See, et Joel Lindpere üleeile oma koduklubi FC Flora ridadest 6. septembril kohtunike suunas lendu lastud solvangulaviini ja eelnenud varasemate suupruukimiste tõttu meeskonnast taanduma sunniti, tuli tema klubikaaslastele üllatusena.

Kauaaegne floralane Enver Jääger ei taha Lindpere tegu õigustada, kuid möönab, et mingil hetkel tuleb piir ette. “Kui tähtsates mängudes võetakse järjest vastu valesid otsuseid, siis…Joelil kasvasid emotsioonid üle pea,” tõdes ta.

“Minu kui kohtunikebrigaadi liikme juuresolekul väljendas Lindpere ennast väga ebatsensuurselt kohtunike suunas, mistõttu palusin tal rahuneda,” selgitas Lindpere sõimu ohvriks langenud õigusemõistja Jaan Roos. “Olin inimene, kes teda korrale kutsus, ja usun, et siin polnud midagi isiklikku,”

Kas viga on vaid mängijates? Enver Jääger on sel hooajal teeninud üheksa kollast kaarti. “Mitmes situatsioonis oleks võinud kaardi andmata jätta,” leidis ründaja. “Aga Eesti meistriliigas ei lubata üldse emotsionaalselt mängida!”

Endale teadaolevalt ei ole Jääger kohtunikele midagi halvasti öelnud ega neid solvanud. “Kui vaatame välisliigasid, siis mängijad sõimavad kohtunikke ja pääsevad karistuseta. Meil pole mõnikord aga isegi kätelaiutamine lubatud.”

Eesti üks hinnatumaid kohtunikke Sten Kaldma ütleb, et sõimulaviiniga kostitatud kohtunikud pole meistriliiga üldine trend, vaid pigem on tegemist üksikute juhtumitega.

“Loomulikult võib mängusituatsioonis haiget saades keegi öelda midagi, mida ei tohiks – jalgpall on emotsionaalne mäng,” selgitas ta. “Aga kui roppus või ebatsensuurne väljend on suunatud konkreetse isiku suunas, siis on see karistatav.”

Kaldma sõnul on paljukirutud Eesti vutikohtunike tase võrdne liiga tasemega ning kohtunikud arenevad vaid koos liigaga.

Parem kui enne

Kaldmal endal on selja taga paari nädala tagune raske Tartu Tammeka – TVMK mäng, kus tartlaste mängija Timo Teniste teenis kaks kollast kaarti ja eemaldati. Teise väidetavalt selle eest, et palus kohtunikul karistuslöögi ajal müüri liigutada.

Viimane tõlgendas seda aja viitmisena ning suutis ärritada muidu tasakaalukat Tammeka peatreenerit Sergei Ratnikovi.

“Muidu vilistavad nad normaalselt – võrreldes Nõukogude ajaga, kui kolmandik kohtunikest oli enne mänge ära ostetud,” analüüsis Ratnikov. “Vahel vilistatakse ebaühtlaselt, aga kõik me oleme inimesed ja eksime. Samas saavad meeskonnad eksimuste eest karistada, aga kas halvasti vilistanud kohtunikud ka, seda ei ütle meile keegi.”

Tegelikult saavad ka kohtunikud karistada – näiteks puudulikule vilepartiile võib järgneda mõnemänguline vilistamiskeeld või madalama kategooriaga kohtumistele saatmine.

“Nimetatud Teniste-juhtum on selline, kus tribüünil olevad inimesed ja ajakirjanikud ei saanud võib-olla päris täpselt aru kohtunikutöö spetsiifikast,” arvas Kaldma.