Pisut draamat eelvõistlusel toob Kanterile edu medalite jagamisel
Mõni hetk pärast seda, kui Leedu kettaheitelegend Virgilijus Alekna oli Londoni olümpiastaadionil kostnud, et Gerd Kanterit ta „vanade” sekka veel ei loe, muutsid Kanteri hormoonid tema eelvõistluse ootamatuks närvide mänguks. Ajalugu näitab, et finaaliks võis see hoopis hea märk olla.
„Hormoonid möllasid üle, probleemid olid tuttavad minu esimestest tiitlivõistlustest, kus kippusin kiirustama,” kostis nelja aasta tagune olümpiavõitja suurt kergendust tunnistades, kui oli pärast kaht ebaõnnestunud heidet hoidnud ära piinliku põrumise, heites kolmandal katsel võimsate karjatuste saatel ja kogu jõudu mängu pannes päeva parima tulemuse 66.39.
Otsustav kolmas katse
„Loodame, et see oli hea märk. Kui kvalifikatsioon on mul tugev olnud, ei ole tavaliselt lõppvõistlus hästi välja tulnud. Aga kui olen kvalifikatsiooni tragöödia saatel läbinud, on ka medalid kirkamad olnud,” lisas Kanter.
Faktid toetavad Kanteri lootust. 2006. aasta, Göteborgi EM. Kanter saab kvalifikatsioonis finaali viiva tulemuse 66.71 kirja alles kolmandal katsel. „Gerdile on alati meeldinud kõvasti trenni teha,” muigab kõrvalt vanameister Aleksander Tammert. Finaalis võtab Kanter Virgilijus Alekna järel hõbemedali.
2007. aasta, Osaka MM. Pärast kaht alla 60-meetrist heidet seisab Kanter taas silmitsi totaalse altminekuga, kuni viimasel katsel lendab ketas vägeva 67.45-ni. „Varasemast on teada, et kõvemadki mehed on jätnud kõik kolmanda katse otsustada,” muheleb Kanter pääsenuna ja võidab päev hiljem oma esimese tiitlivõistluste kuldmedali.
2008. aasta, Pekingi OM. Kolme katset seekord vaja ei lähe, piisab kahest – pärast esimest alla 60-meetrist kaart sünnib edasiviiv 64.66. „Lubasin ju kahe katsega ühele poole saada,” viskab ta Eesti ajakirjanikele nalja. Ja toob hiljem ajaloolise olümpiakulla.
Olnuks kui hapu kirss tordil
Sarnast huumorit nagu nendel aastatel, aga ka ilmselget potentsiaali ketast kaugele heita õhkus Kanterist eilegi. „Soojendus andis ikkagi häid signaale,” sõnas Kanter, kes mõlemal soojenduskatsel heitis ketta 65 meetri joone lähistele. „Hooaja tippmargi vormis olen kindlasti. Kui tehniliselt õnnestub ja pussnuge taevast ei tule, siis hooaja tippmarki võib kindlasti loota.”
Kanteri hooaja mark on 67.71, millega ta on finaali pääsenute seas paremuselt kaheksas.
Pool tundi enne olümpiastaadioni aluses koridoris Eesti ajakirjanike ette astumist oli Kanteri olukord areenil ning tribüünidel treener Vésteinn Hafsteinssoni, Kanteri abikaasa ja ema-isa, samuti kõikide Eesti spordifännide hingeseis huumorist kaugel. Kaks Eesti kettaheitjat, Tammert ja Märt Israel olid esimeses võistlusgrupis juba pettumuse valmistanud, Kanteri kaks nurjunud katset – esimene 50 meetri kanti ja üle astutud, teine 59.72 – olid aga eestlaste mõtetes defineerimas Londoni olümpiat juba ajaloo kõige mustemaks.
„Üheksa katset Eesti meestel tehtud, kaheksa p****s,” ohkas staadioni alla Kanteri võistlust ekraanilt jälgima jäänud Tammert pärast teist heidet. „Kange on tehnika!”
Täpselt sedasama tõdes ka Kanter ise, kui kolmandal katsel oli oma naha päästnud. „Meenutas selliseid viie-kuue aasta taguseid muresid. Tuttav probleem varasematest tiitlivõistlustest, kus kipun kiirustama ja kangestuma. Seega oli teada, mida pean kolmandal katsel tegema – aeglustama. Muidugi oli seis frustreeriv, midagi kindlat ju polnud. Oleks siis esimesed katsed 62–63 meetritki olnud...”
Tagantjärele tõdes Kanter, et finaalist eemalejäämine tähendanuks katastroofi nii talle isiklikult kui ka eestlaste lootustele.
