Ragnar Klavan: praegune klubi on mulle parim
“Treener küsis, et kas ma saan mängida, sest siis teab ta minuga arvestada ka nädalavahetuse meistriliiga mängus Utrechti vastu,” ütles Klavan eile enne kohtumise algust. Õlavigastuse tõttu seitse nädalat platsilt eemal olnud eestlane tegi meeskonna põhikoosseisuga kaasa viimased neli treeningut ja vorm on liikumas tõusuteed.
See on rõõmustav uudis, sest Eesti rahvuskoondise vasakäär tunneb end pärast ebameeldivusi Norras tulpide maal taas hästi. Ta on praeguses kodulinnas Almelos kuulsus, sest jalgpall on linna tähtsaim spordiala.
Veel nädal tagasi pidi klubi sisereeglite kohaselt ülikonnas ja musta mantliga Klavan Heraclese kodumängu koos eestlastest sõpradega tribüünilt jälgima. Hollandi mõistes väiksele, 8400- kohalisele Polmani staadionile saabunud publik pani noort eestlast tähele.
Möödujad osutasid näpuga, harrastusfotograafid klõpsisid pilte teha. “Peaks ilusad näod ette tegema,” naersid Klavanile külla sõitnud ja tribüünil tema kõrval istunud rahvuskoondislased Enar Jääger ja Mihkel Aksalu.
Klavani arvates on Hollandis mängimine tema senise karjääri suurim võimalus. Kuigi eelmisel hooajal kuulus ta Norra eliitklubi Valerenga ridadesse, polnud selles midagi rõõmustavat.
Pääsemine Norrast
“Ega ma seal väga mängida saanud,” räägib ta. “Kui ikka mängupraktikat pole, ega siis hõisata saa. Norras polnud ma kordagi klubis põhimängija, siin olen.”
Hollandis muutus Klavani jaoks kõik paremuse suunas. Sõlminud klubiga kolmeaastase lepingu, ütles varem tipptasemel Rotterdam Feyenoordis ja Prantsusmaal mängijana leiba teeninud Almelo peatreener Peter Bosz, et näeb eestlast peamise vasakkaitsjana.
Kuigi Klavan suudab mängida ka vasakpoolkaitsjana, peab ta oma põhipositsiooniks siiski kaitset. Väiklast soovi ise väravaid lüüa Klavanil pole. “See ei ole mängus kõige tähtsam,” ütleb ta. Oma viimase tabamuse sai ta kirja seitse kuud tagasi Norra karikavõistlustel Valerenga eest. “Räägi, kuidas sa Hollandis palli äärelt küljevõrku lõid,” itsitab Klavani parim sõber, Flora väravavaht Mihkel Aksalu.
Klavan kiidab Heraclese sisekliimat, mis hoiab meeskonnavaimu kõrgel. Sageli käiakse teineteisel külas või väljas õhtust söömas. Norras nii tavaks ei olnud. Klavani näiliselt idüllilisse ellu lõi mõra novembri lõpus treeningul saadud vigastus, kui tal spagaadiga palli ära lüües parem õlg liigesest välja tuli. Õnneks polnud paranemiseks operatsiooni vaja.
“See on mul esimene selline vigastus ja õlg peab lihtsalt korralikult ära paranema. Arst ütles, et kui hiljem sama õlg uuesti välja tuleb, peab juba opereerima,” ütleb Klavan.
Almelo Heraclesel pole tänavu esimene hooaeg Euroopa ühes tugevamas liigas mängida. 1985. aastal õnnestus klubil samuti aasta Eredivisies mängida, kuid järgmisel hooajal oldi tagasi aste madalamal. Praegu paistab, et
20 aastase vaheaja järel saadud võimalus come back’iks on edukam ja praegu kuulutakse kindlalt meistriliigasse püsimajääjate hulka. Kui algus oli võimas (avavoorus viik PSV Eindhoveniga – toim), siis edaspidi pole nii hästi läinud. “Naljakas, et just alguses meie mäng ei sujunud, kuid lõime oma võimalused ära. Nüüd on mängupilt palju parem, kuid tulemused jälle mitte,” leiab Klavan.
Mängupilt Eredivisies on üldjuhul haarav. Pole nii, et autsaider istub suure Ajaxi Eindhoveni või Feyenoordi vastu kaitses ja loodab vasturünnakule. “Vastupidi, kuigi kõik arvasid, et kukume tagasi esiliigasse, möödus kogu meie hooajaeelne ettevalmistus nii, nagu hakkaksime igas mängus ainult ründama,” räägib Klavan.
70 000 elanikuga Almelo on Hollandi mõistes väike linn. Jalgpall on siin A ja O. Noort eestlast tuntakse kõikjal, kuhu ta jala tõstab. Sellele on kaasa aidanud ajalehtedes ja ajakirjades ilmunud artiklid Klavanist. “Seda, et Ragnarit teatakse, oli igal pool tunda,” ütleb novembris tal kaks nädalat külas veetnud Mihkel Aksalu. “Kuid inimeste tähelepanu on Hollandis positiivne. Eestis kiputakse kuulsusi kuidagi suruma.”
Eesti jalgpallis on Flora süsteemi kasvandik Klavan erandlik nähtus. Ta pääses välismaale kergemini kui palju teised eestlased, jõudes Floras mängida vaid ühe hooaja. Enne seda esindas jalgpallurite hulgas Raki või Rakuna tuntud Klavan kodulinna meeskonda Viljandi Tulevik, kust tema treenerist isa, ekskoondislane Dzintar Klavan poega kuidagi ära lasta ei tahtnud.
