Olen kuulnud, et näe, üks kuju ujus Kanepile külje alla ja mängib nüüd treenerit. Sõidab mööda maailma, aga ise on turist. Mind ennast jätavad seda sorti jutud külmaks. Olenemata, kas ma ujusin, sukeldusin või libisesin Kaia külje alla, on ta  lõpetanud oma karjääri kõige edukama hooaja! Turist või mitte, kuid arvan, et oleme teinud täitsa korralikku tööd.

•• Sinu stardipositsioon oli kehvemast kehvem. Eelmine hooaeg, eriti aasta teine pool oli Kanepile ülimalt ebaedukas. Sügava mõõnaga kaasnes selle aasta alguses suurtoetajate loobumine,  mis ohustas kogu karjääri. Kas sa ei kartnud, et kõrbed kiiresti?

Analüüsisin, mida võin Kaiale pakkuda ja kas sellest on küllalt uue arengutõuke andmiseks. Tundsin Kaiat varasemast ajast, olin ta mängijateed suht hoolega jälginud. Aga andsin endale aru, et tegemist on riskantse sammuga. Tippsport ei anna ühelgi juhul mingisuguseid garantiisid. Ei mängijale ega treenerile.

•• Kas hüppad tundmatus kohas vette? Sõna otseses mõttes?

Ei hüppa. Olen selleks liiga ettevaatlik.

•• Ent Kaia treeneriks hakates hüppasid. Sind võidakse ju igal hetkel pikalt saata?

Ei hüpanud, kuna arvestasin asjaoludega. Miks pagana päralt ei nähta võimalust, et ka mina võin õpilase pikalt saata?

•• Enesekindlusest sul puudu ei tule. Mis sa arvad, kas su eakaaslased oleksid võimalusest kinni hakanud ja Kanepi treeneriks hakanud?

Kindlasti. Ja seejuures pikemalt kaalutlemata.

•• Aga tõele au andes, sul on vähe välja panna. Kuigi Kanepi ise ütleb, et kõik teeb tasa su piiritu tennisearmastus.

Noh, koolipõlves tegelesin paljude spordialadega. Jalgpalli, korvpalli, käsipalli ja purjetamisega, ära said proovitud ka poks ja maadlus. Tippsportlast minust ei saanud. Parima tulemuse tegin petangis, kus tulin Eesti meistriks. Tennisereketi võtsin kätte alles 19-aastaselt. Igapäevast sparringupartnerit minust Kaiale pole, mängueelsest soojendusest minu enda mängu-klass kõrgemale ei ulatu. Aga ma pole Kaiale treeningupartner, olen treener.  Võin lohutada ennast sellega, et ka paljude teiste tippmängijate treenerid pole tennisetaustaga. Näiteks esireketiks tõusnud Caroline Wozniacki treenerist isa on hiljutine profijalgpallur. Tipptennisistidest valivad treenerikutse vähesed. Järjest sagedamini kohtab treenerite seas neid, kes oleksid nagu „kõrvalt” tulnud.

•• 25-aastasel Kanepil, kes tiirleb profiturniiridel juba 16. eluaastast saadik, on märksa rohkem kogemusi. Kuidas te omavahel suhtlete? Kui sageli oled Kaialt kuulnud: „Ära aja jama, Silver!”

Ega väga pole kuulnud... Saame omavahel minu arvates hästi läbi. Ta on valinud minuga suheldes võib-olla vaistlikult õige joone: ta respekteerib minu seletusi ega kasuta kahtlevat tooni. Muidugi taipan, et edulainel oleva mängija suhtumine treenerisse võib olla üks asi, mõõnas oleval tennisenaisel teine.

•• Ja kuidas sa oma praegust seisu(ndit) hindad?

Rahulikult. Koostöö sujub, mingeid probleeme ei ole. Ma pole vist suur ülepabistaja tüüp. Esimene suure slämmi turniir koos Kaiaga oli French Open. See oli emotsionaalne, kuid kartusest värisema ka ei pannud. Lõime soojaks Suzanne Lengleni nime kandval väljakul, pärast meid tuli sinna Justine Henin. Tervikuna oli aasta kogemusterohke, mis andis kindlust.