„Eks kõige suurem mõte oli see, et pere on siin ja palju eestlasi on tulnud vaatama. Kui oleks sealt ikka 59 meetriga suutnud välja vantsida, siis kes seda suppi oleks suutnud süüa?” muheles ta. „See oli muidugi vägev kergendus. Eks tundsin ka eestlaste lootusi, mis mulle pandud. Et viimane võimalus ja kui see oleks juba eos purunenud, olnuks see eriti hapu kirss tordi otsas. Üks asi on nagu Atlantas, kus medalit ei saadud, aga kõrgeid kohti tuli palju. Aga kui juba eelsõidus või kvalifikatsioonis kõrvale jääda, see on ikka põrumine,” nentis Kanter.
Kolm medalit, viis soosikut
Kui otseses mõttes oli hommikupoolik Londoni olümpiastaadioni kohal päikesepaisteline, siis igas muus tähenduses tõi viimane katse Kanteri jaoks päikese pilve tagant välja. Lootust teisipäevaõhtuseks finaaliks lisab teadmine, et kolmanda katse „purakas” oli kaugel-kaugel ideaalsest heitest.
„Kindlasti see tehniliselt hea heide ei olnud. Kaugel sellest, mis näiteks esimesel soojenduskatsel. Pigem oli see jõudemonstratsioon – kehva tehnikaga suhteliselt kaugele.”
Ka konkurentide esituses ei sündinud kvalifikatsioonis midagi sellist, mis peaks kellegi osalejatest panema kukalt kratsima. Kanter jäi juba enne olümpialetulekut öeldu juurde, et medalid peaks jagama viis meest: tema, Alekna, Robert Harting, Piotr Małachowski ja Ehsan Hadadi.
„Harting oli kindel. Britt [Lawrence Okoye] oli hea üllatus kõigile – selle publikuga peaks kaks-kolm meetrit ikka juurde tulema. Esimeses grupis midagi sellist ei olnud, mis muretsema paneks. Suurim favoriit heitis ikka meie grupis,” tõdes Kanter valitsevale maailmameistrile ja maailma hooaja edetabeli liidrile Hartingile viidates.
Kettaheitefinaal algab täna õhtul Eesti aja järgi kell 21.45.Gerd Kanter näitas taas raudseid närve••Kolm korda – 2006. aasta EM-il, 2007. aasta MM-il ning eile Londoni olümpial – oli Gerd Kanter eelvõistlusel olukorras, kus tal kahe katsega paremate sekka asja polnud. Kuid kõigil kolmel korral on ta raskest seisust hiilgavalt välja tulnud. Kolmas ja otsustav katse on olnud ühtlasi eelvõistluste parim.
2005 – Helsingi MM
Kvalifikatsioon: 3. koht 65.76 (teisel katsel)
Lõppvõistlus: 2. koht 68.57 (neljandal katsel)
2006 – Göteborgi EM
Kvalifikatsioon: 1. koht 66.71 (avakatsel)
Lõppvõistlus: 2. koht 68.03 (kolmandal katsel)
2007 – Osaka MM
Kvalifikatsioon: 1. koht 67.45 (kolmandal katsel)
Lõppvõistlus: 1. koht 68.94 (kolmandal katsel)
2008 – Pekingi OM
Kvalifikatsioon: 5. koht 64.66 (teisel katsel)
Lõppvõistlus: 1. koht 68.82 (neljandal katsel)
2009 – Berliini MM
Kvalifikatsioon: 2. koht 66.73 (avakatsel)
Lõppvõistlus: 3. koht 66.88 (neljandal katsel)
2010 – Barcelona EM
Kvalifikatsioon: 2. koht 65.43 (avakatsel)
Lõppvõistlus: 4. koht 66.20 (kuuendal katsel)
2011 – Daegu MM
Kvalifikatsioon: 9. koht 63.50 (teisel katsel)
Lõppvõistlus: 2. koht 66.95 (teisel katsel)
2012 – Helsingi EM
Kvalifikatsioon: 6. koht 64.85 (kolmandal katsel)
Lõppvõistlus: 2. koht 66.53 (viiendal katsel)
2012 – Londoni OM
Kvalifikatsioon: 1. koht 66.39 (kolmandal katsel)Võistluse järelMärt Israel: emotsioonid lõid üle pea kokkuKolmandal katsel heidetud 60.34-ga kvalifikatsioonis 25. kohale jäänud Märt Israel ootas eelmise aasta edu arvesse võttes olümpialt paremat sooritust.
