulidistantsil. EM-ilt 2002-2008 kokku 5 hõbedat ja 2 pronksi. Lühiraja MM-ilt 2008 Rijekas kuld 200 m ja hõbe 100 m rinnuliujumises. Vahemeremaade mängude võitja 2005 Almerias mõlemas rinnuliujumises.
»»» 1982 Carlos Francisco Delfino, Argentina korvpallur (Santa Fe). Mänginud elukutselisena 1998. aastast. Olümpiavõitja 2004 Ateenas ja -pronks 2008 Pekingis. NBA drafti 23. valik 2003 (Detroit Pistons). Klubid: Olimpia de Venado Tuerto (1998–1999), Unión de Santa Fe (1999–2000), Viola Reggio Calabria (2000–2002), Bologna Skipper (2002–2004), Detroit Pistons (2004–2007), Toronto Raptors (2007-2008), Moskva oblasti Himki (2008-2009) ja Milwaukee Bucks (2009-). Pikkus 200 cm, kaal 104 kg.
»»» 1984 Helge Folkert Meeuw, Saksamaa ujuja (Wiesbaden). Olümpiahõbe 2004 Ateenas 4 x 100 m kombineeritud teateujumises. MM-il 2009 Roomas hõbe 100 m ja EM-il 2006 Budapestis kuld 50 m seliliujumises. Lühiraja EM-ilt 2004-2007 kokku 8 (2+4+2) medalit, lühiraja MM-ilt 2006 Shanghais kaks pronksi. Püstitanud 100 m seliliujumises 53,10 sekundiga Euroopa rekordi.
SURMAPÄEV
««« 1990 Luigi Beccali, Itaalia kergejõustiklane (Daytona Beach, Florida – sünd. 19.11.1907 Milano). Olümpiavõitja 1932 Los Angeleses ja -pronks 1936 Berliinis 1500 m jooksus. Euroopa meister 1934. Oli noorena innustunud ka jalgrattaspordist, kuid tänu treenerile (Dino Nai) valis jooksu. Tuli 1928-1931 Itaalia meistriks 1500 m jooksus. Los Angeleses oli ta esimene, kes autasustamisel sooritas fašistliku tervituse. Püstitas 1933 kolm MR-i. Esmalt kordas ta 1500 meetris Jules Ladoumègue´ile kuulunud marki 3.49,2, seejärel sai ajaks 3.49,0. Aasta lõpus püstitas MR-i 1000 jardi (910 m) jooksus 2.10,0-ga. Pärast jooksjakarjääri lõpetamist asus elama Floridasse.
««« 2002 Lance Macklin, Inglismaa autovõidusõitja (Tenterden, Kent – sünd. 02.09.1919 Kensington, London). Osales 1952-1955 kokku 15 F1 autode MM-sarja etapil, kuid kehva auto tõttu ei jõudnud kordagi punktikohale. 1955 oli ta Le Mans'i 24 tunni sõidu ajal osaline tragöödias, mis lõppes prantslase Pierre Levegh´i ja 80 pealtvaataja hukkumisega. Macklin püüdis väita otsasõitu Mike Hawthornile, kuid tema autole kihutas omakorda sisse Levegh. Lõpetas võidusõidu pärast seda, kui Dundrodi rajal tema osalusel toimunud avariis hukkusid Jim Mayers ja William T. Smith.
««« 2003 Givi Ahvlediani, N Liidu/Gruusia võrkpallur ja treener (Moskva – sünd. 17.07.1918). Mängis nii korv- kui võrkpalli, tuli N Liidu meistriks 1938-1940, 1944-1947. Valis 1948 võrkpalli kasuks, tegi 1948-1955 kaasa CSKA-s ja võitis 6 N Liidu meistritiitlit ning 2 Euroopa meistrite karikat. 1960 ja 1962 viis N Liidu meeste koondise maailmameistriks. 1967, 1971 ja 1975 viis N Liidu naiskonna Euroopa meistriks, 1970 maailmameistriks, 1973 MK-võistluste võitjaks ning 1968 ja 1972 olümpiavõitjaks.
