Valgustajast teenriks

Ajakirjanduse roll on aja jooksul tublisti muutunud. Üks tegur on mõistagi turumajanduse toimimisloogika, kus nõudlus määrab suuresti pakkumise. Eesti ajakirjanduse isa Johann Voldemar Jannseni aegne valgustaja-õpetaja roll on vähemalt online-meedias jäädavalt kadunud. Taandutud on pigem kammerteenriks: lahkelt kantakse ette palasid, mida lugeja eelistab. Seega peegeldavad vöökohast allapoole suunatud „spordiuudised” suuresti lugejate maitset.

Ma ei taha minna isiklikuks ega lahka pikemalt olukorda eri spordiportaalides. See tekitaks pelgalt paksu verd ja juhiks tähelepanu probleemilt kõrvale. Fakt on, et nii Õhtulehe, Postimehe kui ka Delfi spordiküljed pole patust puhtad, ainsana on valinud teise tee ­ERR-i veeb. Tean, et spordisõprade hulgas on väga suur grupp, keda spordirubriiki pandud poolerootilised galeriid ja videod tõsiselt häirivad. Siin on mõttekoht. Paraku eelistab valdav enamik meediainimesi, eriti juhtimistasemel, tundlikust teemast sujuvalt üle libiseda. Ka meil, spordiajakirjanikel, jääb klannina vajaka enesekriitikavõimet ja soovi olukorda muuta.
Millisel puhul on vutimehi magatanud alaealine prostituut sporditegelane?

Oluline oleks selgeks vaielda, kuhu tõmmata piir. Olen päri, kui keegi ütleb, et sport ongi olemuselt seksikas ja treenitud atleete on ilus vaadata. Aga üksikute meelelis-­humoorikate uudiste sündimisest on saanud süstemaatiline tootmine, mis kokkuvõttes ei toimi sugugi Eesti spordi hüvanguks. „Alastiuudistega” konkureerima sunnitud spordiuudised võivad jääda varju – aeg on piiratud ressurss, nii lugeja kui ka tegija oma.

Kuhu tõmmata piir?

Minu arvates võiksime pehmete uudiste puhul lähtuda kahest kriteeriumist. 1. Kas peategelasel on spordiga reaalne suhe? 2. Kas loo autor soovib sinna oma nime alla panna?

Ma ei näe vähimatki probleemi, kui keegi kirjutab vallatu uudise Eesti sportlastest. Sport polegi tõsine valdkond. Kelmikas pildigalerii Eesti vehklemis-, laskesuusatamis-, kergejõustiku- või ujumis­piigadest (või meestest)? Miks mitte! Eesti palli­mänguklubide tantsutüdrukute kalender? Kui asjaosalised on nõus, andkem tuld! Küll aga võiks mõelda, millisel puhul on jalgpallur Cristiano Ronaldo modellist ekspruut, vormeliboss Bernie Ecclestone’i tütar või Prantsuse vutimehi magatanud alaealine prostituut sporditegelane ja millisel mitte. Ja kas bikiini­vormi demonstreerimine on uus olümpiale pürgiv spordiala või midagi muud. Igal asjal olgu oma aeg ja koht.
Kui sa ei söanda uudise juurde oma nime kirjutada, siis las see jääb parem sündimata.

Autori nime puhul on asi veelgi konkreetsem. Tihti kasutatakse selliste uudiste puhul märget „sporditoimetus”, Postimehes on koguni käibel üldkasutatav pseudonüüm Risto Mehine. Oleksin siinkohal resoluutne: kui sa ei söanda uudise juurde oma nime kirjutada, siis las see jääb parem sündimata. Ajakirjanik peaks leidma kuldse kesktee lugejahuvi teenimise ja suunamise vahel. Tema teeb lõpuks ju konkreetseid valikuid ja väljaande majandusmudeli loogikast hoolimata peaks endalt küsima: kas see materjal on uudisväärtuslik ja lugejale oluline?

Sinu hääl maksab

Rahva hulgas levib müüt, et ajakirjanike palk sõltuvat klikkide arvust. Nõnda see ei ole. Kuid lugejate hulk on veebilehtedele oluline, sest suuresti selle alusel toimib reklaamiturg – sisuliselt ainus koht, kus raha teenitakse. Seega on üldpildi kujunemises oluline roll reklaami­ostjal. Äkki tasuks statistikanäitajate kõrval senisest rohkem vaadata ka sisu? Sedasi muutuks praegune kohati üsna arutu võidujooks loodetavasti teisejärguliseks ja panustataks rohkem kvaliteeti.
Spordiajakirjanikel tuleks siseringis vestelda ja mingites põhimõtetes kokku leppida.

Olukorda muuta saavad tegelikult kõik. Kindlasti võiksid meediaettevõtete juhid ja omanikud võtta hetke mõtisklemaks, kas vastu vaatav pilt täidab rinna uhkusega. Samuti tuleks spordiajakirjanikel siseringis vestelda ja mingites põhimõtetes aumeeste kombel kokku leppida. Kaasa saavad rääkida muidugi ka lugejad. Pole nõudlust, pole pakkumist. Miks peaks kehavormide proportsioone nii innustunult analüüsima just spordikülgedel? Internet on suur ja lai. Teie hääl on klikk ja see loeb.

Aga kas me tahame muutust?