„Eelmise aasta edu tuli võib-olla isegi natuke kahjuks. Suured ootused hakkasid tehnikat pärssima ning see omakorda tekitas ebakindlust,” lausus mullu Daegu MM-il neljanda koha saanud Israel.
Viimase treeninglaagri põhjal ei osanud Israel enda sõnul nii kehva vormi oodata. Ka nädal tagasi tehtud kontrollvõistlus, kus Israel heitis 65.02, tõotas vähemalt finaali jõudmist. „Laagris oli kõik okei. Ega ma ei olegi eriline trenniheitja. Võistlusel tuleb tavaliselt pauer sisse ja heited lähevad pikemaks. Kui trennis teen 59-meetriseid heiteid, siis võistlustel tuleb 65,” rääkis Israel.
Kas mehest sai 80 000 pealtvaataja ees võistlusärevus võitu? „Võib nii öelda küll. Võitjatehnika mudel seisneb enda rahulikuks sundimises. See peab tulema loomulikult. Üle ei saa mõelda. Siin lihtsalt lõid emotsioonid üle pea kokku,” nentis Israel. „Kuni ketta taha viimiseni oli kõik okei, aga sealt edasi tegin lihtsalt mingi heite, ma ei teagi kuidas. Kõik heited olid nii lühikesed, et täiesti müstika.”
Ebaõnnestunud võistlus Israelilt õnneks siiski sporditegemise isu ei röövinud. „Üritan ikka neli aastat veel asja teha nii palju kui saan,” ütles ta.Virgilijus Alekna: Kanterit me veel „vanade” hulka ei loe„Kanter ei ole veel vana, teda me pole veel oma gruppi võtnud. Paari aasta pärast,” muigas Leedu kettaheitelegend Virgilijus Alekna pärast Londoni olümpia eelvõistlust küsimuse peale, kas finaalis on oodata, et keegi vanameistritest – näiteks tema ise või Gerd Kanter – pikima õlekõrre tõmbab.
Kahekordne olümpiavõitja ise sai eelvõistluselt edasi vaevaliselt, teise katse 63.88-ga. Varu jäi seega vähem kui pool meetrit.„Hommikul on mul kogu aeg raske olnud heita. 65 meetrit pole sellisel kellaajal lihtne heita,” kommenteeris leedulane Eesti ajakirjanikele. „Lihtne ei saa finaalis olema. Medaliks on vaja heita 67 meetrit.”
Avakatsega edasipääsu kindlustanud sakslasest soosik Robert Harting tunnistas, et tunneb võidukohustust. „Surve on mu peal väga suur – riigi ees, kodulinna ees, föderatsiooni ees. Aga samas oleks see ka hea tunne, anda neile medal, mida nad ootavad,” ütles Harting, kes sai avakatsel kirja soliidse 66.22. „Kuid ma üritan nendele ootustele mitte mõelda. Olen väga rahul, 66 meetrit on hea tulemus. Loodan, et suudan homme oma agressiooni kõik heitesse panna.”Aleksander Tammert: kes trenni ei tee, sel reservi poleOlümpiamängude kettaheitefinaali ukse taha jäänud Aleksander Tammert tõdes pärast eelvõistlust, et tulemus oli tema tänavust treenitust arvestades loogiline.
„Reaalsus on see, et kes trenni ei tee, sel reservi ei ole,” ütles 60.20 heitnud Tammert, kes on viimasel aastal jaganud end rohkem kui kunagi varem muu töö ja sporditegemise vahel.
„Kui reaalselt oma võimalusi vaatasin, oli selge, et minu edasipääsemiseks oli vaja, et teised alt läheksid. 12 hulka pääsemine oli ilus unistus ja see olnuks tore kordaminek. Tean, et ainult 60 meetrit minus täna ei olnud, nende „kõverike” [tehniliselt kehvade visete] taha kadus mitu meetrit. 62 meetrit olnuks enam-vähem tulemus, aga et 65 meetrit heidaksin, selliseid tingimusi minu jaoks siin täna polnud.”
Tammerti sõnul õnnestusid kerged soojendusheited tal kenasti, ent võistlusolukorras kiirust lisades tehnika lagunes. Viiendal olümpial osalenud Ateena olümpiapronks arvas, et järgmistel olümpiamängudel teda ei näe, kuid kaldus uskuma, et vähemalt järgmisel hooajal võistleb ta edasi. Seda enam, et järgmise aasta MM-i norm on tal juba täidetud. „Kuni noored meil pead ei tõsta, tahaks neid ikka kimbutada ja innustada,” ütles ta.
