Sportlane ei saa lõputult ajateenistusest viilida
Sportlaste ajateenistus on keeruline teema. Ühelt poolt on raske ette kujutada, et täies elujõus terved ja tugevad mehed peaksid sõjaväest vabastuse saama üksnes sellepärast, et nende töö on juhtumisi sporti teha, sellal kui nende kontorirottidest eakaaslased püssi alla võetakse. Teisalt on raske ette kujutada seda, et mõni välismaal mängiv tippjalgpallur või olümpiamängudeks valmistuv kergejõustiklane teeks äkitselt oma paljulubavasse sportlaskarjääri pika pausi ja tõmbaks selga laigulise vormi.
Just sellepärast on tippsportlaste jaoks välja mõeldud vahepealne variant – teatud aja saavad nad mõjuvatel põhjustel teenistust edasi lükata. Kui nende tase seda lubab, võivad nad aega teenima asuda spordirühma, mis tähendab, et nende igapäevane teenistus piirneb kümne nädalaga.
Kaitseväe tugiteenistuste jaoskonna sporditeenistuse ülem major Heino Märks märgib, et spordirühma saada pole niisama lihtne – sportlane taotleb seda kõigepealt oma alaliidult, kes pöördub omakorda EOK poole. EOK paneb kõik spordirühma soovijad pingeritta. Need, kes rühma mahuvad, saavad sinna. Teised peavad läbima tavalise ajateenistuse.
Ei viilinud
Üks värskemaid ajateenijaid Eesti sportlaste seas on sulgpallur Raul Must, kes alles hiljuti kasarmu ukse enda järel kinni tõmbas. Tegelikult tema ajateenistus veel kestab, kuid pärast sõduri baaskursuse läbimist ei pea ta enam iga päev kasarmus viibima ja saab tegeleda oma põhitööga – treeningute ja sulgpalli mängimisega. Major Märksi sõnul kestabki sportlase ajateenistus ikka kaheksa kuud nagu teistelgi noormeestel, lihtsalt pärast baasväljaõpet võivad nad tegeleda spordiga ja käivad väeosas vaid teatud harjutusi sooritamas.
25-aastast Musta kutsuti esimest korda ajateenijate sekka juba mitu aastat tagasi, kuid erinevatel põhjustel sai ta mitu korda ajapikendust. „Vahepeal oli mul põlvevigastus, siis seljahädad. Tagatipuks viibisin mitu aastat välismaal. Lõpuks oli siiski käes see aeg, kui pidin kindlasti minema. Mulle öeldi, et saan liituda spordirühmaga ja läbida kümnenädalase baaskursuse,” räägib Must. Kutse lipu alla saabus enne möödunudsuviseid Londoni olümpiamänge, kus Must osales. Talle jäeti valikuvabadus, millal ta soovib aega teenima minna. Just olümpia tõttu otsustas ta selle edasi lükata sügisesse.
Mustal ei tulnud mõttessegi hakata ajateenistusest viilima. „Oleks ju võinud hakata arstide vahet jooksma, aga see ei ole seda vaeva väärt,” arvab sulgpallur. „Võtsin eesmärgiks, et teen selle lihtsalt ära.”
Kümme nädalat ei olnud tema sõnul kerged. „See oli ikka päris raske aeg, päris palju tegemist hommikul kella kuuest õhtul kella kümneni. Sain õhtuti ka trenni minna, aga üldiselt olin selleks ajaks juba nii väsinud, et trennist ei tulnudki suurt midagi välja.” Baaskursuse kümne nädala sisse kuulusid Mustal ka kolm metsalaagrit ja osalemine laskmisharjutustel.
Teine tippsportlane, kellel ajateenistus spordirühmas läbitud, on võrkpallur Martti Rosenblatt, kes käis sõjaväes ära juba mitu aastat tagasi – kohe, kui kutse tuli. „Ei hakanud mingit ajapikendust taotlema. Mind saadeti Kuperjanovi pataljoni. Mõtlesin, et päris huvitav saab olema. Alles siis sain föderatsioonist teada, et saaksin ka spordirühma minna ja kümne nädalaga hakkama,” meenutab ta.
Lahe ja õpetlik aeg
Tal on oma sõjaväeperioodi kohta ainult häid sõnu öelda. „Noorteaeg oli lahe ja õpetlik. Kohati oli ehk raske, aga mitte midagi väga hullu. Seltskond oli tore, kõik sportlased koos.”
Tema sõnul ei saa ajateenistusse minekut võtta kui kohustust. „Ma ei ole mingi sõjahull, aga usun, et ajateenistus on igale mehele individuaalselt kasulik. Kui riik vajaks mind kui sõdurit, küll siis õpitu ruttu meelde tuleks,” nendib ta.
Kuidas aga ikkagi käib nende sportlaste käsi, kellel on profilepingud välismaiste jalg- või korvpalliklubidega? Major Märksi sõnul on püsiva lepinguga välismaal viibivad sportlased saanud oma teenistusse asumist seni edasi lükata. Omal ajal said sportlased ajapikendust. Näiteks ei jõudnud Eesti sõjavägi ära oodata Mart Poomi, sest tema lepingut Inglismaal pikendati pidevalt, kuni juba vanus ette tuli. Praegu välismaal töötavale sportlasele ajapikendust kui sellist ei anta – lihtsalt ta võib valida aega, millal teenistusse tulla.Kuidas pääseb spordirühma?Kaitseressursside ameti teatel on tippsportlastel võimalus kandideerida staabi- ja sidepataljoni koosseisus tegutsevasse spordirühma. Sportlased esitavad taotluse alaliidule, alaliit omakorda Eesti olümpiakomiteele ja see kaitseväe spordikomisjonile, kus tehakse lõplik valik.
Spordirühma kandideeriv sportlane peab vastama kindlatele kriteeriumitele. Näiteks peab ta eelneva või käesoleva hooaja jooksul olema täitnud kas täiskasvanute rahvusvahelise tiitlivõistluste normi või olema juunioride rahvusvahelistel tiitlivõistlustel esimese kaheksa hulgas. Pallimängudes peab sportlane kuuluma Eesti täiskasvanute koondisse jne.
Sõelale jäänud sportlased kutsub kaitseressursside amet omakorda kaitseväe spordikomisjoni ettepanekul spordirühma ajateenistusse.