««« 2006 Kent Andersson, Rootsi mootorisportlane (Landvetter – sünd. 01.08.1942 Göteborg). Võistles ringrajasõidu MM-sarjas Yamaha meeskonnas 1966-1975 kokku 90 GP-l, võitis neist 18 ja lõpetas 53 esikolmikus. 125 cm3 klassi maailmameister 1973 ja 1974. Ainus rootslane, kes saanud ringrajasõidus MM-kulla.
««« 2007 Chaswe Nsofwa, Sambia jalgpallur, ründaja (Beersheba – sünd. 22.10.1978). Sambia koondises 2000-2007 kokku 17 mängu ja 17 väravat. Klubid: Zanaco FC (2000-2002, 2006), Samara Krõlja Sovetov (2003-2004), Melaka TMFC (2005-2007) ja Beersheba Hapoel (2007). Suri äkksurma (süda) tagajärjel Hapoeli treeningmängus.
SÜNDMUSED
¤ 1885 peeti esimene profipoksi raskekaalu tiitlimatš (John L Sullivan - Dominick McCaffrey), millel olid kasutusel 3-untsised poksikindad ning 3-minutilised raundid.
¤ 1904 avati St. Louisis III nüüdisaegsed suveolümpiamängud.
¤ 1920 tuli VII suveolümpiamängudel Antverpenis esimese eestlasena olümpiavõitjaks tõstja Alfred Neuland. Valgast pärit 24-aastane vägimees sai esikoha kergekaalus, kogudes kolmevõistluses 257,5 kilo (72,5 + 75 + 110). Olümpiahõbe 1924 Pariisis kergekeskkaalus (455,0 kg viievõistluses). Maailmameister 1922 kergekaalus. Püstitas 9 kerge- ja kergekeskkaalu MR-i. Rakendas esimesena maailmas kahe käega rebimisel sügavkükki, käte laia haaret ja lukkhaaret.
¤ 1950 hääletas ROK, kas lubada II maailmasõja algatajad Lääne-Saksamaa ja Jaapan 1952. aasta Helsingi olümpiale. 1948. aasta Londoni mängudest eemale jäänud riigid said seekord osalusõiguse.
¤ 1968 võitis Tallinna Kalevi võrkpallimeeskond Moskvas sealse Armee Keskspordiklubi 3:0 ja kindlustas Eestile Nõukogude Liidu meistri tiitli võrkpallis. Kõrgliigasse kuulus 1968. aastal 12 meeskonda, omavahel mängiti läbi neli korda, Kalev võitis 44 mängust 32, kusjuures 14 viimast mängu järjest. Kuldmedali pälvisid Peet Raig, Kalle Kukk, Henn Karits, Tarvi ja Taivu Uljas, Peeter Sepp, Ülo Raidma, Matti Jaanus, Juhan Kalamägi ja Stanislav Dilaktorski, võidu peakonstruktor oli treener Ivan Dratšov, abiks Olaf Märja.
¤ 1968 peeti tennise esimese US Openi esimene kohtumine, vastamisi olid Billie Jean King ja Vija Vuskains.
¤ 1978 avati New Yorgis Flushing Meadow´s USA rahvuslik tennisekeskus (USTA National Tennis Center).
¤ 1999 püstitas rumeenlanna Mihaela Melinte Rüdlingenis naiste vasaraheite MR-i 76.07. Sama aasta 13. mail oli Melinte Clermont-Ferrand´is heitnud rekordiks 75.97.
¤ 2002 püstitas USA teatemeeskond ujumise MM-võistlustel Yokohamas MR-i 4 x 100 m kombineeritud teateujumises ajaga 3.33,48. Ujusid Aaron Peirsol, Brendan Hansen, Michael Phelps ja Jason Lezak.
¤ 2004 annetas ROK Brasiilia maratonijooksjale Vanderlei de Lima kaheksanda sportlasena Pierre de Coubertini medali.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