•• Nii et oled või sees?

Ei kuidagipidi, ükskõik, mis see ka tähendaks. Treeneritöö on raske töö, töötad sa siis noortega või juba väljakujunenud mängijaga. Selles töös on omajagu rutiini, aga õnneks ka palju loovust.

•• Missugune on Kaia seis?

Okei, kui jätta kõrvale õnnetu vigastus. Hea, et see aitas pikendada pausi kahe hooaja vahel: paljud mängijad ravivad sel ajal end. Organism sai vajalikku puhkust, kuigi hingele ei meeldi ükski vigastus. Kaia käelt võeti neil päevil kips, ta saab hakata jälle väljakul töötama. Detsembri keskel sõidame Taisse, kus Kaia ongi viimastel aegadel viimase lihvi saanud. Kindlasti on Kaia mentaalselt hoopis teise tonaalsusega, kui see oli mullu, ebaõnneperioodil.

•• Kevadel vaatasid su kolleegid sind kui tundmatut kuju. Kas oled nüüd teiste maade treeneritega sõlminud lähemaid suhteid?

Mõne kolleegiga ehk küll. Näiteks Jelena Jankovici endise ja Flavia Pennetta praeguse treeneriga, väga hästi sain läbi Jelena Dementjeva emaga, ent see daam kaob ilmselt turniiridelt, sest tütar loobus esikümne mängijana tipptennisest. Olen kõnelnud ka papa Wozniackiga. Ühte muudatust olen märganud. Minust ei minda enam mööda nagu postist, vaid jälgitakse, mis edasi saama hakkab ja mis mees ma selline olen.

•• Kas treener teeb õpilase või õpilane treeneri?

Keskpärane treener võib teha andekast noorest meistri, kuid võib ta ka ära rikkuda. Kehvast mängijast ei tee ka tipptreener suurt meistrit. Nii et see on kahe otsaga asi. Võib öelda, et mõlemad kujundavad teineteist. Kaia puhul lisaksin, et ta on juba väljakujunenud ja kogenud mängija, kellega saab teha nn kullassepa tööd. Tegelda detailidega.

•• Võtsid sõnad suust. Tahtsin just küsida, kui suurel määral Kaia mäng on veel arendatav. Tema vanuses võib mäng muutuda küpsemaks, ent samas hakkab midagi vist ära kukkuma. Näiteks kiiruslikud võimed?

Kaia mängus pole suured muudatused üldse vajalikud. Pole hästi mõeldav, et parandada näiteks kahte omadust kumbagi kümne protsendi ulatuses. Aga kümmet omadust ühe protsendi võrra on täiesti võimalik paremaks teha. Vaata, mis see kokku annab! Kindlasti muutub Kaia mäng küpsemaks. Ta näeb platsi ja loeb vastase mängu järjest paremini. Nokitseme vaikselt ka tehnika kallal ega unusta mentaalselt poolt. Tuleb hoolitseda sellegi eest, et mingi omadus ei läheks tagasi. Lisan, et edetabeli esikümnes on seitse mängijat Kaiast vanemad!

•• Kas Kaia on oma tüübilt tipp-spordiks sobiv?

Ta on sellele küsimusele juba vastuse andnud. Kaia vaim on tugev, mis küll ei tähenda, et siin varu poleks. Ta tunnetab mängu, olusid ja vastaste võimalusi. Tõestuseks kas või asjaolu, et Kaia pääses murul Wimbledoni veerandfinaali: varem talle muru ei istunud. Kaia on mängu analüüsis tasemel, kuid naised jäävad naisteks ja naiste tennis ettearvamatuks (naerab). Kogu tippsport on prognoosimatu. Nagu eespool ütlesin, ta ei paku garantiisid.

•• Järelikult tuleks Kaia-teema lõpetuseks soovida talle edu?

See sobib!

•• Pisut ka Silver Karjusest. Sa hoiad selgelt madalat profiili, ei trügi mikrofoni ette, väldid kokkupuuteid lehemeestega. Miks?

