Tänavuse aastanumbri sees on Djokovic võitnud lisaks 24 mängu järjest. Kokku seega 26-mänguline võiduseeria, mis sisaldab neli turniirivõitu. Need pole olnud reaturniirid, nende seas on Australian Open ning tippturniirid Indian Wellsis ja Miamis, kus Djokovic nuhtles üleeile finaalis maailma esireketit Rafael Nadali.

„Tõesti, viimase nelja kuu  vältel olen mänginud oma parimat tennist,” tunnistas Djokovic Miamis. Mis ta veel ütles? „Rafa (Nadal) on arvatavasti maailma parim mängija,” hindas Djokovic, kelle hüüdnimi on Nole.

Juba näeb osa asjatundjaist, et Nadalist aasta noorem Djokovic tõuseb peatselt maailma meeste tennise uueks liidriks. „Ta on kuradi hea!” kiidab nädalavahetusel USA parimaks – ATP edetabeli 11. koht – tõusnud Mardy Fish.

Ei vaadata, et omavahelistes kohtumistes on peal veel Nadal 16:9 (liival 9:0 Nadalile, kõvakattel 9:5 Djokovicile, murul 2:0 Nadalile!). Veel eelmise aasta lõpus uuele tenniseaastale pilke visates ennustasid needsamad asjatundjad kahe suure, Nadali ja Roger Federeri kahevõistluse jätkumist.

Nüüd näib, et tennisemaailmas on kolm liidrit. Või endiselt kaks, sest augustis 30-aastaseks saav Federer olla allakäiguteel? Kolme tippmängijat ühendab staaride kohta tavatu tagasihoidlikkus: nad teevad pidevalt üksteisele kummardusi, kiites konkurente taevani. Väikesi muudatusi hoiakutes siiski leidub.

Kui Djokovic lõi jaanuaris Austraalia lahtiste finaalis šotlast Andy Murrayd lihtsalt kolmes setis, kommenteeris ta: „Rafa ja Roger on parimad mängijad, selles pole kahtlustki. Minu  või Murray saavutusi ei saa võrrelda nende omadega.” Mõni kuu hiljem räägib Djokovic ainult Nadali paremusest...

Djokovicil on ühisjooni Kaia Kanepiga. Mõlemad tulid kuni 14-aastaste noorte Euroopa meistriks, mõlemad olid 16-aastaselt maailma noorte esireketid. Sellega sarnasused piirduvad.

Djokovici suunajad saatsid ta juba noorteklassis Saksamaale kunagise Jugoslaavia tippmängija Niki Pilici tenniseakadeemiasse. Poiss sai suhu saksa keele, ta silmaring laienes. Noorteklassi viimastel aastatel mängis Djokovic juba madalama kategooria (Futures- ja Challenger-turniirid) profiturniire, võites kummaski sarjas kolm turniiri.

2005. aastal murdis Djokovic maailma edetabelis esisaja hulka ning palkas järgmisel aastal oma treeneriks slovaki Marian Vajda, kes oli oma paremail päevil jõudnud mängijana ATP edetabeli 118. kohale.

Vajda tegi mängija

Vajda on esile tõstnud oma kasvandiku pühendumist. „Kindlasti edu peamine tagatis. Novak on oma arengu heaks valmis töötama päeval ja ööl. Vist isegi unes!” Vajda enda panus koostöösse on a big hit, mille all võib mõelda nii kõva lööki kui ka läbilöömist maailma tennises. Djokovicist on saanud maailma esimene mees kõvakattega väljakuil.

Djokovici ja Vajda koostöö kestab tänini ja on osutunud erakordselt edukaks. Juba samal 2006. aastal oli Djokovici edetabelikoht 16. 2010. aasta veebruaris tõusis serblane esmakordselt teiseks. Esimeseks võib Djokovic tõusta juba varsti, kuid võib ka mitte. Tema võiduseeria ei kesta samuti igavesti. On hulk mängijaid, kellel on pikemad seeriad – juhtohje hoiab 1977. aastal 46-mängulise kaotusteta seeria teinud argentiinlane Guillermo Vilas, praegu mängivatest tennisistidest võitis Roger Federer 2006.-2007. aastal 41 mängu järjest.

Liiati hakkab maailma tennises aprillis liivaväljakute periood. Esimeseks suuremaks turniiriks on nädala pärast algav Monte Carlo Masters. Djokovic mängib oma kodulinnas: maksude minimeerimiseks asub Djokovici kodu Monacos.

„Väga tähtis, kuidas liivaväljakuil minema hakkab,” seab Djokovic ettevaatlikult sõnu. Nadali materdamisest ta hästikasvatatud mehena ei räägi. Küll tõuseb ärevus Djokovici koduleheküljel ja poolehoidjate leeris.

Tunnetus, liikumine, pühendumus

•• Tennist hakkas Novak Djokovic mängima neljaselt. Ta isa Srdjan harrastas mäesuusatamist, ema Dijana oli koguni suusainstuktor. Ka noor Nole tundis end suuskadel koduselt.

•• Djokovicid pidasid alguses väikest pitsabaari, kuulsuseks saanud poeg aitas kahe aasta eest vanematel avada Belgradis pitsa- ja krepikohvikut  nimega Red Bull, mis ei saa käibe üle kurta. Seesama Novak on kangelaste järele janunevas Serbias heeros, kes sõnades hillitsetud. Tema hurraapatriootilisi termineid ei kasuta, ülekantult „Edasi Belgradi peale!” ei hüüa. Viks poiss.

•• Djokovici esimene treener Jelena Gencic võrdleb Djokovici kõhklematult suurima Balkani mängija Monica Selesiga. Ungari päritolu serblanna võitis 1990. aastal 16-aastasena French Openi ja oli mitu aastat maailma esikreket. 1993. aastal sai ta aga Steffi Grafi poolemeelselt fännilt noahoobi ega suutnud paranenuna enam tippu tõusta.

•• „Samasugune tunnetus, samasugune liikumine, samasugune pühendumus!” õhkab Gencic, kes lisaks Selesile ja Djokovicile on treeninud ka Wimbledoni võitjat Goran Ivanisevici ning olnud ise Jugoslaavia Föderatsiooni karikasarja naiskonna liige.

Arvamus

Jan Jõgis-Laats

uudistejuht, tennisesõber

Minu aktiivse tennisehuvi tekkelugu jääb 1990. aastate esimesse poolde, mil vaieldamatuks lemmikuks kujunes kunagi paha poisi kuulsusega ja ka täiskasvanuna alati meelelahutajaks jäänud Andre Agassi. Kui Andre lõplikult profitennisele kaabut kergitas, siis meestetennis võrduski ainult Rogeri ja Rafaga. Mõlemad ääretult head mängijad, kuid minu silmis vähese karismaga ning aasta-paar vaatasingi isiksuste tõttu enam naiste tennist.

Djokot nägin esmakordselt mängimas 2007. aasta US Openil ja miskit selles juba naljamehena kuulsust kogunud 20-aastases noormehes oli, mis andis lootust – kerkimas on minu isiklik mantlipärija Agassile. Pärast 2008. aasta Austraalia lahtiste võitu on ta tohutult endaga tööd teinud, et juba igavesena tundunud kolmandalt edetabelikohalt lõpuks ometi tõusta.

Praegu mängib Nole ikka paganama hästi. Lisaks – ta näitab emotsioone (demonstreeris ka pühapäeval Miamis esimese seti mõõna ajal) ning et mees viskab veel platsi kõrval hoogsalt kildu ka, siis loodangi, et järgnevad aastad ATP tuuril on võimalikult sagedasti Nole nägu.