Sirgeselgsust kroonis võit
Eile saavutas Eesti vaidluses suure maailmaorganisatsiooniga ajaloolise võidu. Rahvusvaheline Jalgpalliföderatsioon FIFA otsustas, et 9. oktoobril ära jäänud Eesti - Shotimaa matsh tuleb ikkagi pidamisele ning meie meeskonna tabelisseisu ei rikuta loobumiskaotusega 0:3.
Mõne Eesti ajalehe oktoobrikuistest seisukohavõttudes kutsuti kapitulatsioonile: FIFAga polevat mõtet vägikaigast vedada, Eesti mitteilmumine mängule näidanud Euroopasse pürgivat pisiriiki taas halvas valguses. Seda nii otseses kui kaudses mõttes, sest valgusest ju kogu probleem alguse sai - shotlased polnud rahul Kadrioru staadioni prozhektorite kiirtevihu langemisnurgaga.
Täna teame, et Eesti Jalgpalli Liidu tegelasi polnud alust süüdistada, nad ei kompromiteerinud FIFA-le vastu hakates kodumaad. Vastupidi, pärast eilset otsust satub Eesti uuesti ajalehtede pealkirjadesse, sest jalgpalliga seotud sündmustest ei minda vaikides mööda üheski Euroopa riigis. Nüüd paistame juba paremas valguses.
Kas mõistavad kodused manitsejad vähemalt nüüd, et selget ülekohut tunnetades tuleb selg sirgeks lüüa ja valjuhäälselt õigust nõuda? Iseasi, et peenemat diplomaatiat rakendades võinuks tüli hoopiski ära hoida.
Mõneti võis FIFA lahendust isegi üllatavaks lugeda. Paar nädalat tagasi küsitles ajaleht The European Eesti - Shotimaa mängu luksemburglasest komissari Jean-Marie Gantenbeini, kes lõi endale uhkelt vastu rinda: tema ei teinud mingit viga, eestlased peavad saama teenitud karistuse.
Eestlaste karistamine tähendanuks, et juhtunu süüdlaseks oleks loetud EJL. õigeksmõistev otsus peaks aga tähendama, et FIFA tunnistas oma esialgset viga. See ongi üllatus. Tõsi, maailmaorganisatsioon suutis praegust otsust kavalalt sõnastada, enesesüüdistust vältida. Ning pole võimatu, et FIFA distsiplinaarkomisjon Eestile ka mingi karistuse määrab - kuigi see saab olema pigem eneseõigustuse jätk.
Eesti jalgpalli eilset võitu ei saa nimetada rahvusvahelise organisatsiooni seljatamiseks. Juhtunust ei tohi teha üldistust, nagu hakkaksid suured edaspidi tunnustama väikeste õigusi. Oleks vale järeldada, et nüüd võib peaga vastu seina joosta.
Küll aga said väikeriigid juhtunust julgust oma õigusi edaspidi söakamalt kaitsta. Tuleb lihtsalt omada vaistu tunnetamaks, millal võib ja millal ei või "hambaid näidata". Seekord pidi kainelt mõtlevale inimesele kohe selgeks saama, et häbiväärse loo tekitas FIFA läbimõtlematu otsus. Tuua mäng viimasel hetkel neli tundi varasemale ajale oli iseenesest pretsedenditu.