Eelistan vaikselt nokitseda ega soovi olla kistud tõmblustesse, mida meedia tippspordist otsib.

•• Mida on pool aastat WTA Touril sulle andnud? Väga vähesed – täpsemalt liiga vähesed - Eesti treenerid on sellega kokku puutunud. Viimasel ajal Andrei Luzgin, nüüd sina, ka Rene Busch... Ja Peeter Lamp, kes on Jürgen Zopiga käinud siiski mitte ATP turniiridel.

Alustan teisest küsimusest. On küll vähe ja sellest on kahju. Samas, kuidas nad sinna sattuma peaksidki? Ikka oma õpilaste kaudu, sest nii kõrget turuväärtust Eesti treenereil pole, et staarid neid palkaks. Näiteks mina ei võinud vähem kui aasta tagasi unistadagi, et tuurile sattuda võiksin. Tunnistan päris siiralt, et mul vedas ropult, kui mul tekkis selline võimalus! Mis esimesse küsimusse puutub, siis hakkan juba jagama, kes on kes ja mis on mis.

•• Mida pead oma tugevaimaks küljeks?

Võib olla mitmekülgsust.

•• Föderatsiooni karikasarja Maailmaliiga matš ei too meil kokku rohkem kui kuni 1500 inimest. Miks ometi?

Arvan ka, et tennis võiks ja peaks olema populaarsem. Keskmisel Eesti spordisõbral pole õiget ettekujutust, kui konkurentsitihe ja populaarne on see mäng maailmas. Ei anta endale aru, et Kaia veerandfinaali jõudmine tippturniiril on kõva saavutus. Väga kõva. Keda Eesti naissportlastest täna veel maailmas nii palju tuntakse?

Näiteks Suurbritannias on üle kuuekümne miljoni  inimese, neil on erinevalt meist kõrge tennisekultuur ja suured traditsioonid, palju mängijaid, treenereid  ja väljakuid. Neil on Wimbledon! Aga paraku on inglaste kõrgeima edetabelinumbriga naine Ukraina sünnipäraga Elena Baltacha, WTA 55. mängija. Aga on kahjuks tõsi, et ka Kaia ei too hetkel massiliselt huvilisi kokku.

Teine näide. Olin veel hiljuti noortetreener Urmas Sõõrumaa tenniseakadeemias. Tunamullu kohtusin 1200 lasteaia- ja koolilapsega. Arva ära, kui palju tenniselapsi lisandus. Viis...

•• Kuhu läheb maailma naiste tennis? Kas õdede Williamsite toodud atleetlik suund jätkub?

Trend näib olevat unisversaalsuse suunas, kuigi mängulaadilt valitseb tagajoonemäng. Tänased tipud – Williamsid endiselt nende seas – löövad palli uskumatult kõvasti. Paljud neist, näiteks Francesca Schiavone, Wozniacki, Pennetta, Vera Zvonarjova on ka uskumatult kiired.

•• Mis sind häirib?

Näha on vähest fanatismi, meie tennise keskkond pole eriti professionaalne. Mängijad ei viitsi vaeva näha. Viis meetrit kaugust hüppav inimene ei tunnista, et on nõrgem kui kaheksameetrimees... Eestis häirib meeletu eneseupitamine, pinnapealsus ja suured sõnad, kuid kahjuks maksab spordis ainult tulemus.

•• Missugune on Kaia edetabelikoht järgmise aasta lõpus?

Ta asub just seal, kus asub. Elame ja näeme.

•• Upitame sind ka. Kas võiksid olla arvestatav kandidaat aasta treeneri nimetusele?

Ei ole õige inimene sellele küsimusele vastama. Las spetsialistid ja niisama kiibitsejad vastavad.

Eluloolist

Silver Karjus

Kaia Kanepi treener

•• Sündinud 23. juunil 1975

•• Varem töötas Urmas Sõõrumaa tenniseakadeemias noortetreenerina

•• Noorpõlves tegelnud jalgpalli, korvpalli, käsipalli, purjetamise, poksi ja maadlusega, kuid mitte tennisega.

•• 1992. aastal paarismängus Eesti meister petangis.

•• 7-aastase tütre isa