Indrek Pertelson tähistas poja sündi Tallinna rahvusvahelise judoturniiri raskekaalu võiduga, absoluudis maadlemisest otsustas aga perekonnale sündmustetihedal ajal loobuda. “Mõtted on omajagu hajevil, keskendumine valmistab raskusi,” põhjendas neljapäeval isaks saanud vägilane absoluutkaalu duelli ärajäämist Martin Padariga. “Poja sünd on minu jaoks ülitähtis sündmus, elu ilusaim hetk.

Järgmisel nädalal algab laager, siis sõidame MKetapile Pariisi. Edasi istub üks võistlus teise kukil. Iga päev, mille koos abikaasa ja lapsega veeta saan, on arvel. Pean kogu senist elurütmi pisut muutma: sörkima spordihalli asemel lähedases metsas, tõmbama võimaluse korral kodus lõuga…”

Pertelson hoiab jõudu tippvõistlusteks

Raskekaalu võitmine (5 osalejat) ei valmistanud uude rolli astunud Pertelsonile peavalu. “Üldiselt oli turniir tasemel, kuid minu kaal jäi lahjaks,” tunnistas rammumees.

Pertelson kulutas vastaste seljatamiseks loetud sekundeid, pisuke võimuvõitlus süttis vaid esikohakohtumises leedulase Rolandas Podarysega. “Kui aus olla, polnud ka see mingi matsh,” andis vägilane hävitava hinnangu. Absoluudis osalemise jättis ta hommiku otsustada.

“Pean hakkama keskenduma MKetappideks,” tõdes Pertelson järgmisel päeval. “Ei tihka öelda, et olen juba vana. Kuid ka 28aastaselt ei tasu aina tulle trügida. Iga kohtumine tähendab pingutust, energiakulu.

Võib-olla huvitanuks pealtvaatajat tõepoolest, kes absoluutkaalus peale jääb. Kuid meetersüsteem tuleb õigesti paika panna. Nii minu kui Padari peaeesmärk on maadelda hästi tiitlivõistlustel ja MKetappidel. Nende tulemuste põhjal otsustatakse, mis mees sa oled.

Võid kodus kõvasti lammutada, aga kui tähtsal jõuproovil murdud, pole siin näidatud võtete pillerkaarist mingit kasu. Pealegi kuulume nüüd Martiniga erinevatesse kaaludesse.”

Padar heastas absoluutkaalu võiduga viiendaks jäämise 100 kg kategoorias (12 osalejat). Temagi kõhkles, kas teisel päeval matile minna.

“Ei tea, äkki saan uuesti tappa?” arutles põhikaalus kaks võitu ja kaks kaotust kogunu.esimesel hetkel. “Arvatavasti ikkagi maadlen. Kes kardab elada, peab asjad pakkima.”

“Õnneks möödusid kõhklused tunniga, õhtul oli juba hammas verel,” tunnistas võitjaks kroonitu eile. “Lõin kaks kärbest ühe hoobiga: alistasin leedulase Marius Paskeviciuse, kes 100 kg sulges mulle tee 3. kohale. Seljatasin ka meie noormaadleja Fjodor Ursaki, kellele Jõuluturniiril üllatuslikult alla jäin.”

Poolraskekaalu 5. koht pakkus Padarile mõtlemisainet. “Puudu jäi eneseusust,” tõdes ta. “Polnud võitluseks sajaprotsendiliselt valmis, kuigi minu tasemel sportlane peaks seda suutma. Laksisin küll kätega nägu, üritasin end vihale ajada. Aga sisimas lootsin, et koduseinte toetusel suudan ära teha—vastased kukuvad, nagu kunagi lapsepõlves, mulle jala peale. Ent too aeg on möödas, praegused konkurendid on võimsad nii taktikaliselt kui füüsiliselt. Kuigi rahvusvahelisel tasandil kuuluvad nad keskpäraste sekka.”

Padar jääb poolraskekaalu pidama

Padar leidis, et sisuliselt oli tegemist Eesti lahtiste meistrivõistlustega. “Raskekaalus olen alati saanud Pertelsoni järel teise koha, vahel isegi võitnud,” ütles ta. “Nüüd järsku viies! Ei tohi pead norgu lasta. Just sellistel turniiridel tunned, et poolraskekaalu tase on ühtlasem, ka keskmikest on väga raske jagu saada.”

Padar on otsustanud sajakiloste meeste mängumaale pidama jääda. “Võin küll turniiridel üksikuid raskekaallasi võita,” leidis ta. “Kuid reeglina on nad minu jaoks liiga võimsad. Olen viimasel ajal tublisti kangisaalis rassinud. Ent eesmärk pole kehakaalu kasvatamine, pigem kvaliteedi parandamine.”

Lisaks Padarile ja Pertelsonile said Eesti judokadest soomlaste, taanlaste, lätlaste, leedulaste ja venelastega konkureerides esikohad Aleksei Budõlin, Katre Tekkel ning Riina Toomis.