Ei pääsenud Viljandist ära
“Ei näinud piisavalt head põhjust, sest Tulevikus oli siis treener Tarmo Rüütli ja tingimused head. Pole mõtet mängija karjääri üle forsseerida, kui arenguks tingimused olemas,” ütleb kümmekond aastat tagasi isegi rahvuskoondises mänginud Dzintar Klavan.
Sama leiab tema poeg: “Kui ma kohe esimese kutse peale oleks Tallinna kihutanud, siis panduks mind kuhugi Valgasse mängima. Lõpuks, kui Arno Pijpers tuli ise rääkima ja lubas, et Floras põhisse saan, ikka läksin.”
Sellega algas Klavani elus n-ö ränduriaeg. Ta käis end paljudes Euroopa klubides näitamas. “No neid klubisid oli ikka päris palju – Feyenoord, Ajax, Eindhoven, Prantsusmaa Lens ja Strasbourg, Hispaania Real Sociedad, minu praegune koduklubi Heracles.”
Siis veel Hollandi esiliigas mänginud Heracles teatas, et on eestlase palkamisest huvitatud, kuid klubi finantsseis ei luba seda. Klavani enda jaoks oli huvitavaim kõige esimene test Hispaania meistrivõistluste värskes hõbedameeskonnas Real Sociedadis. “Suur klubi. Ma ei teadnud üldse, kuidas asja käivad ning mida oodata.”
Klavan treenis ässadega koos kolm päeva, vigastas neljandal peetud kontrollmängus põlve ja veetis kuu aega Hispaania arstide käe all. “Sealne klubisüsteem oli ikka väga võimas,” meenutab ta.
Kuigi klubid teatasid üksteise järel, et ei soovi siiski noort eestlast palgata, väidab Klavan, et see teda ei häirinud. “Ma õppisin nende sõitudega palju uusi asju.”
Ja see, et ta lõpuks Hollandis Almelos maandus, oli arengu mõistes ilmselt Klavanile parim variant. “Esimesest aastast sõltub alati väga palju. Ja siin saan ma palju mängida,” ütleb ta. “Ning tähtis on, et klubil on kõrged ambitsioonid.”
Klavani väitel on ta Hollandis veedetud nelja kuuga arenenud tehniliselt rohkem kui terve hooajaga Norras. “Norra liigas on mängida füüsiliselt väga raske, lüüakse ainult pikka palli ette ja joostakse,” räägib ta. “Siin on positsioonimäng palju tähtsam, hoitakse palli ja otsitakse võimalust.”
Samal arvamusel on isa Dzintar. “Ragnar saab seal kõrgel tasemel treenida ja häid mänge.
Pigem olla veidi nõrgemas klubis ja väljakule pääseda, kui väga tugevas klubis pingil istuda,” räägib ta. “Hollandi mõistes on Heracles väike klubi. Laias plaanis peaks Almelo olema Ragnari karjääris vaheetapp. Hollandis on lihtsam püsida klubide skautide huviorbiidis, sest sealseid mänge jälgitakse rohkem.”
Mängija väitel pole treeningkoormused Hollandis tapvad. Harilikult harjutab esindusmeeskond kord päevas ja treeningul
tegeldakse peamiselt palliga.
“Ainult Norras võis nii olla, et ühe kuu jooksid, teise rassisid jõusaalis ja alles kolmandal said palli proovida,” meenutab Klavan muiates.
Õpib hollandi keelt
Sügisel Almelosse saabunud Ragnar Klavan pandi esmalt koos viie teise uue mängijaga kaheks kuuks elama kesklinnas asuvasse nooblisse Teatri neljatärnihotelli. Hiljem sai Klavan enda kasutusse kesklinnas asuva kolmetoalise korteri ja väikeauto. Autoga on Klavani korterist staadionile trenni viie minuti sõit.
Hollandi eluoluga hakkab kolme- aastase lepinguga eestlane kohanema. Isegi keel hakkab tasapisi
suhu tulema. Selleks saab ta klubi palgatud eraõpetajalt keeletunde. “Treener proovib minuga ka vaikselt hollandi keeles rääkida. Kui ma aru ei saa, seletab inglise keeles üle.”
Eesti koondisse tuleb Klavan enda väitel mängima alati meelsasti. Kuigi ta sealsetel treeningutel kõige nooremana vanemate kotte ja veepudeleid vedama peab. “Mis teha, komme on selline,” ütleb Klavan. Almelos on selles osas muud traditsioonid. “Treener nimetab iga nädal kaks mängijat, kes siis trennides asju tassivad ja markerid kokku korjavad.”
Parim sõber saarlasest väravavaht
Viljandist pärit Ragnar Klavani parim sõber on FC Flora saarlasest väravavaht Mihkel Aksalu.
“Parim sõber kindlasti, teeme sisuliselt kõike koos,” ütleb Klavan Almelo neljatärnise Teatri hotelli fuajees Coca-Colat juues. Tema vastas istuv Aksalu ehk Miki muigab sõbra jutu peale: “Vaata, et sellest väljendist “parimad sõbrad” valesti aru ei saada!”
Kuidas nii erineva kandi mehed Tallinnas suurimateks sõpradeks said? “Eks see arenes kuidagi nii välja, et kui Ragnar Tallinna tuli, olin mina juba aasta aega ees olnud ja näitasin talle linna,” räägib Aksalu.
Klavani väitel jäid nad Aksaluga koos tihti pärast ametliku treeninguaja lõppu väljakule palli edasi taguma. Õige pea kolisid andekad mängumehed ühiselamust ühte korterisse, kust Klavan edasi Norrasse läks.
