Kuu aega tagasi 65. sünnipäeva tähistanud Tölbile kuulub seniajani tema lemmikdistantsi 800 m jooksu Eesti meistrivõistluste rekord. Tölp on ainus Eesti kergejõustiklane, kelle valduses on koos teatejooksudega olnud ühtaegu kümme kehtivat Eesti rekordit.

Omaaegne N Liidu meister rõhutab, et jooksmine on kergejõustiku alus, aga jooksu olukord on Eestis nutune.

Maailma tipus

Tölp on sündinud ja kasvanud Tallinnas, kus ta alustas Teise maailmasõja järel ka haridusteed. Pärast keskkooli lõpetamist suunasid piimandustöötajatest vanemad Reinu õppima Õisu piimandustehnikumi, kus ta tegeles ka aktiivselt spordiga.

“Meie võimlemisõpetaja Peeter Lapp harrastas kiirkäimist. Olin tollal 181 cm pikkune, kuid kaalusin vaid 60 kilo. Suusatasime, ujusime, jooksime, lasksime, vehklesime, tegelesime väga erinevate aladega, isegi maadluse ja poksiga,” meenutab Tölp, kelle treener Olav Karikosk meelitas 16-aastaselt kergejõustikutreeningule.

“Olid Kari ja äsja manalateed läinud T‰ika (Aleksander T‰ikini) poisid, kes jagasid omavahel maid eri spordialadel. Kes on jooksnud võimete piiril hapnikuvõlas, teavad, kuidas adrenaliin voolab kehas. See on magus pingutus, mis on nagu doping.”

1962. aastal võitis Tölp tol aastal ainsa Eesti kergejõustiklasena N Liidu meistrivõistlustelt medali, pronksi 800 m jooksus. “Keegi ei oodanud minu edu,” ütles Tölp, kes sai saavutusest indu sihtide seadmiseks. “Mind ei võetud siiski Euroopa meistrivõistlustele. Öeldi: olen liiga noor. Kuus aastat hiljem Mexico olümpiamängude eel teatati jällegi, et ma pole enam nii noor, et olümpiale sõita.”

Tölp kinnitab, et ta oli 26-aastaselt, 1968. aastal elu tippvormis. Selle tõestuseks võitis ta N Liidu meistrivõistlused. “Arstlik komisjon oli minu olümpiale saatmise poolt, koondise treenerite nõukogu aga vastu,” lausus ta. “Kõik minu kehalised näitajad oli mäestikus võistlemiseks ideaalsed. Ujusin vee all pikki otsi hapnikuvõlas. Pärast pingutust tundsin suus toore kartuli maitset.”

1964. aasta Tokyo olümpiale Tölp siiski jõudis, kuid sealne jooks läks aia taha. Ta võitis juuni lõpus vendade Znamenskite mälestusvõistlused, mille järel öeldi, et ta on kindel olümpiale sõitja.

“Ma ei suutnud spordijuhte uskuda ning harjutasin edasi, kuigi koormused tulnuks korraks alla lasta. Olümpia ajal oli vorm suhteliselt hea, aga vajalikku hüpet ei tulnud,” lausus Tölp.

Ikka lõbusportlane

Tölp lõpetas tippspordi 1971. aastal, kui võitis Eesti meistrivõistlustelt 1500 meetri jooksus kuldmedali. Ehkki mõned eredamad tähed on hiljemgi kerkinud, pole tekkinud nii ühtlaselt tugevat taset nagu 1960. aastatel. Tölbi sõnul jätavad soovida võistluste süsteem ja treeningute läbiviimine.

“800 m jooksus mööduvad esimesed 600 meetrit enamasti peitust mängides,” rääkis ta. “Sageli otsustab õige taktika. Teadmised ja tunnetus lisanduvad võisteldes, aga jõuproove on liialt vähe.”

Tölbi meelest tuleks Eesti meistrivõistlustel 800 m jooksus läbi viia nii eeljooks, poolfinaal kui ka finaal. Samuti tuleks joosta eri distantse 400 kuni 1500 meetrini. “Kui mõelda pearahasüsteemile, peaks jooksjaid olema murdu,” lausus ta.

Tölp harjutas palju eri maastikel. Kevadeti, kui treeningud muutusid pingelisemaks ja kiiremaks, jooksis Russalka juurest üles Lasnamäe servale lauluväljaku värava juurde, lõigu pikkus oli täpselt 800 meetrit. Kiirusliku vastupidavuse arendamiseks läbis ta paariminutise pausiga 3 x 400 m, saades aegu 49,5, 49,6 ja 49,7.

“Keskmaajooksjal on treenides kõige olulisem säilitada liigutuste lõtvus ja vaba jooksutehnika on õige harjutamise alus,” ütles ta.

“Oluline on viia keha edasi võimalikult kiiresti ja ökonoomselt – hapnikuvõlg on tavaline.”

Aastaid spordijuhina ning eri firmade käivitajana töötanud Tölp veedab pensionipõlve, ehkki kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe meelitab teda poliitikasse.

Ühtlasi jätkab Tölp sporditegemist. “Sõidan jalgrattaga ja mängin jäähokit. Seltskond on suurepärane, leidub nii noori kui ka vanu, aga see ei sega koostegemise rõõmu. Keegi kirjanik nimetas omal ajal minusuguseid lõbusportlasteks.”

Eluloolist

Rein Tölp

Sündinud 11. oktoobril 1941

Haridus:

•• Tallinna 2. keskkool,

•• Õisu piimandustehnikum,

•• Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikum,

•• Tallinna pedagoogiline instituut (kehakultuur).

Ametikäik:

•• Tallinna Lenini rajooni spordikooli direktor,

•• Tallinna linna spordikomitee esimees,

•• Tallinna linnahalli direktori asetäitja,

•• Salme kultuuripalee direktor,

•• Pirita velodroomi direktor,

•• paberihulgimüügikontserni Amerpap asepresident,

•• mitmete firmade käivitaja ja saneerija.

•• Praegu pensionil.

Saavutused

800 m jooksus: OM-il 1964 Tokyos poolfinaalis, N Liidu meister 1968, hõbe 1963, pronks 1962 ja 1965.

Kõigi aegade edetabeli kolmas Urmet Uusoru ja Raivo Mägi järel ajaga 1.47,7 (joostud söerajal).

Autasud: Soome Vabariigi Valge Lõvi I järgu Rüütliristi kavaler